Teema: Kasutud erialad

https://tmk.edu.ee/sisseastumine/erialad/sotsiaalmeedia-spetsialist/

Tean ühte inimest, kes seda õpib ja ta töötab ka sellel alal, niiet tema jaoks see küll kasutu ei ole.

Eks paljud erialad on olnud kunagi täitsa uudsed ja siis tohutult edasi arenenud, siin tundub mulle kui kõrvaltvaatajale olevat tegemist sellise moealaga, mis on alles tekkinud ja võib-olla 10a pärast üldse enam ei eksisteeri.

Mina läksin noore ja rohelisena moekunstnikuks õppima, sest noh, mulle ju meeldis moekalt riides käia ja sealt tuli arvamus, et suudan ka teised niisama “ägedalt” riidesse panna. Meie lennust töötab vist ainult 1 sellel erialal ja ta oli ka tollal meist kõige innukam asju ise pusima. Enda jaoks olid need aastad täitsa mõttetud. Praegu tegelen kardinaalselt teisel alal.
Kui mu teismeline tütar samalaadse sooviga lagedale tuli, võdistasin sisimas õlgu. Talle seda muidugi välja ei öelnud. Õnneks tal teisi mõtteid ka. Arvan, et moekunsti alal läbilöömiseks peab olema kohutavalt töökas ja andekas. Ja seda on väga vähesed.

füüsika- või keemiaõpetaja.

peale viimastel aastakümnetel toimunud koolide õppekavade mitmekordset ümbertegemist(vähendamist) ja gümnaasiumiosade sulgemislainet, peaks selleks, et täiskoormusega töötada, töötama õpetajana samaegselt umbes 5-6 koolis, à 4h nädalas (igas koolis vähemalt kahel eri päeval 2h, mis ei pruugi olla tunniplaanis järjest) + konsultatsioonid peale tunde + valmisolek suva ajal igas neist koolidest koosolekutel osaleda vmt lisategevustel. Ehk siis suur osa päevast kuluks eri koolide vahel sõitmisele.
(ainult gümnaasiumiosadega koolides saavad nende kahe aine õpetajad napilt pool koormust kokku, üksikutes hiidkoolides muidugi saab ka täiskoormuse)
enamik tuttavaid füüsikuid-keemikuid siirdunud koolidest ära kas IT, meditsiini, mehhatroonika, laboritehnika, auto-moto valdkondadesse või läinud lihtsalt pensionile. asemele on tulnud teiste erialade inimesed, kellele on reaalaine tunnid oma aine tundidele lisaks pähe määritud.

gender studies on vaieldamatult kõige kasutum eriala

#3454559:

Meie asutus otsib juba kolm nädalat ühte, kes oskaks ja sisu toota (ainult kirjalikku, pildilist pole vaja).

Kus teie kuulutus on?

#3454445:

füüsika- või keemiaõpetaja.

peale viimastel aastakümnetel toimunud koolide õppekavade mitmekordset ümbertegemist(vähendamist) ja gümnaasiumiosade sulgemislainet, peaks selleks, et täiskoormusega töötada, töötama õpetajana samaegselt umbes 5-6 koolis, à 4h nädalas (igas koolis vähemalt kahel eri päeval 2h, mis ei pruugi olla tunniplaanis järjest) + konsultatsioonid peale tunde + valmisolek suva ajal igas neist koolidest koosolekutel osaleda vmt lisategevustel. Ehk siis suur osa päevast kuluks eri koolide vahel sõitmisele.

(ainult gümnaasiumiosadega koolides saavad nende kahe aine õpetajad napilt pool koormust kokku, üksikutes hiidkoolides muidugi saab ka täiskoormuse)

enamik tuttavaid füüsikuid-keemikuid siirdunud koolidest ära kas IT, meditsiini, mehhatroonika, laboritehnika, auto-moto valdkondadesse või läinud lihtsalt pensionile. asemele on tulnud teiste erialade inimesed, kellele on reaalaine tunnid oma aine tundidele lisaks pähe määritud.

Põhikoolis on füüsikat ja keemiat 8. ja 9. klassis kumbagi 2 tundi nädalas. Kui põhikoolis on vaid 1 paralleel (kas selliseid linnakoole ka on?), siis ühes koolis tuleb füüsika-keemiaõpetaja koormuseks 8-9 tundi nädalas, oleneb, kas see õpetaja annab ka 7. klassi loodusõpetust või mitte (tavaliselt pigem annab). Kuna täiskoormus varieerub kooliti, siis võib see 8-9 tundi nädalas olla umbes 0,4-0,55 koormust.
Aga, enamustes väikestes (1 paralleeliga) põhikoolidest ei ole eraldi füüsika-, keemia-, bioloogia- ja geograafiaõpetajat, vaid neid kõiki annab üks ja sama õpetaja, praegusel ajal ülikoolist tulnuna lõpetanud põhikooli mitme aine õpetaja eriala. Ja vanemad õpetajad, või siis need, kes on ülikoolis mõnda neist loodusteadustest õppinud, õpetavad lihtsalt niisama kas kõiki või vähemalt kahte neist ainetest + tihti veel midagi (inimeseõpetus näiteks).
Õpetajad, kes tahaksid ja on võimelised füüsikat õpetama, on väga nõutud inimesed.
Praegu on ka hulk erineva mahuga täiendkoolitusi, kus juba õpetajana töötaval/õpetaja kutsega inimesel on võimalik õppida täiendavat ainet andma. Matemaatika täiendkoolitus on näiteks populaarne ja neid tehakse päris palju.
Maakoolides annabki üks õpetaja 5-6 või rohkemgi eri ainet ja mõned neist tõesti valdavad suurepäraselt kõikide nende ainete didaktikat ja ainet ennast piisaval tasemel, et seda hästi põhikoolis õpetada.

Minu meelest on üsna mõttetud mitmed kunstierialad. Igaüks näpib ju Photoshopi. Need isenäppijad ei tea kujundamisest midagi ja programmi tunnevad kehvasti, aga ise on rahul ja teenust ei telli. Ma ei kujuta ette, kuhu lähevad iga aasta need kümned noored inimesed, kes lõpetavad kujundusgraafika või meediadisaini vmt. Või kust saavad tööd kõik need dekoraatorid. Ma ütleks, et suuresti silmaringierialad, aga ei tea, kui paljud neist 5 aastat pärast lõpetamist erialal töötavad. Teine grupp sellist silmaringieriala on igasugused ärijuhid ja raamatupidajad. Neid lõpetab iga aasta ilmselt sadu. No ei kao tööturult iga aasta sadu ärijuhte ja raamatupidajaid. Teadmised muidugi kahju ei tee, aga kui paljud neist pärast erialal töötavad.

Sotsiaaltöötajaid on väga vaja. Aga paraku mitte neid näitsikuid soojas büroos, vaid selliseid, kes aitavad vanamuti taguotsa kasida ja talle puud tuppa toovad. Neid kontorisotsiaaltöötajaid ei ole kindlasti nii palju vaja, kui neid õpetatakse, paljudel lõpetajatel tuleb midagi muud tegema hakata.

Kõiki neid erialasid on vaja, aga paraku õpetatakse neid vähemalt 10 korda rohkem kui neid vaja on. Maksumaksja raha eest.

Kogu aeg räägitakse, et IT-inimesed saavad alati tööd. No ei ole see asi nii ilus, vaja on häid spetsialiste (eeldab asja vastu tõsist huvi) ja sedagi pigem suuremates linnades. Ei mina usu, et Türil või Kallastel väga palju hea palgaga IT-töökohti on.

#3454903:

Üsna kasutud on need erialad, kus kutsekas antakse sama haridus kui kõrgkoolis. Keegi ei võta viletsama haridusega spetsialisti tööle, kui on piisavalt bakasid ja magistreid samal erialal saadaval. Näiteks Räpina Aianduskooli keskkonnaspetsialist või VIKK IT nooremspetsialist.Võib olla nii, et kõik kohad on uhket reklaami täis selliste koolide kohta: interaktiivsus, välissuhted, välispraktikad, aga õpetamise tase on pigem keskpärane ning pole aimugi kuhu tööle saada.

Sama värk on vist raamatupidamisega(/majandusega). Mul kunagi üks tuttav, kes töötas suures ettevõttes pearaamatupidajana, ütles, et raamatupidamist tasub õppida ainult ülikoolis. Eks nendel, kes oma tarbeks õpivad on kutseharidusest ka kindlasti abi, aga ilmselt palgatööle eelistatakse võtta ikka pigem kõrg- kui kutseharidusega inimene.

On päris palju töökohti, kus on lihtsalt ametijuhendisse kirjutatud kõrghariduse nõue ja kedagi otseselt ei huvita, mis erialal see on. Nt igasugused ministeeriumi osakondade referendid, ministrite abid, kantslerite abid, riigikogu komisjonide konsultandid – selliseid ametikohti on tuhandeid.

Paljud kutsekoolide erialad on jälle väga sobilikud näiteks maakohtades elavatele väikeettevõtjatele enesetäienduseks.

Väga palju on juba eelnevalt ära nimetatud. Nn pehmed erialad, mida on tore õppida, aga millel pole praktilist väljundit: filosoofia, antropoloogia, andragoogika, Aasia uuringud(ausõna, on selline eriala TLÜ-s), mille lõpetajad avastavad, et keegi neid kuskil ei oota. Teine rühm on selliseid erialasid, mille lõpetajad sooviksid minna kuhugi kenasse kontorisse pabereid määrima, aga taolisi töökohti pakutakse ülivähe: keskkonnakaitse spetsialist, sotsiaaltöö.
Kunstivaldkonnad samuti. Kõik on uhked, kuid kunstiakadeemiasse või Otsa kooli sisse saavad, aga on lõpuks jube pettunud, kui ainus võimalus pidevat sissetulekut omada on kuskil õpetajana töötada. Väidetavalt Komissarov olevat Viljandi-kooli näitlejaks õppivaid üliõpilasi alati rabanud sissejuhatusega, et mitte keegi teid mitte kusagil ei oota. Tegelikult oleks sellist ausat perspektiivi kõigil kunstisuuna erialadel vaja.

Muusikaterapeut. Igasugused muud ‘terapeudid’.

#3454701:

omavad diplomeid, mis lubavad õpetada vaid üht nendest ainetest.

Sa oled natuke valesti informeeritud. Seadus ütleb, et õpetajal peab olema õpetaja kutse ja magistrikraad. Seadus ei ütle, mis erialal see magistrikraad peab olema. Põhimõtteliselt võib füüsikat anda ka näiteks filoloog, kui tal on magistrikraad ja kutse. Reaalses elus tahab kool, et õpetaja valdaks oma õpetatavat ainet, aga nagu mina omal ajal bioloogiatudengina õppisin ülikoolis nii füüsikat, keemiat kui matemaatikat, nii õppisid ka füüsikud keemiat ja keemikud füüsikat (ja bioloogiat ning geoloogiat ja/või geograafiat). Mitte küll süvendatult, kuid põhialused lisaks keskkooliteadmistele siiski anti.
Hetkel on ehk kuskile mõni üksik direktor jäänud, kes pädeva õpetaja seepärast palkamata jätab, et tema kõrgharidus pole 100% täpselt see eriala, mille õpetajat otsitakse, aga tavaliselt ei huvita täpne eriala eriti kedagi. Töötan muude tegevuste kõrvalt õpetajana ja olen koolieluga seetõttu hästi kursis. Mulle pakutakse alati kas kõiki loodusaineid või vähemalt geograafiatki kauba peale…

Seda, et su tuttavad on õpetajaametist loobunud, usun täiesti. Kui koolis on kehv juhtimiskultuur, siis võib olla üsna keeruline veel teiseski koolis töötada. Ja üldse mõjub kehv juhtimine halvasti. Palk pole Tallinna/Harjumaa mõttes suurem asi ja õpilastega hakkama saamiseks kulub palju eripedagoogilisi oskusi ning neistki alati ei piisa. Tavakooli võib sattuda õpilasi, kes osutuvad ohtlikuks endale ja teistele (sh õpetaja) ja teha nende suhtes eriti midagi ei õnnestu, kui just kooli juhtkond selles osas väga osav ja üksmeelne pole. Paljudele õpetajatöö lihtsalt ei istu ja füüsikud-keemikud on üldiselt targad inimesed, kes saavad hästi hakkama ka muudes ametites, isegi kui need pole täpselt erialased ning palk on seal tihti kõrgem, stressi aga vähem.

Kui eriliselt silmapaistvaid andeid ja töökust pole, siis on kasutud enamasti pehmed erialad, aga ka paljas loodusteaduste baka (Eestis, mujal maailmas mitte). Kui inimene on oma erialal silmapaistvalt andekas ja töökas, siis pole ükski eriala kasutu.

#3455611:

#3454903:

Üsna kasutud on need erialad, kus kutsekas antakse sama haridus kui kõrgkoolis. Keegi ei võta viletsama haridusega spetsialisti tööle, kui on piisavalt bakasid ja magistreid samal erialal saadaval. Näiteks Räpina Aianduskooli keskkonnaspetsialist või VIKK IT nooremspetsialist.Võib olla nii, et kõik kohad on uhket reklaami täis selliste koolide kohta: interaktiivsus, välissuhted, välispraktikad, aga õpetamise tase on pigem keskpärane ning pole aimugi kuhu tööle saada.

Ei tea teiste kohta rääkida, aga IT-valdkonnas ei vaadata seda, kel on nö “parem” haridus, vaid kel on tegelikud teadmised. TalTech ja TÜ IT-haridus seetõttu eriti hinnas pole ja töövestlusel kutseka ees eelist ei anna. Tean päris mitut väga tasemel tarkvaraarendajat, kes on tiimijuhid suures firmas või juba enda ettevõtte loonud ning juhivad neid teoreetilise haridusega arendajaid. Mõni neist junioritest saab väga heaks kui praktikat ka saab, aga mõnel jääbki kõik teooria tasemele.

See nüüd küll tõele ei vasta. Päris kindlasti annab parem haridus tööle kandideerimisel eelise. Aga IT valdkond on nii suur, et vajataksegi ka kutsekaharidusega IT- mehi, nii et kui päris koba ei ole, siis saad ikka tööd. Lihtsalt paljudele tuleb üllatusena, et palk on Eesti keskmine, mitte need ulmesummad, mida ülikooliharidusega IT- mehed teenivad.

Kellena nemad tööle hakkavad?

https://www.artun.ee/erialad/kujunduskunst/moestilistika/

#3455847:

Kellena nemad tööle hakkavad?

https://www.artun.ee/erialad/kujunduskunst/moestilistika/

Ma võin ühe ammuse moeeriala kursuse näitel öelda. Üks töötab formaalselt oma mehe mööbliekspordi firmas, teine teeb sisekujundusi, kolmas on töötanud erinevates poodides, vahel juhatajana, vahel müüjana, üks on lastekunstikoolis õpetaja, mõni on õppinud teise eriala juurde. Ei tea, et ükski lõpetanutest töötaks otseselt moega seotud ametis.