Minu kogemus.Mul oli samuti healoomuline peaajukasvaja. Avastati, ma arvan et siiski suhtleiselt hilja.Ja kohta kasvaja ei vali oma hea või-halvaloomulisuse järgi. Minul oli kasvaja äärmiselt keerulises kohas, vaid üks arst oli nõus selle riski võtma. Jään talle igavesti tänulikuks selle eest! CT või MRT ikka niisama ei saadeta ja seda ei saa nõuda, selleks peavad ikka konkreetsed kaebused olema. Aga aega võib võtta küll. Ma olen palju mõelnud selle peale, et kas oleks saanud varem ja ehk oleks mu nägemine nüüd paremas seisus, aga olen õnnelik, et asi siiski sellise lahenduse sai. Keha saab aru, kui midagi on valesti. Mul algas see tegelikult kõrvadest ja pearinglusest. Kõrvades kohises ja nagu rõhus ja sellele sümptomile ei osanud arstid siis selgitust leida, pärast oppi kadus ka kohin. Pearinglus, topeltnägemine, hommikused peavalud, silme eest läks mustaks – see oli see, mis mind arsti juurde viis ja sealt edasi uuringutele. Olen mõelnud küll, et kui kõrvaarst oleks midagi sellist kahtlustanud, siis äkki oleksin varem abi saanud, aga avastas hoopis silmaarst, kes edasi saatis. Liiatigi olin siis noor ka ja kes oleks ajukasvajat osanud kahtlustada… Kuna olen medõde ise, siis teadsin ka sümptomite järgi juba, mida oodata. Laste puhul on samuti sümptomid, miks uuringutele saadetakse, tavaliselt on need krambid, teadvusekaotus, minestus, peavalu imik ju sõnadega ei väljenda. Peavalud tekivad ajukasvaja puhul aga hiljem, siis, kui kasvaja on suurem ja hakkab kõrvalkudedele rõhuma. Tavaliselt need ongi hommikupooleööd ja tingitud siis lamavast asendist. See oli see, mis mind ärevaks tegi ja kahjuks ka tõeks osutus. Ma usun, et sul pole muretsemiseks põhjust, ärevaks teeb küll, kui lähedased haigeks jäävad, kuid reaalselt sul ju kaebusi pole. Tuleb lihtsalt oma tervist jälgida, regulaarselt kontrollida ja võimalikult terveid eluviise kasutada.
