Teema: Kasulapsed

Ei huvita sinu rahad.
Miks peab sinu tütar võõra mehe ja poisiga ühes toas magama?

Ilmselt liba, normaalne mees ei ela perega nagu ühikas – üks tuba veel võõrale väljaüüritud. Mis siis võtsid naise ja lapse majja, kui peate nüüd kolmekesi ühes toas magama – hm, ei tahaks mõelda, mida see vaene laps sellest arvab.

Ma ei tahaks üldse seda, et kui mul on juba mingi elukaaslane ja lapsed majas, et siis mingis ühes sama korteri toas elab veel keegi võõras. Täiesti ebanormaalne, seda enam kui ise vajaks suuremat pinda.

Miks te üldse lastega samas toas elate? Kui ei suuda üüritoast loobuda, kolige koos elukaaslasega elutuppa koikule ja lapsed elavad teises toas.

Ma saan aru, et mõlemad lapsed on mehe ehk elukaaslase omad ja tema ise mingit elatist kellelegi ei maksa? Kui mõlemad lapsed teie juures hakkavad elama, siis tuleb nende laste emalt elatis sisse nõuda ja see katabki teie väljavisatud üüriliselt saamata jäänud tulu.

Kirjutasin pika kommentaari ja alles siis sain aru, et teemaalgataja on mees… Alguses tundus, et 1 lapsega naise juurde kolib 2 lapsega mees. Minu paha. Aga nüüd teemasse.
Kui sa päriselt tahaks neile lastele kasuvanem olla, lastega naisega pere luua ja eluga uuele tasandile liikuda, siis sa ei küsiks neid küsimusi. Laste heaolu oleks sulle nr 1 ja keegi ei peaks nende eest sulle peale maksma ega lisaruumi kasutamist kompenseerima. KASUVANEM (sest teemas kasutati sõna kasulapsed)ei mõtle nii, ema seksisõber vbl küll.
Ehk siis sa ei ole valmis eluks võõraste lastega. Aus oleks seda kaaslasele tunnistada ja lahku minna.
PS. Ühest asjast ei saa ikka aru. 3-toaline korter. Kui ühes toas on üürnik ja teises magate lastega pead-jalad koos, siis kes või mis hõivab kolmanda toa?

#3540484:

Võib-olla on see läbikäidav tuba. Kui me neljakesi kahetoalises elasime, tundus samuti mugavam, kui ühes toas on need, kes magavad, ja teises (läbikäidavas) need, kes ei maga (me ei läinud abikaasaga alati samal ajal magama ka).

No väiksed lapsed ei sõelu ju poole ööni ringi, nemad lähevad varem magama ära. Täiskasvanud saavad ka teises toas magada.

Aga kuisee tuba on nii läbikäidav, et üüriline sealt iga kell võib läbi tatsuda, siis… oeh. Minu jaoks on see ikka täiesti mõistusevastane, et seal elab mingi üürnik ja kohe kuidagi ei taha sellisest korraldusest loobuda. Siis juba tõesti mine sellest naisest lahku, sest mingi väike raha on olulisem kui pereelu.

tundub, et naine eelkõige leidis endale kellegi, kes hakkab ta lapsi ülal pidama ja kasvatama, mitte elukaaslase. vastasel juhul nõuaks ta laste isalt elatise välja, mitte ei eeldaks uuelt mehelt kõige eest maksmist ning veel osa sissetuleku kaotamist ka.
selline asi, et uus mees (naine) katab kasulapse kulud, on normaalne vaid siis, kui see kasuvanem ise seda teha soovib ja rahakott lubab. bioloogiline vanem peaks niiehknaa oma osa maksma.
praegu kasutab see sissekolinud naine lihtsalt ullikest ära enda ja laste heaolu tagamiseks

Kui laste isa elatist ei maksa, siis nõudku ema see kohtu kaudu välja ja kaob vajadus tuba välja üüeida.

Mina saan aru, et ikka mehe poeg elab seal ja plaan ka ta tütar sinna kolida…
3 toalises, 1 tuba rendil ja magate kolmekesi ühes toas?
Kui see tõsi, siis teemaalgataja on soe peast.

Olukord on totter. Aga mind huvitab selle totruse juures eelkõige see, kuidas ometi saab olla olemas üüriline, kes niisugustes tingimustes nõus elama (tülitsevad elukaaslased väikeste lastega ülimas ruumikitsuses) ja veel sellise elu eest väga suurt üüri maksma. Eeldan seda faktist, et “üüritulu moodustab olulise osa sissetulekust”. 100-150€ üldiselt ei peaks olema täisjõus tööinimese oluline sissetulek, millest pole võimalik normaalse elu nimel loobuda. Järelikult peab üürisumma olema oluliselt suurem. Järeldused:
1. Olemasolev üürnik on uskumatult totuke ja leiaks mujal palju mõistlikuma pinna.
2. See korteriomanik (ei saa mina aru, kas jutt käib mehest või naisest) ei armasta eriti oma elukaaslast, sest armastatud inimesega koos olemise eesmärgil leitaks mõistlik lahendus, mitte ei nuteta üüritulu taga. Ehk siis tasub kaaluda, kas poleks hoopis mõistlikum taastada endine olukord (elukaaslast pole, üürnik on). Kui tahta ikkagi pereelu mängida, siis loomulikult on antud juhul ainuvõimalik, et üürnik kolib minema.
3. See lastega sissekoliv osapool on ka ikka poolearuline. Jah, loomulikult on tal mõistlik eeldada, et kui temaga soovitakse koos elada ja tal on lapsed, siis kuuluvad lapsed ka sinna kooseluvõrrandisse. St loomulikult võivad oma vanemaga koos elama asuda. Või mõtles teemaalgataja, et saab endale küljesoojenduseks ilma lasteta lapsevanema? Küll aga on elementaarne, et see oma lastega sissekolija hakkab panustama pere eelarvesse. Kuna pere pole ometi raamatupidamisfirma, siis mingit üüritulu sendipealt kompenseerimist on veits veider nõuda. Küll aga peaks panustama nii korterikuludesse, muudesse arvetesse, toitu jms. Ja kuna maksta tuleks n-ö kolme eest, siis vähemalt toiduraha võiks see osapool rohkem mängu panna. Arvan, et see lõplik summa on üüritulust oluliselt suurem. Kui aga kahe lapsega kodanik arvab, et sisse kolib, aga arved on kellegi teise lõbu…no jah, siis ei armasta ka see osapool teemaalgatajat ja saab ju alati ka välja kolida.

Õudselt veider seltskond igatahes.

#3542851:

saadav üüritulu katab ehk (olulise) osa laenumaksest ja on väikesepalgalise mehe ainus võimalus olemasolev eluase säilitada. vaevalt keegi seltskonna mõttes ühe toa korterist välja üürib, pigem ikka hädavajadusest. sissekolijat vaadates tundub mõistlik mõte algne elukorraldus taastada, st naine koos lastega välja kolida ja üüriline alles jätta.

Kui mees on nii-nii väikesepalgaline, et mingi 150€ on tema ainus võimalus eluase säilitada, siis on mõistlik eeldada, et see eluase pole üldse laenuga ostetudki, vaid näiteks päranduseks saadud. Laenu ta ju oma palgaga poleks kindlasti saanud.
Lahendused on järgmised:
1. Leida suurema palgaga töö. Vabandust, kui tegemist invaliidiga või muul moel töövõimetu kodanikuga. Kui asi on mugavuses või laiskuses, siis tasub kaaluda, mis on olulisem – kas naine või mugavus.
2. Leida endale majanduslikult jõukohasem hobi, kui pereelu mängimine lastega naisega. On palju hobisid, mis üldse raha ei nõua. Näiteks võib üürnikuga malet mängida.

#3542851:

see naine ei soovi ju laste isalt isegi elatist välja nõuda, vaid eeldab, et korteriomanik katab võõrastest lastest tekkivad kulud, sh loobub ka oma üürnikult saadavast tulust.
minu meelest oleks sellisel puhul loomulik, et naine katab 3/4 (enda ja laste osa) igapäevastest eluasemekuludest ja kui tema pärast peab üürnik kolima, siis ka vähemalt osa sellest tekkivast kulust.
praegu jääb sissekolinud naisest mulje kui tõelisest puuküürnikust, kes kasutab korteriomanikku lihtsalt julmalt ära enda ja oma laste elutingimuste parandamiseks

Vot see jutt ei pruugi küll paika pidada. Kust sa välja loed, et elatist pole nõutud? Kirjas on, et elatist endine mees ei maksa. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tegemist tropiga.
Vaatame nüüd edasi. Kahe inimese vahelise kooselu ja ühisele pinnale kolimise soovi taga võiks eelduslikult olla armastussuhe. See tähendab, et paariline valiti vabatahtlikult koos tema plusside ja miinustega (sh lapsed ja elatist mittemaksev eksmees). Kui aga nii, siis ei klapi võrrandisse jutt sellest, kuidas kuri ja hirmus sissekoliv naine oma kahe jõnglasega tahab teemaalgataja paljaks varastada, üürniku minema peletada ja raha maksmata mõnusalt elada.
Mul tekivad järgmised küsimused:
1. Kas teemaalgataja üldse armastab seda naist? Või nagu siin ka eespool mainitud, otsib endale tegelikult voodisoojendajat, pesunaist ja kodukatat, kes soovituslikult võiks lisaks eelnimetatud teenustele veel ka üüri maksta?
2. Kuidas selline hirmus ahne ja kuri naine üldse teemaalgataja koju sisse kolima sattus? Relva ähvardusel? Või oli see hoopis sedasi, et mees ise kutsus. Miks aga ei räägitud läbi edasisi elutingimusi ja rahalist poolt? Kas tõesti naine oli nõus oma lastekarjaga sisse kolima teades, et mees mingil juhul üürnikust nõus loobuma ei ole, seega aga ka privaatsust ja ruumi pole?
3. Kuidas me üldse teame, et kõnealune naine on ikka selline, nagu siin näidata üritatakse? Äkki ta panustabki oluliselt pere eelarvesse nii töö kui rahaga, aga mees on lihtsalt ihne ja leiab, et ilma üüritulu kompenseerimiseta (võeh, kui jube sõna üldse pereelus) ei ole tema õnn ikka täielik?

Tegelikult ei pea nendele küsimustele isegi vastama. Jutust aru saada, et armastus puudub, ühiseid väärtushinnanguid või tulevikuplaane pole ja mingeid normaalseid nõudeid elukvaliteedile ka mitte (no et ollakse mingi tegelikult ikkagi väikese üürisumma nimel nõus elama pead-jalad koos ja loobuma igasugusest privaatsusest; seksimas käiakse ilmselt autos, kui nii vaesel mehel see üldse olemas on).
Ja nüüd üritatakse meie käest saada kinnitust, et nimetatud suhtumine ongi OK ja meie arvame samamoodi, et õnn tuleb õuele, kui naine üüritulu kinni maksab. Mina, vabandage väga, küll nii ei arva. Arvan hoopis, et põnevaks läheb asi siis, kui naine peaks mingil moel mehe heaolu eest hoolitsema. Näiteks on tema kanda poeskäigud, toiduvalmistamine, pesupesemine, triikimine, koristustööd jms. Sel juhul oleks mõistlik panna igale teenusele hind ja kuu lõpus teha tasaarveldus. Kas teemaalgataja muidu saab üldse aru, mis selles pildis valesti on? Või tundub see isegi mõistlik lahendus?
Ehk siis ma ei saa rääkida kõigi naiste eest, aga minu jaoks on olukord naeruväärne ja soovitatavad on järgmised tegevused:
1. Üürnik välja.
2. Lastele eraldi tuba.
3. Üüritulu kaotate, aga ühiselt panustades on võit kokkuvõttes suurem.
4. Kui naine ei soovi panustada või soovib panustada vähem, kui sina eeldad, siis tasub uuesti läbi mõelda, kas tahad temaga koos elada. Kui tahad, siis lõpeta vingumine ja mingist kompenseerimisest rääkimine ja suuna oma energia sissetulekute suurendamisele, mitte PK-s hädaldamisele.
5. Kui vastus eelmisele küsimusele on EI, siis naine välja ja üürnik sisse.

Simple!

#3543038:

mille ***** pärast peab see mees rabama hakkama, kui naine ei vaevu laste biol isalt isegi elatist küsima? peab end poolsurnuks rabama, et võõraid lapsi ülal pidada? ma saaks aru, kui laste isa oleks surnud, ag aisa on ju olemas, ema ei taha temalt lihtsalt elatist ehk jätab praeguste seaduste järgi 600 eurot nõudmata. kui elatise välja nõuaks, siis saaks vähemalt riigilt 2 lapse eest 200 eurot elatisabi, mis katab 1 toa üürimisest saadava raha.

Peab? Oh ei! Keegi ei pea midagi. Küsimus oli, mida teemaalgataja TAHAB. Tema tahab, et naine maksaks kinni saamatajäänud üüritulu. Seda aga ei juhtu ja ausalt öeldes polegi põhjust, sest tegemist jaburdusega. Seega on kaks valikut. Kas armastab seda naist ja tahab temaga hoolimata üüritulu kadumisest koos olla ning mõtleb läbi, mis võiks olla alternatiiv (väiksema sissetulekuga leppimine, sissetuleku suurendamine vm). Teine variant – armastab raha ja ülimat täpsust rahaasjades, pole nõus tegema mingeid muid kompromisse (naise suurem panus kodutöödesse, muude arvete või kulude tasumine nt kütus autosse vm) ning seega tahab elu ilma naiseta.
Tegelikult ei selgu teemast üldse, mis on naise panus ühisesse majapidamisse. Kas tõesti nii, et ise tööl ei käi, palka ei teeni või kulutab selle iseenndale, kodus midagi ei tee ja lihtsalt kolis lastega sisse suvalise mehe elamisse, kus nüüd terroriseerib. Kust selline parasiit üldse leiti ja miks oma koju lubati? Või äkki naine ikka panustab kuidagi, mehe meelest aga mitte piisavalt palju, kuid lihtsalt keeldub mehele lisaks maksmast veel mingit igakuist summat saamatajäänud üüritulu nime all. Mis ongi täiesti vaimuhaige nõudmine. Esimesel juhul soovitan kiirelt “suhe” lõpetada, teisel juhul soovitan sama kiirelt suhe lõpetada sellel naisel.
Ja miks suurema sissetuleku teenimine peaks olema poolsurnuks rabamine? Ega keegi sunni kolmel töökohal töötama. Tuleb leida lihtsalt sama ajakuluga suurema palgaga pakkumine. See on muidugi veits keeruline, kui pole ei oskusi ega ajusid, aga ehk teemaalgataja olukord päris nii hull pole, et ka 100-200€ suurema palga teenimine ilma tervist tapmata suisa ilmvõimatu on. Seega jääb lahendada küsimus- mida ta tahab.
PS! Ka elatise mittenõudmiseks võib olla erinevaid põhjuseid (kardab vägivaldset meest, mees kadunud kõigi seitsme tuule poole, ei taha, et lapsed peaks kunagi joodikut või sõltlast ülal pidama vmt). Äkki see naine pole teadlikki riigi elatisabist.

#3543156:

kuidas seda teemat lugedes üldse tuleb mõte, et naine võiks olla normaalse sissetulekuga ja elus hakkamasaav naine??? kas selline koliks üldse pakutavatesse tingimustesse? kus need väikesed lapsed olid/on enne sinna kolimist, kui esmalt kolis naine, siis üks laps, nüüd plaanitakse teinegi tuua? kui oleks hakkamasaav naine, siis sellel oleks olemas oma elukoht ja ei jupitaks niimoodi lapsi ega jätaks neid vahepeal kuhugi saatuse (sugulaste) hoolde.

pigem on naine kusagil kellegi (vanemate, eksmehe vms) pinnal elanu, kellel pole endal midagi peale 2 väikelapse, kellele on nüüd elamispinda vaja, ning võeti esimene meesisend, kellel midagigi on, ja üritab nüüd lapsed enda juurde saada. loomulikult eeldab, et mees hakkab neile isaks, peab hakkama ülal pidama jne

muide, elatise mittenõudmine garanteerib tulevikus, et lapsed peavad seda isa ülal pidama hakkama. kui nõuaks elatise välja ja mees ei maksaks, siis oleks lastel võimalus tulevikus isa ülalpidamisest vabaneda väites, et isa pole neid ülal pidanud. ema, kes elatist ei nõua, jätab lapsed sellest võimalusest ilma, kuna siis eeldatakse, et isa maksis vabatahtlikult, muidu oleks ema kohtusse pöördunud

Teate, pean tunnistama, et ka see on võimalik variant, sest päris ausalt peab see lastega naine olema ikka suisa meeleheitel, et üldse sellisesse kohta sissekolimist plaanida. Ma ei kaalukski ihsa mehe ja mingi üürilisega kooselu. Kui mees mult üüriraha kompensatsiooni nõuaks…hakkaksin vist kõva häälega naerma ja kaoks kus krt. Küll aga pean ülimalt normaalseks, et ühiselus panustavad mõlemad ja jagatakse ära, kes mis kulusid maksab. Ilmselgelt ei pea mees üksi maksma. Lihtsalt üürnik sellesse valemisse ja sinna elamisse kuidagi ei sobi, aga see ei tähenda, et peaks mingi rahaline kahju tekkima. Panustataksegi ühiselt, aga mitte nii, et naine peab mingit kompensatsiooni maksma.
Praegu on meil ainult mehe versioon asjast. Tean näiteks olukorda, kus väiksepalgaline naine leidis ka uue mehe ja see mees armastas pidevalt teada anda, kuidas tema naist üleval peab. Tegelikult ostis naine seal peres oma palga eest söögi ja ka enamuse lasteasju. Tal rohkemaks ei jagunudki. Jah, mees tõepoolest maksis rohkem arveid, aga kui oled sellise väiksepalgalise naise ise valinud, on ebaviisakas selle arvelt ennast pidevalt upitada. Ka teemaalgataja ju ometi teadis, kelle valis. Teadis sissetulekut, suhtumist ühiskuludesse jms. Või ei? Aga sel juhul ei saa ma jälle aru, miks võtta enda juurde elama poolvõõras naine lastega. Ma hakkaks ikka koos elama inimesega, kellega ühised väärtushinnangud.
Seda elatiseasja ma ei teadnudki, et lapsed pääsevad ülalpidamisest vaid juhul, kui elatis välja nõutud ja isa ei maksa.

Pead valima. Naine lastega või üüritulu. Selge, et sina neid võõraid lapsi ei pea ülalpidama. Kui see raha on ikka sinu sissetuleku märkimisväärne osa siis peate midagi välja mõtlema.

#3541055:

Kui laste isa elatist ei maksa, siis nõudku ema see kohtu kaudu välja ja kaob vajadus tuba välja üüeida.

Laste isa on siis nagu pangaautomaat? Aga kui nüüd elatismäära vähendatakse, 292 pealt langeb nt 160 peale, siis mis on plaan B?