Teema: Kasutatud asja ülehindamine

#4025877:

#4025808:

#4025743:

Ma ise paneks sellised asja riide kogumis konteinerisse.

Neljaks sõnaks ei tahtnud seda jagada?

Jah, aitäh viitamast! E-täht jäi sõnale “kogumis” panemata. Ehk siis riiete kogumise konteiner oleks (minu arvates) õige väljend.

Samas, tunnistan, et kokku-lahku kirjutamisega on mul kohati probleeme. Ja ei pahanda üldse, kui keegi heatahtlikult sellele tähelepanu juhib.

Kogumiskonteiner.

#4028218:

Ja õige on ka kogumise konteiner!

Ei ole õige. “Kogumise konteiner” on kogumisele kuuluv konteiner (a la Mari konteiner), aga “kogumiskonteiner” on teatud tüüpi konteiner.

Ma elan Rootsis ja väga selgelt on näha eestlase ja rootslase teise ringi käitumise erinevus. Eestlane tahab alati ratsa rikkaks saada, lisaks ostab ta endale tihti üle jõu käiva hinnaga asju, nii et pool hinda tagasi on tal juba eelarvesse sisse planeeritud, olenemata selle eseme seisukorrast. Ostjana on eestlane nõus kasvõi hingehinda maksma, sest ta tunneb, et siis saab kvaliteeti ja on “nagu teised”. Rootslane müüjana tahab asjast lahti saada ja saadud raha pole talle põrmugi oluline, võiks tasutagi anda, aga põhimõte ei luba. Ostjana aga pole rootslane lihtsalt nõus kasutatud asja eest teab mis palju välja käima. Seetõttu on Rootsis teise ringi turg paras kullaauk, nn riidevahetuspäevadel ja kirbukatel saad lapsele korralikud talvesaapad või -jope vabalt 50 krooni eest. Eccode ta Polarni eest ehk küsitakse 100. Mõni, kes paneb kallima hinna, viib oma asja koju tagasi, sest nagu öeldud, rootslane lihtsalt ei maksa nii palju.

Ma tavaliselt lähtun asja seisukorrast. Kui ostan uuena näiteks 120 eest, defekte ei ole, siis hinnaks müües saab 60. Kui leian mingi pisivea, mis silma ei paista, 50. Kui asjal on mingi nähtav defekt või plekk, aga tegemist vähekasutatud ja kalli asjaga, siis julgen niisama tasuta pakkuda, äkki keegi saab defektist jagu või jääb õue trööpamiseks. Kui aga ostan järelturult 60 euroga ja poes on veel sama asi müügis 120 euroga, siis hinda arvestan ikka selle järgi, millega ise ostsin ja hinnaks jääb 30 miinus võimalikud defektid. Tavaliselt vaatan, mis hindadega sama asi teistel järelturul müügis on ja panen enda hinna oluliselt odavamaks, siis on kindel, et saan esimesena üleliigsest asjast lahti, sest mul ei ole väga palju ruumi, kus pikalt asju hoiustada. Olen ostnud järelturult 40 euroga vihmariiete komplekti, mis pidi uueväärne olema, aga kätte saades avastasin sisse triigitud 3 erinevat nimekleepsu üksteise otsast, nende all originaalsildil mingi Soome nimi. Seega 4 lapse poolt kasutuses olnud ja mina ei oleks uueväärseks nimetanud. Samas olen saanud reaalselt kandmata talvekombe 15 euro eest, mis uuena oleks maksnud 75 ja ei arvanud, et tegemist võib nii korraliku asjaga olla. Ilmselt see korralikkus ja väärtus on ka igaühe silmis erinev, mõni vaatabki oma lapse trööbatud kombet ja näeb ainult originaalhinda ja firmanime, mitte kulunud põlvi ja võililleplekke. Teine müüja vaatab kerget pesuudu ja mingit turritavat niidikest ja hindab asjade seisu kohe uueväärsest rahuldavaks.

#4028719:

Ma elan Rootsis ja väga selgelt on näha eestlase ja rootslase teise ringi käitumise erinevus. Eestlane tahab alati ratsa rikkaks saada, lisaks ostab ta endale tihti üle jõu käiva hinnaga asju, nii et pool hinda tagasi on tal juba eelarvesse sisse planeeritud, olenemata selle eseme seisukorrast. Ostjana on eestlane nõus kasvõi hingehinda maksma, sest ta tunneb, et siis saab kvaliteeti ja on “nagu teised”. Rootslane müüjana tahab asjast lahti saada ja saadud raha pole talle põrmugi oluline, võiks tasutagi anda, aga põhimõte ei luba. Ostjana aga pole rootslane lihtsalt nõus kasutatud asja eest teab mis palju välja käima. Seetõttu on Rootsis teise ringi turg paras kullaauk, nn riidevahetuspäevadel ja kirbukatel saad lapsele korralikud talvesaapad või -jope vabalt 50 krooni eest. Eccode ta Polarni eest ehk küsitakse 100. Mõni, kes paneb kallima hinna, viib oma asja koju tagasi, sest nagu öeldud, rootslane lihtsalt ei maksa nii palju.

Olen isiklikult kuulnud, kuidas Eestis ema kelgumäel lapse püsti kamandas, sest “muidu ei saa su kombet enam müüki panna”.

#4034749:

Käisin ükspäev Uuskasutuskeskuses ja sain nende peale päris vihaseks. Mingid nö erilised leiud – Mohito, Vera Moda, Reserved kasutatud ja moest läinud asjad 12 eurot!!!

Tavakategooriad – 4,5 eurot. Keegi ei osta mingit vana särki 5 euro eest ju, tule taevas appi!!!! Pakk mähkmeid 5 eurot. No sama, mis poes!

Nad isegi ei pea oma träni eest kuskile maksma, inimesed annetavad need ilma rahata. Viisin ka enda asju sinna lootuses, et ehk keegi soodsa hinnaga soovib neid, aga no sry, selliste hindadega ei osta neid keegi.

Väga, väga pettunud sellises liigahnuses ja reaalsustaju kadumises. Vähemalt pooli asju ei sooviks keegi ka ilma rahata

Eestlasel on jah seda ahnust ikka tõesti nii palju sees, et ei mahu sinna ära. Käin hea meelega teise ringi poodides Itaalias, Rootsis, Soomes, no tõesti on ägedad asjad praktiliselt muidu. Aga just käisingi ka seal Uuskasutuskeskuses, no seal on asjad ju puhas rämps hingehinnaga.

nõus..kõik need ostan-müün grupid on täis igasugu kaltse pealkirjaga “kapituulutus” “aidake ruumi teha kappi” jne.  No kui on tõesti muu häda kui rahahäda siis normaalne on need kaltsud niisama ära anda. Minul olid endal kõik vähekantud tuntud firmade riided – palju teksaseid, kleite särke jne- kõik andsin niisama ära ja ukrainlastele. Ilmselt eestlased oleks need riided ise veel kellegile maha müünud.