Teema: Kasvatamatud lapsed veekeskuses

100% nõus. Mind visati näiteks plastikust veetopsiga mängu käigus — lugesin basseini ääres raamatut. Lapsed mängivad, nemad pole milleski süüdi, aga lapsevanemad lihtsalt naersid. Ok.

aga häirimisest hullemgi on see, et jäetakse lapsed OHTLIKULT järelvalveta ja siis ma ise lapsevanemana muretsen seal võõraste laste pärast. Viimati Grand Rose’is — vanemad viskasid 3 last spaasse ja ise läksid ei tea kuhu. Lapsed turnisid libedatel äärekividel, hüppasid seal jne. Üks laps kukkuski õnnetult ja sain ta sabast kinni (jaapani vanni ääres). Siis olin küll püha viha täis — kes käitub nii oma lastega? Paraku see on jah täiesti juba normiks saanud (nagu ka kõva häälega tahvlist multikate näitamine jne).

#4140992:

#4140979:

#4140975:

Miks sa lähed sinna veekeskusesse, kui kardad vett? 😀

Sulle meeldib kui keegi sulle iga natukese aja tagant vett näkku pritsib?

Ausalt öeldes mul ei ole vahet, kui ma niikuinii olen märg. Tavaliselt on ka ujumisprillid ees või pea vee all, nii et vesi ei saa minna silma isegi.

sinul pole, aga teistel on, mulle ka ei meeldi pritsimine näkku ja pähe ja prillidega olen ainult ujumisbasseinis, mitte kuskil mujal mullikas ja üleüldse, pritsimine ei tähenda vee kartmist

eks ole ka neid ebaviisakaid täiskasvanuid, kes arvavad, et bassein on koht, kus soeng peas sõbrannadega pläkutada ja kui keegi mööda ujudes käega vett pritsib – siis selles kohe kõva häälega  teema teha. See, et basseinis olles võivad sind veepritsmed tabada on normaalne, sukeldudes, ujudes, supeldes ikka tekivad veepritsmed.

Minul on klooriallegia. Ma võin minna spa-sse aga kui mind veega pritsida ja mul vesi ninna läheb, hakkan ma rõvedalt tihti aevastama ja tatti hakkab jooksma nii mis kole. See lõppeb enamasti sellega, et pean lahkuma. Oleks veel rõve alternatiiv lihtsalt basseini “nuusata” aga …   Nii et jah, näitkeks ka mulle pritsimine ei sobi.

Kahjuks on tegemist üleüldise probleemiga: väikelapsed ei oska avalikus kohas käituda ja nende vanemad ei oska oma lapsi korrale kutsuda.

Lapsed röögivad, jooksevad, ripuvad ja rõvetsevad rongides. Olen Elronile mitu kaebekirja saatnud sellel teemal, kuid tulemuseks on vaid see, et Elroni klienditeenindajad kiidavad veel rongis mööbeldavale väikelapsele takka, et vaat kui vahva on olla laps, kõike võib teha!

Tallinnas on väikelaste poolest kurikuulus Nõmme Sõõrikukohvik. Viimase 2-3 aasta jooksul pole seal olnud mitte ühtegi korda,kui olen seal käinud (käisin seal 2-3 korda nädalas), kus väikelapsed üle kohviku ei kisaks, jalgadega laual ei trambiks, üle kohviku laulda ei üürgaks, laudade vahel ringi ei jookseks ja emme-issi rõõmuks avalikku tantsušõud emme käteplaksude saatel ei korraldaks, lapsed taldrikuid vastu põrandat puruks ei peksaks jne jne. 1,5 aastat tagasi tuli üks noor venekeelne emme mulle seal Sõõrikukohviku hoovis kätega kallale, kui julgesin ta laua taga rõvetsevat last kritiseerida. Enamiku halvasti käituvate laste vanemad teatavad peale minu märkusi lastele,  et sina pole milleski süüdi. Mina Nõmme Sõõrikukohvikus enam söömas ei käi. Kolleegid kurdavad, et ega teisteski söögikohtades parem olukord ei ole.

Mulle tundub, et see laste normaalseks pööramise rong on läinud. Meil on üles kasvanud juba põlvkond lapsevanemaid, kes ei tea isegi enam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte, rääkimata sellest, et nad oma lapsi oskaks kasvatada. Nende vanemate vastus inimestele, keda nende laste käitumine avalikus kohas häirib, on alati selline, et sõida siis autoga, kui sulle lapsed rongis ei sobi või söö siis kodus, kui sulle seal lastega koos süüa ei sobi.

See on paratamatus. See rong on juba läinud. Me hakkamegi elama selliste metslaste keskel. Praegu on juba liiga hilja häirekella lüüa. See on liberaalsuse hind.

#4141541:

Olen teemaalgatajaga 100% nõus, et lapsi tuleb kasvatada – väga sageli ei julge/taha/viitsi vanemad lapsi avalikes kohtades üldse korrale kutsuda ja minu meelest on väga ebaviisakas, kui lastel lastakse nt kontsertidel valjuhäälselt kilgata-joosta, spaades lärmakalt teistele külastajatele peale või ette hüpata vms teha.

Samas tuleb nentida, et elan pigem rõõmsalt käsi plaksutavate ja laulvate sõõrikukohviku mudilaste kui sina123-suguste lapsevihkajate keskel, ehk siis teine äärmus (totaalne lapsevaenulikkus) on ikka jupp maad veel õõvastavam ja mõjub lausa ohtlikuna (meenub kohe see hull vanamees, kes mängivate naabrilaste ema maha lasi).

Lapsed on ägedad ja toredad. Igati okei on lastega avalikes ruumides ringi liikuda, neid pere tegemistesse ja ühiskonnaellu kaasata. Aga kõige selle juures tuleks lapsi suunata, juhendada ja vajadusel ka julgelt korrale kutsuda.

Mis sinu postituse mõte nüüd oligi? Tulla mulle ära panema? Väga madal, väga madal, kolleeg!

Ehk oskad kuidagi ka näitlikustada minu selle teema postitusest lähtuvalt, milles väljendus seal minu lapsevihkajalikkus vm äärmuslik suhtumine lastesse?

#4141501:

Viimase 2-3 aasta jooksul pole seal olnud mitte ühtegi korda,kui olen seal käinud (käisin seal 2-3 korda nädalas), kus väikelapsed üle kohviku ei kisaks, jalgadega laual ei trambiks, üle kohviku laulda ei üürgaks, laudade vahel ringi ei jookseks ja emme-issi rõõmuks avalikku tantsušõud emme käteplaksude saatel ei korraldaks, lapsed taldrikuid vastu põrandat puruks ei peksaks jne jne. 1,5 aastat tagasi tuli üks noor venekeelne emme mulle seal Sõõrikukohviku hoovis kätega kallale, kui julgesin ta laua taga rõvetsevat last kritiseerida.

No esiteks näitab seda, et sa lapsi ei salli, selline liialdamine, mis su postituses oli.
Ma ei usu mitte iialgi, et sa aastaid 2-3 korda nädalas kohvikus käies iga kord nägid jalgupidi laual trampivaid lapsi (kujutan ette, et see võiks kõne alla tulla nt beebi puhul, keda ema õueriietesse pannes korraks lauale toetab) või lapsi, kes oleks meelega nõusid maha visanud. Ei ole realistlik olukorra kirjeldus.

Teiseks näitab sinu lastevihkajalikkust see, milline on sinu postituse tonaalsus: väidad, et just lapsed on metsistunud, rõvetsevad, sa oled korduvalt ja korduvalt pidanud avalikkuses laste peale kaebama. See tundub hämmastav, sest ehkki nõustun, et vanemad kohati ei oska, julge või viitsi oma lapsi korrale kutsuda, siis enamasti on laste käitumine pigem häiriv seetõttu, et on üleannetu ja lärmakas, kuid igatahes enamasti mitte pahatahtlikult rõvetsev (nagu võib sageli olla pidutsevate täiskasvanute käitumine hoopis). Sa tõlgendad ka iseenesest mitte halba käitumist (väikelaps laulab, tantsib, jookseb, plaksutab käsi) kui äärmuslikult halba ja oled sellest ilmselgelt väga häiritud, lausa niivõrd, et kirjutad korduvalt kaebekirju ja teed vanematele pidevalt avalikke märkusi, kuigi ümbritsevad asja nii hulluna ei näi tajuvat (nt rongis töötav personal, kes tõenäoliselt reageeriks ju kohe, kui laste käitumine seal tõepoolest rõvetsev või  tõsiselt halb oleks).

Eelnevast tulenevalt järeldasingi, et sa suhtud lastesse vaenulikult.

sorri, iir-misiganes, aga mõned lapsed ongi just rõvedad ja sihilikult pahatahtlikud. selles saab süüdistada põhiliselt küll vanemaid, sest ka nende käitumisest peegeldub enamasti hoolimatus.

ma sallin küll lapsi, aga ka enda omi (tulevikus) ei kohtleks nagu erandeid või maailmanabasid. see pole kellelegi kasulik – k.a neile lastele endile.

#4141658:

#4141501:

Viimase 2-3 aasta jooksul pole seal olnud mitte ühtegi korda,kui olen seal käinud (käisin seal 2-3 korda nädalas), kus väikelapsed üle kohviku ei kisaks, jalgadega laual ei trambiks, üle kohviku laulda ei üürgaks, laudade vahel ringi ei jookseks ja emme-issi rõõmuks avalikku tantsušõud emme käteplaksude saatel ei korraldaks, lapsed taldrikuid vastu põrandat puruks ei peksaks jne jne. 1,5 aastat tagasi tuli üks noor venekeelne emme mulle seal Sõõrikukohviku hoovis kätega kallale, kui julgesin ta laua taga rõvetsevat last kritiseerida.

No esiteks näitab seda, et sa lapsi ei salli, selline liialdamine, mis su postituses oli.

Ma ei usu mitte iialgi, et sa aastaid 2-3 korda nädalas kohvikus käies iga kord nägid jalgupidi laual trampivaid lapsi (kujutan ette, et see võiks kõne alla tulla nt beebi puhul, keda ema õueriietesse pannes korraks lauale toetab) või lapsi, kes oleks meelega nõusid maha visanud. Ei ole realistlik olukorra kirjeldus.

Teiseks näitab sinu lastevihkajalikkust see, milline on sinu postituse tonaalsus: väidad, et just lapsed on metsistunud, rõvetsevad, sa oled korduvalt ja korduvalt pidanud avalikkuses laste peale kaebama. See tundub hämmastav, sest ehkki nõustun, et vanemad kohati ei oska, julge või viitsi oma lapsi korrale kutsuda, siis enamasti on laste käitumine pigem häiriv seetõttu, et on üleannetu ja lärmakas, kuid igatahes enamasti mitte pahatahtlikult rõvetsev (nagu võib sageli olla pidutsevate täiskasvanute käitumine hoopis). Sa tõlgendad ka iseenesest mitte halba käitumist (väikelaps laulab, tantsib, jookseb, plaksutab käsi) kui äärmuslikult halba ja oled sellest ilmselgelt väga häiritud, lausa niivõrd, et kirjutad korduvalt kaebekirju ja teed vanematele pidevalt avalikke märkusi, kuigi ümbritsevad asja nii hulluna ei näi tajuvat (nt rongis töötav personal, kes tõenäoliselt reageeriks ju kohe, kui laste käitumine seal tõepoolest rõvetsev või tõsiselt halb oleks).

Eelnevast tulenevalt järeldasingi, et sa suhtud lastesse vaenulikult.

Noh, viletsasti tuli välja sul see demagoogia, aga võtan vaevaks vastata. Rohkem ussitava pedagoogiga seda teemat solkida pole mul vähimatki kavatsust.

1. Kus ma kirjutasin, et väikelapsed IGA KORD Sõõrikukohvikus jalgadega laual trambivad? Ma loetlesin üles väga väikese valiku olukordadest väikelastega Sõõrikukohvikus, mida viimased 2-3 aastat olen külastanud 2-3 korda nädalas ja laual jalgadega trampiv 2-3aastane oli üks neist häirivatest juhustest. Jah, iga jumalama kord, kui sinna kohvikusse sööma lähed, võid näha seal kohatult käituvaid lapsi, eriti nädalavahetustel. Ja see laua peal jalgadega trampiv ja üle kohviku röökiv isend oli tõepoolest 2-3aastane (mitte imik, kuigi seegi oleks kohviku kontekstis kohatu). Ema seisis samal ajal järjekorras, kui lapsuke endale tähelepanu nõudis. Kui ma ei oleks sekkunud, siis oleks paari minuti pärast see pöörane isend libeda laua pealt juba põrandale kukkunud ja vereloigus röökinud.

Muuseas, selle tantsu- ja laululembese õe ja vennakesega (3aastane ja 1+aastane) nii juhtuski, et pill tuli pika ilu peale. Peale möllu kohvikulaudade ümber, millele ema vaimustunult kahte plaksukätt kaasa lõi, kukkus see 1+aastane libedal põrandal pikali ja pistis täiest kõrist röökima. Läks veel hästi, oleks võinud ju ennast ka ratastoolihaigeks ja liikumisvõimetuks seal põrandal kukkuda. Nii et see käitumine oli tõeliselt halb ja ohtlik ka lastele endile, rääkimata kohvikukülastajatest, kes ilmselgelt seda “perepidu” avalikus kohas ei nautinud.

2) Kus ma olen väitnud, et lapsed rõvetsevad avalikkuses pahatahtlikkusest? Ma alustasin oma postitust väitega, et lapsed ja nende vanemad on kasvatamatud, mitte pahatahtlikud. Kuid lõppude lõpuks, mis vahet seal on, kas laps rõvetseb avalikkuses pahatahtlikkusest või kasvatamatusest, kui tulemuseks on ikkagi üks ja seesama – ülejäänud inimestel on seal avalikus ruumis nende metslaste kõrval võimatu ja piinarikas olla?

3) Kas rongipersonal on mingi indikaator selles osas, kas laps käitub hästi või halvasti? On nad mingid etiketieksperdid sinu meelest või?

Elroni piletikontrollid on üks kõige matslikum kiht klienditeenindajate seas üldse: sõimavad ja sarjavad rongis koeraomanikke, kelle koerad käituvad 10x paremini kui need pidevalt mööbeldavad lapsed. Siis viskavad need Elroni teenindajad rongist välja esmareisijaid, kes ei tea, et rongis kaardiga maksta ei saa (oli 5-6 aastat tagasi selline juhtum), selle asemel, et inimesele selgitada, kuidas rongis maksmine käib. Aga üle vaguni rõvetsevatele väikelastele või pubekatele ei ütle need Elroni teenindajad midagi. Nii et anda sellistele halva klienditeeninduse etalonidele eksperdistaatus on ikka ignorantsuse tase omaette.

Nii et väänuta oma “tõde” kellegi teisega. Pole vaja teemat oma keskmisel tasemel demagoogiaga solkida.

#4141227:

Minul on klooriallegia. Ma võin minna spa-sse aga kui mind veega pritsida ja mul vesi ninna läheb, hakkan ma rõvedalt tihti aevastama ja tatti hakkab jooksma nii mis kole. See lõppeb enamasti sellega, et pean lahkuma. Oleks veel rõve alternatiiv lihtsalt basseini “nuusata” aga … Nii et jah, näitkeks ka mulle pritsimine ei sobi.

ka huvitav. kui mul oleks tüütu aga mitte tappev allergia, siis ma nt väldiks kohti, kus tean, et väga tõenäoliselt kohtun sellega, mis mul reaktsiooni tekitab. või kui lähen laktoositalumatuna kohta, kus on ainult lehmapiim ja ikkagi seda joon…

kui ma selle riski võtan, siis on oma vastutus. pärast nagu kaevelda, et kurat küll, teie kloor. mul on allergia!

natuke loogikavaba.

Oh, tänan kaks viimast vastajat. Käisin mitu korda seda teemat lugemas ja mõtlesin, et olen mingis teises reaalsuses vist. Mina ei ole küll ei spaades ega mujal pidevalt hullunult kasvatamatuid lapsi kohanud. Loomulikult lapsed on lapsed ja käituvad nagu lapsed. Aga vanemad on olemas ja reeglina ikka jälgivad ja tegelevad.
Ja veekeskus on veekeskus. Seal on kloorivesi, seal saab märjaks, Enamasti inimesed täiesti vabatahtlikult teevad ennast seal märjaks. ja vahel tõesti võib juhtuda, et keegi ka pritsib. No see on veekeskus ju.

Mindki häiriks, kui lapsed täiesti kontrollimatult käituksid. Aga siin teemas tundub küll pigem olevat see suhtumine, et iga väiksemgi lapse kilge või naer juba segab. On ju absurdne eeldada, et kõik ümberringi käiksid kikivarvul, kui mina veekeskuses basseini ääres raamatut loen või mul klooriallergia on.

#4141501:

Kahjuks on tegemist üleüldise probleemiga: väikelapsed ei oska avalikus kohas käituda ja nende vanemad ei oska oma lapsi korrale kutsuda.

Lapsed röögivad, jooksevad, ripuvad ja rõvetsevad rongides. Olen Elronile mitu kaebekirja saatnud sellel teemal, kuid tulemuseks on vaid see, et Elroni klienditeenindajad kiidavad veel rongis mööbeldavale väikelapsele takka, et vaat kui vahva on olla laps, kõike võib teha!

Tallinnas on väikelaste poolest kurikuulus Nõmme Sõõrikukohvik. Viimase 2-3 aasta jooksul pole seal olnud mitte ühtegi korda,kui olen seal käinud (käisin seal 2-3 korda nädalas), kus väikelapsed üle kohviku ei kisaks, jalgadega laual ei trambiks, üle kohviku laulda ei üürgaks, laudade vahel ringi ei jookseks ja emme-issi rõõmuks avalikku tantsušõud emme käteplaksude saatel ei korraldaks, lapsed taldrikuid vastu põrandat puruks ei peksaks jne jne. 1,5 aastat tagasi tuli üks noor venekeelne emme mulle seal Sõõrikukohviku hoovis kätega kallale, kui julgesin ta laua taga rõvetsevat last kritiseerida. Enamiku halvasti käituvate laste vanemad teatavad peale minu märkusi lastele, et sina pole milleski süüdi. Mina Nõmme Sõõrikukohvikus enam söömas ei käi. Kolleegid kurdavad, et ega teisteski söögikohtades parem olukord ei ole.

Mulle tundub, et see laste normaalseks pööramise rong on läinud. Meil on üles kasvanud juba põlvkond lapsevanemaid, kes ei tea isegi enam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte, rääkimata sellest, et nad oma lapsi oskaks kasvatada. Nende vanemate vastus inimestele, keda nende laste käitumine avalikus kohas häirib, on alati selline, et sõida siis autoga, kui sulle lapsed rongis ei sobi või söö siis kodus, kui sulle seal lastega koos süüa ei sobi.

See on paratamatus. See rong on juba läinud. Me hakkamegi elama selliste metslaste keskel. Praegu on juba liiga hilja häirekella lüüa. See on liberaalsuse hind.

Sa oled vist väga õnnetu tähemärgi all sündinud või paisutada sa lihtsalt asja hullemaks kui tegelikult on. Sõidan rongiga vähemalt 10 korda nädalas ning ei ole mina veel nimetatud olukorda kohanud ja ka Sõõrikukohvikut Nõmmel külastan väga tihti. No ei ole see väikelaste käitumine selline nagu kirjeldatud. Ja ma käin ikka juba väga palju aastaid seal.

#4141795:

#4141501:

Kahjuks on tegemist üleüldise probleemiga: väikelapsed ei oska avalikus kohas käituda ja nende vanemad ei oska oma lapsi korrale kutsuda.

Lapsed röögivad, jooksevad, ripuvad ja rõvetsevad rongides. Olen Elronile mitu kaebekirja saatnud sellel teemal, kuid tulemuseks on vaid see, et Elroni klienditeenindajad kiidavad veel rongis mööbeldavale väikelapsele takka, et vaat kui vahva on olla laps, kõike võib teha!

Tallinnas on väikelaste poolest kurikuulus Nõmme Sõõrikukohvik. Viimase 2-3 aasta jooksul pole seal olnud mitte ühtegi korda,kui olen seal käinud (käisin seal 2-3 korda nädalas), kus väikelapsed üle kohviku ei kisaks, jalgadega laual ei trambiks, üle kohviku laulda ei üürgaks, laudade vahel ringi ei jookseks ja emme-issi rõõmuks avalikku tantsušõud emme käteplaksude saatel ei korraldaks, lapsed taldrikuid vastu põrandat puruks ei peksaks jne jne. 1,5 aastat tagasi tuli üks noor venekeelne emme mulle seal Sõõrikukohviku hoovis kätega kallale, kui julgesin ta laua taga rõvetsevat last kritiseerida. Enamiku halvasti käituvate laste vanemad teatavad peale minu märkusi lastele, et sina pole milleski süüdi. Mina Nõmme Sõõrikukohvikus enam söömas ei käi. Kolleegid kurdavad, et ega teisteski söögikohtades parem olukord ei ole.

Mulle tundub, et see laste normaalseks pööramise rong on läinud. Meil on üles kasvanud juba põlvkond lapsevanemaid, kes ei tea isegi enam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte, rääkimata sellest, et nad oma lapsi oskaks kasvatada. Nende vanemate vastus inimestele, keda nende laste käitumine avalikus kohas häirib, on alati selline, et sõida siis autoga, kui sulle lapsed rongis ei sobi või söö siis kodus, kui sulle seal lastega koos süüa ei sobi.

See on paratamatus. See rong on juba läinud. Me hakkamegi elama selliste metslaste keskel. Praegu on juba liiga hilja häirekella lüüa. See on liberaalsuse hind.

Sa oled vist väga õnnetu tähemärgi all sündinud või paisutada sa lihtsalt asja hullemaks kui tegelikult on. Sõidan rongiga vähemalt 10 korda nädalas ning ei ole mina veel nimetatud olukorda kohanud ja ka Sõõrikukohvikut Nõmmel külastan väga tihti. No ei ole see väikelaste käitumine selline nagu kirjeldatud. Ja ma käin ikka juba väga palju aastaid seal.

Sa ilmselt ei sõida rongiga nädalavahetustel, siis, kui need väikelapsed liiguvad. Nädalavahetustel on kõik kohad laamendavaid väikelapsi täis.

Loomulikult, kui inimene ei taha näha halvasti käituvaid lapsi, siis ta neid ei näegi. See inimene peab küll täieliku soovmõtlemisega olema, kes ei näe Sõõrikukohvikus toimuvat lastepõrgut. Aga mis sellisega ikka vaielda?

Mul on hea meel, et neid inimesi on juba rohkem, kes väikelaste terrori peale avalikes kohtades vihastavad. Kui ikka metsikute laste vanematele igal pool märkusi tegema hakatakse, äkki siis õnnestub selle avaliku ruumi Eestis ikkagi viisakamaks kujundada.