Teema: Kasutud erialad

#3454925:

#3454903:

Üsna kasutud on need erialad, kus kutsekas antakse sama haridus kui kõrgkoolis. Keegi ei võta viletsama haridusega spetsialisti tööle, kui on piisavalt bakasid ja magistreid samal erialal saadaval. Näiteks Räpina Aianduskooli keskkonnaspetsialist või VIKK IT nooremspetsialist.Võib olla nii, et kõik kohad on uhket reklaami täis selliste koolide kohta: interaktiivsus, välissuhted, välispraktikad, aga õpetamise tase on pigem keskpärane ning pole aimugi kuhu tööle saada.

Sama värk on vist raamatupidamisega(/majandusega). Mul kunagi üks tuttav, kes töötas suures ettevõttes pearaamatupidajana, ütles, et raamatupidamist tasub õppida ainult ülikoolis. Eks nendel, kes oma tarbeks õpivad on kutseharidusest ka kindlasti abi, aga ilmselt palgatööle eelistatakse võtta ikka pigem kõrg- kui kutseharidusega inimene.

Ma oma teiste haridustega ei oska võrrelda erinevaid haridustasemeid, aga mul on raamatupidamises rakenduslik haridus. Kusjuures põhiosa sellest tuli just kutsekaprogrammiga, pärast tuli rakenduslik kõrgharidus ka kooli ja sai lisaaastaga diplomi. Viimasel aastal olid põhiliselt silmaringiained nagu nt filosoofia ja psühholoogia jmt. Üks kursaõde läks pärast sama eriala ülikooli ka õppima. Tema kommentaar oli, et üldistes valdkonnaainetes on ta nüüd palju targem kui varem, aga erialainete õppimisega nad seal bakas nii kaugele ei jõudnud kui me omal ajal kutsekaprogrammi järgi õppides. Et erialaained olid täielik lebo.

#3455903:

#3455859:

Mina räägin ettevõtetest, kus junior arendaja palk on katseajal 2500+ ja kus tööle saamiseks tuleb läbida viis vooru.

Kui mõni inimene on nõus tööle saamiseks läbima viis vooru loomkatseid, siis ei saa reaalne(!) nõudlus selle ameti esindajate vastu mingil moel suur olla.

Ometigi ei näe sa kusagil töötuid tarkvara arendajaid, ega ju? Kui keerulisemaid asju teha ei mõika, siis kodulehtede tegemisega on alati leib laual.

#3455180:

Väga palju on juba eelnevalt ära nimetatud. Nn pehmed erialad, mida on tore õppida, aga millel pole praktilist väljundit: filosoofia, antropoloogia, andragoogika, Aasia uuringud(ausõna, on selline eriala TLÜ-s), mille lõpetajad avastavad, et keegi neid kuskil ei oota. Teine rühm on selliseid erialasid, mille lõpetajad sooviksid minna kuhugi kenasse kontorisse pabereid määrima, aga taolisi töökohti pakutakse ülivähe: keskkonnakaitse spetsialist, sotsiaaltöö.

Kunstivaldkonnad samuti. Kõik on uhked, kuid kunstiakadeemiasse või Otsa kooli sisse saavad, aga on lõpuks jube pettunud, kui ainus võimalus pidevat sissetulekut omada on kuskil õpetajana töötada. Väidetavalt Komissarov olevat Viljandi-kooli näitlejaks õppivaid üliõpilasi alati rabanud sissejuhatusega, et mitte keegi teid mitte kusagil ei oota. Tegelikult oleks sellist ausat perspektiivi kõigil kunstisuuna erialadel vaja.

Kui oled oma ala tipp, on sul alati tööd, ükskõik mis erialal. Keskmikuid ei oota tõesti keegi.

Minu arvates päris kasutuid erialasid polegi, kasutuks/kasulikuks teeb selle inimene ise.
Mul endal on mitme eriala diplomid ja ehkki ma ei pruugi (hetkel) töötada samal erialal, tunnen, et ega õppimine päris mööda külgi maha jooksnud ka pole.

Palju on kirutud nn pehmeid alasid. Olen filoloog.
Kunagi, kui ülikooli õppima läksin, hurjutas mu matemaatikust ema, et miks ma lähen mingi “uina-muina” ala peale, miks ei lähe Tehnikaülikooli nagu tema! Et vot seal on ikkagi õiged alad, mis õpetavad inimesele mõtlemist. loogikat ja teevad ta tõeliselt targaks, jne.

Ise ma küll ei tunneta oma eriala pehmena. Tõlkimistööga ikka ei ole nii, et ainult vahid uneledes taevasse ja fantaseerid:) Vaja on nii tehnilisi oskusi ja teadmisi kui ka loovust ja paindlikkust, süvenemist ja loogikat. Ilma loogilise mõtlemise olemasoluta ei saaks ma tõlkida ühtegi teksti. Ja nüüd on elu kujunenud nii, et olen tõlkinud päris palju õppematerjale nendelesamadele paljukiidetud tehnikaülikooli tudengitele. Kui ma oma tõlkega puusse paneksin ja korraliku teematundmise asendaksin niisama unelemise ja fantaseerimistega, kuidas nemadki siis üldse targaks saavad? 🙂

#3455903:

#3455859:

Mina räägin ettevõtetest, kus junior arendaja palk on katseajal 2500+ ja kus tööle saamiseks tuleb läbida viis vooru.

Kui mõni inimene on nõus tööle saamiseks läbima viis vooru loomkatseid, siis ei saa reaalne(!) nõudlus selle ameti esindajate vastu mingil moel suur olla.

Mõned suured firmad saavad seda endale lubada, praktikantide ja juuniorite puhul. Palk 2500+ juunioril kuulub küll huumori valdkonda, kuigi kogemustega ja teatud erioskustega arendaja võib ka topelt nii palju saada. Aga Eestis toodetakse ülikoolides ja kutsekoolides sadade viisi uusi IT-inimesi ja konkurents esimestele töökohtadele ning praktikakohtadele on väga suur. Praktiline töö on tavaline pea kõigis ettevõtetes, kui arendajaks kandideerida, aga paljud ettevõtted ütlevad otse välja, et eelistavad erialase kõrgharidusega inimest. Haridus võib olla omandamisel ja nii mõnigi suur ettevõte tungivalt soosib haridustee jätkamist ka töö kõrvalt.
Arendajate osas on nõudlus eelkõige juba oskuste ja kogemustega inimestele, algajatel on vaja tööle saamiseks vaeva näha ja end tõestada. Mõneti arusaadav, sest saast-koodi kirjutaja võib teha ettevõttele suure kulu ja siin teatud ülikoolide diplomid siiski mingisuguse baastaseme garanteerivad, ehk algajate puhul on haridus siiski boonuseks. Aga oskuste puudumist ei korva miski.

Tuttavaid tõlke on mitu. Tööta pole neist keegi, aga sissetulekuga pole ka keegi rahul.

Kui inimene läheb kooli mingit eriala õppima, siis selle lootusega, et hiljem see eriala ta ka ära toidab. Tihtilugu on silme ees terendamas see palganumber, mida tippudele (või “tippudele” – paraku tähendab hea palk tihtilugu head enesereklaamioskust, mitte ilmtingimata teistest paremat eriala tundmist) makstakse. Käid koolis kaks või kolm või viis aastat, lõpetad ära ja tööturule jõudes elad ikka papa-mamma rahakoti peal või lähed mingile muule alale – no minu meelest see ikkagi on mõttetu eriala, kui ütleme kolmandik lõpetajatest hoolimata soovist õpitud erialal töötada seda tööd ei leia.

Mis IT-valdkonna suurt tööjõupuudust puudutab, siis mulle tuleb meelde, et olen mitu korda lugenud lugusid, kus 30-40ndates naisterahvas on teinud oma elus karjääripöörde ja läinud ITd õppima. Nüüd on diplom käes ja muudkui kandideerib, aga keegi ei kutsu isegi vestlusele. Kommentaaridest selgub, et jah, väga hea progeja, kes liiga palju pappi ei nõua, on nõutud kaup (Kuigi India on suur konkurent, tean inimesi, kes tellivad kõik koodikirjutamised võileivahinna eest sealt. Isegi kui on suutelised ise kirjutama, aga ei viitsi, sest nii odavalt saab), aga keskealine algajast süsteemiadministraator on midagi, mille vastu tööandjatel huvi puudub. Et üldse süsteemiadministraatoreid pole väga palju vaja ning algaja puhul võetakse pigem noor poiss, mitte 35aastane naisterahvas.

Ja IT suurest tööjõupuudusest rääkides veel – olge head, tehke keegi nimekiri neist tuhandetest vabadest kohtadest. Kui ma ei eksi, siis mõni aeg tagasi räägiti 9000 puuduvast töötajast. Reaalsus on siiski midagi muud.

#3456584:

Kui inimene läheb kooli mingit eriala õppima, siis selle lootusega, et hiljem see eriala ta ka ära toidab. Tihtilugu on silme ees terendamas see palganumber, mida tippudele (või “tippudele” – paraku tähendab hea palk tihtilugu head enesereklaamioskust, mitte ilmtingimata teistest paremat eriala tundmist) makstakse. Käid koolis kaks või kolm või viis aastat, lõpetad ära ja tööturule jõudes elad ikka papa-mamma rahakoti peal või lähed mingile muule alale – no minu meelest see ikkagi on mõttetu eriala, kui ütleme kolmandik lõpetajatest hoolimata soovist õpitud erialal töötada seda tööd ei leia.

Mis IT-valdkonna suurt tööjõupuudust puudutab, siis mulle tuleb meelde, et olen mitu korda lugenud lugusid, kus 30-40ndates naisterahvas on teinud oma elus karjääripöörde ja läinud ITd õppima. Nüüd on diplom käes ja muudkui kandideerib, aga keegi ei kutsu isegi vestlusele. Kommentaaridest selgub, et jah, väga hea progeja, kes liiga palju pappi ei nõua, on nõutud kaup (Kuigi India on suur konkurent, tean inimesi, kes tellivad kõik koodikirjutamised võileivahinna eest sealt. Isegi kui on suutelised ise kirjutama, aga ei viitsi, sest nii odavalt saab), aga keskealine algajast süsteemiadministraator on midagi, mille vastu tööandjatel huvi puudub. Et üldse süsteemiadministraatoreid pole väga palju vaja ning algaja puhul võetakse pigem noor poiss, mitte 35aastane naisterahvas.

Ja IT suurest tööjõupuudusest rääkides veel – olge head, tehke keegi nimekiri neist tuhandetest vabadest kohtadest. Kui ma ei eksi, siis mõni aeg tagasi räägiti 9000 puuduvast töötajast. Reaalsus on siiski midagi muud.

Kus neid lugusid lugeda saab, kus IT-hariduse omandanud inimene tööd ei leia? Ja veel mitmeid. Loeks huviga ja pakuks tööd kui keegi ripakil on.

Indiast odava tööjõu saad palgata ainult koodi jaoks, mida oled valmis ise pärast üle kontrollima. Kui kvaliteetset tarkvara soovid, siis ei ole hindud ka lollid ja oskavad küsida küll.

#3456669:

#3456584:

Kui inimene läheb kooli mingit eriala õppima, siis selle lootusega, et hiljem see eriala ta ka ära toidab. Tihtilugu on silme ees terendamas see palganumber, mida tippudele (või “tippudele” – paraku tähendab hea palk tihtilugu head enesereklaamioskust, mitte ilmtingimata teistest paremat eriala tundmist) makstakse. Käid koolis kaks või kolm või viis aastat, lõpetad ära ja tööturule jõudes elad ikka papa-mamma rahakoti peal või lähed mingile muule alale – no minu meelest see ikkagi on mõttetu eriala, kui ütleme kolmandik lõpetajatest hoolimata soovist õpitud erialal töötada seda tööd ei leia.

Mis IT-valdkonna suurt tööjõupuudust puudutab, siis mulle tuleb meelde, et olen mitu korda lugenud lugusid, kus 30-40ndates naisterahvas on teinud oma elus karjääripöörde ja läinud ITd õppima. Nüüd on diplom käes ja muudkui kandideerib, aga keegi ei kutsu isegi vestlusele. Kommentaaridest selgub, et jah, väga hea progeja, kes liiga palju pappi ei nõua, on nõutud kaup (Kuigi India on suur konkurent, tean inimesi, kes tellivad kõik koodikirjutamised võileivahinna eest sealt. Isegi kui on suutelised ise kirjutama, aga ei viitsi, sest nii odavalt saab), aga keskealine algajast süsteemiadministraator on midagi, mille vastu tööandjatel huvi puudub. Et üldse süsteemiadministraatoreid pole väga palju vaja ning algaja puhul võetakse pigem noor poiss, mitte 35aastane naisterahvas.

Ja IT suurest tööjõupuudusest rääkides veel – olge head, tehke keegi nimekiri neist tuhandetest vabadest kohtadest. Kui ma ei eksi, siis mõni aeg tagasi räägiti 9000 puuduvast töötajast. Reaalsus on siiski midagi muud.

Kus neid lugusid lugeda saab, kus IT-hariduse omandanud inimene tööd ei leia? Ja veel mitmeid. Loeks huviga ja pakuks tööd kui keegi ripakil on.

Indiast odava tööjõu saad palgata ainult koodi jaoks, mida oled valmis ise pärast üle kontrollima. Kui kvaliteetset tarkvara soovid, siis ei ole hindud ka lollid ja oskavad küsida küll.

Ma tõesõna ei viitsi otsima hakata, aga perekool.ee on koht, kust kindlasti olen lugenud vähemalt korra. Otsi ja kaeva, vast leiad.

Ega kusagilt pärapõrgust mingit suurt asja ei telli jah ilmselt (juba sellepärast, et puudub kontroll selle üle, mis toimub ja kas toimub), aga mingeid väikseid juppe küll. Ehk siis väiksemate oskustega tüüpide leivakannika krabavad endale hindud.

Minu bakalaureuse eriala on selline, mida palju kirutakse, et kuhu riik kõik need “mõttetu eriala” lõpetajad paneb, aga siin teemas polegi mainitud… Ala, mida kavatsen magistriõppesse õppima minna, on aga küll siin olemas. Minu arvates pole kumbki neist kasutu eriala. Jah, need ei ole sellised, et läbid õppekava ja saad kindla ameti. Samas sellega eraldataksegi terad sõkaldest – need, kes oma õpingute ajal on aktiivsed, tegutsevad erinevates organisatsioonides, teevad praktikaid, õpivad lisaks asju juurde ja omavad kindlat sihti elus, need ka saavutavad elus midagi.

#3457608:

Kus neid lugusid lugeda saab, kus IT-hariduse omandanud inimene tööd ei leia? Ja veel mitmeid. Loeks huviga ja pakuks tööd kui keegi ripakil on.

noh ma pakun sulle ühe. it-diplomit taskus pole,

See näide ei päde. Sa ise ütled, et inimesel, keda sa kirjeldad, pole IT diplomit. Aega seda teha olnuks paarkümmend aastat.

#3457729:

#3457608:

Kus neid lugusid lugeda saab, kus IT-hariduse omandanud inimene tööd ei leia? Ja veel mitmeid. Loeks huviga ja pakuks tööd kui keegi ripakil on.

noh ma pakun sulle ühe. it-diplomit taskus pole,

See näide ei päde. Sa ise ütled, et inimesel, keda sa kirjeldad, pole IT diplomit. Aega seda teha olnuks paarkümmend aastat.

Kulla laps, palun püüa aru saada, et IT-d hakati õpetama eesti ülikoolides eraldi erialana alles siis, kui arvutite kasutamine siin riigis juba väga laialdane oli,
Isegi enamus praeguseid 50+ vanuses IT-õppejõude ei oma it-alast ülikoolidiplomit, sest siis, kui nad ise ülikooli lõpetasid, seda eriala veel ei õpetatud. Küll aga on neil taskus kas elektroonikainseneri, automaatikainseneri, füüsiku, matemaatiku, elektriinseneri vmt valdkonna diplom. (Natuke programmeerimist õpetati kõigil neil nimetatud erialadel).
nt 1983 oli praeguses TTÜs küll 1 arvutiklass ja seal oli 5 (viis!) jalgadel seisvat arvutit, aga IT-d kui eriala seal ei õpetatud veel.

Tegelikult on selliseid tehnikaalasid päris palju, kus elu areneb kiiremini kui neid erialasid ülikoolides õpetama asutakse. Sama loogika järgi tuleks siis lisaks IT-õppejõududele päevapealt lahti lasta nt kõik geenitehnoloogia ja robootika õppejõud, sest ka neil aladel õpetavad tudengeid (ja lausa lõid vastava valdkonna õppekavad) inimesed, kes ise polegi seda, vaid viimased 5-10a jooksul avatud (ja nende enda loodud) õppekava lõpetanud.

Mis tunne sul endal oleks, kui praeguse it-tudengina liitud iseautode projektiga, jääd aastakümneteks selle ala peale, hakkad seda ülikoolis õpetama ja siis loed 20a pärast, nii aastal 2040 sarnasest foorumist hurjutusi, et “kuidas sa üldse julged iseautode kohta sõna võtta, kui sul on vaid 20a töökogemust, aga sul polegi (aastal 2037 avatud) vastava ala baka diplomit taskus…”

#3458082:

Ma olen vanuses 60+, kulla laps. Viimati astusin ülikooli, kui olin 48. Sama saanuks teha ka sinu näite inimene.

Ja mida see kõrgharidus talle annaks?

Vanuseline diskrimineerimine on jõhker jah. Praegu on asi isegi kõvasti paranenud, 90ndatel ja nullindate algupoole oli ikka väga hull. Väga hea keevitaja vanuses 50+ jäi tööta, sest tööandja pankrotistus. Kui helistas kuulutuse peale kuhugi, siis hõisati toru otsas, et jaaa, meil on keevitajat vaja. Kui vanust kuuldi, siis lubati tagasi helistada, aga ei helistatud. Oli aeg, kus otsiti noori, soovitavalt kogenuid. Ja kui nõuti kõrgharidust, oli ükstaspuha, mis eriala.

Muidugi on naljakas, miks 50+ vanuses inimesi ei taheta. Vanem inimene ei vaheta nii kergekäeliselt töökohta ja kui nt 65ne tööd otsib, siis tõenäoliselt töötab ta viis aastat veel. Mingeid 25seid jõuaks selle ajaga sellelt kohalt 3-5 tükki läbi käia.

Kes seal jutlustab IT-kõrgharidusest, siis mulle on jäänud küll mulje, et vastavas valdkonnas 35+ vanuses töötajad ei oma üldse mingit IT-alast haridust. Isegi kui nad õppima läksid, siis jäi kool pooleli, sest head tööpakkumised tulid niigi ja kooli jaoks aega ei jäänud. Sõbranna vend on nõutud ja hästimakstud tarkvaraarendaja. ITsse sisse ei saanud, sest riigieksami hinded polnud piisavalt head. Ongi vaid keskharidusega ja 20 aastat valdkonnas töötanud. Ma küll julgen kahelda väites, et kõrgharidusega oleks ta edukam. Aga võib-olla 10-15 aasta pärast hakatakse temassegi vanuse tõttu eelarvamusega suhtuma. Aga siis ei päästaks diplom ka.

#3458228:

#3458029:

#3457608:

#3456720:

Kus neid lugusid lugeda saab, kus IT-hariduse omandanud inimene tööd ei leia? Ja veel mitmeid. Loeks huviga ja pakuks tööd kui keegi ripakil on.

noh ma pakun sulle ühe. it-diplomit taskus pole, sest sel ajal, kui ülikoolist inseneridiplomi sai, ülikoolides it-d kui eriala veel ei õpetanud, alustas oma erialalt, aga hiljem pidi olude sunnil it-peale üle minema ja jäi: on aastakümneid IT alal töötanud, süsteemiadminnist kuni it-osakonna juhini välja. praegu 50´+ vanuses oleks nii tema kui töötukassa ametnikud õnnelikud, kui keegi teda kasvõi mingiks nõrkvoolu tehnikuks või elektroonikuks tööle võtaks, vahepeal käis nii enda kui töötukassa raha eest mitmetel koolitustel, aga seegi ei aita. kuhugi tööle aga ei võeta, sest liiga vana (isegi kui vestlusvoorudes viimase 2 hulka jõuab, valitakse ikka too teine ja noorem). pensionini ca 10a veel.

Aastakümneid IT-alal töötanud ilma diplomita, sattus juhuslikult sellele alale, sai mingeid töötukassa koolitusi… IT on nende aastakümnetega nii palju arenenud, et kui ta omal ajal ilma diplomita ja õppimiseta ka sai midagi tehtud (sel ajal käis progemine perfokaartidega, eksole ???? ), siis tänase päeva IT-ga on sel väga vähe pistmist.

Töötukassa koolitused ei tee 10a tegemata tööd tasa ja vanust siin süüdistada ei tasuks. Ikka enda laiskust.

No sa lubasid tööd pakkuda, kui keegi oskab välja pakkuda tööta IT-inimese,baga nüüd oled samasugune vanuselist diskrimineerimist ja igasuguseid eelarvamusi esindav s…pea. Ilmselge, et kui inimene on aastakümneid vastavas valdkonnas töötanud, siis on ta ka kursis eriala arenguga. Kindlasti pädevam kui magistriharidusega, aga kogemuseta või paariaastase kogemusega inimene.

Vanus on täiesti ükskõik, selles vanuses pädevaid inimesi töötab selles valdkonnas küll ja mul endalgi pole palju puudu. Kõige vanem inimene, keda isiklikult tean, on 64-aastane ja veel naine ka. Töötab ühes kõigile tuntud rahvusvahelises firmas ja on päris asjalik. Vahe selles, et on koguaeg täiendanud end noortega koos.
Sinu tuttav on aastakümneid tööl olnud, aga end pidevalt kursis hoidnud ja juurde õppinud ilmselgelt pole kui keegi teda enam järsku ei soovi. Ainult vanuse tõttu selles valdkonnas head spetsialisti ei lase keegi käest ja väärt IT-inimesele pole Töötukassal selles valdkonnas suurt midagi uut pakkuda. Javat käis õppimas seal või?

#3458310:

Me siin ju räägime sellest, et kõrgharidusega IT-inimestel, kes on lisaks ka head tegijad, pole tööpuudust

Selle kõnealuse 50+ töötaja puhul poleks palkamise seisukohalt mingit vahet, on tal kõrgharidus või mitte.

/ erialase hariduseta tarkvaraarendaja