Esileht Pereelu ja suhted Täiskavanud laps ja tema iseseisvumise soovi puudumine

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )

Teema: Täiskavanud laps ja tema iseseisvumise soovi puudumine

Postitas:
Kägu

Minul on hoopis muud hirmud. Kardan just seda, et äkki laps hakkab kiirustama pesast välja lendamisega, armub valesse inimesesse ja äkki see vale inimene hakkab temaga manipuleerima ja teda ära kasutama ja keerab teise inimese vaimse tervise nässu. Mina kui ema olen selleks vaeva näinud ja palju panustanud, et laps kasvaks normaalses ja toetavas keskkonnas ja ma ei elaks seda üle kui järsku tuleb mingi võõras ja keeraks kõik nulli ja mu lapsele liiga teeb. Samas tean ka, et mul on tark tütar ja ta üldiselt tunnetab ära ohumärgid ja ei lase endaga mängida. Samas ei saa selles kunagi kindel olla, kui ikka armastus pähe lööb. Eks ma kardan sellepärast, et minuga läks nii. Emaga olid suhted halvad ühe katuse all ja vaatasingi, et saaks kiirelt minema ja ega väga ei valinudki, et kuhu ja kelle juurde. Peaasi, et ema juurest minema ja talle midagi võlgu poleks.
Mina sellest numbrit ei teeks, kui laps jääbki koju elama pikemaks ajaks. Tõepoolest, ma tean kui raske on oma kodu soetada, tänapäeval iseseisvat elu alustada ja kui lihtne on leida vale inimene ja eriti kui tema rüppe veel tõugatakse. Ka lapse isa on lapsele öelnud, et kui kunagi otsustab pesast välja lennata, aga elu kisub kibedaks, siis pidagu meeles, et alati isa kodu uks on talle avatud ja ilma häbitundeta võib tagasi tulla. Minu poolt on täpselt sama. Kinni ei hoia, aga ära ka ei kihuta. Peaasi, et lapsel läheks elus hästi ja ta on eluga rahul. Teda koheldakse hästi jne.

+23
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vanemana ma küll ei näe põhjust, miks maksta lapse üürika eest ning kütta tühjaks jäänud tuba, kus keegi ei ela 🙂 tartus või tallinnas alla 200 euro kuus naljalt elamispinda ei leia, enamik jäävad 300-400 euro vahele – miks selline kulu?

Mu vanemal pojal saab olema kooli lõppedes valik, kas kolida kodust välja või paar aastat noorema vennaga ühte tuppa 🙂 sest lõpmatuseni me kaht nooremat last meie magamistoas pidama ka ei hakka, vähemalt kolmanda lapse koolieaks võiksid ehk oma tuppa kolida. Kuna ma ise kolisin ka pärast keskkooli teise linna õppima, siis peaksin täiesti normaalseks olukorda, kus anname noorele igakuise kindla summa, millega ta endale korteri üürib ja toidu ostab.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on suur pere ja suur maja.
Suuremad pojad on 25a ja 20a ja elavad samuti meiega koos. Käivad tööl, oma kulud kannavad ise ja annavad ka söögiraha koju. Pruuti pole veel kumbalgi ja kodust välja kolima ei kipu..
Vanema pojaga just arutasime ükspäev, et täiesti mõttetu oleks omale eraldi korter üürida ja seal ihuüksi kükitada kui kodus ruumi on. Nad on harjunud, et kodus on nooremad õde ja vend seltsiks, alati kellegagi rääkida, koos tegutseda. Vanem poeg käib Soomes tööl ja need nädalad kui teda kodus pole, loevad nooremad päevi ja igatsevad, et millal vend tuleb.
Tütar lõpetab kohe 9. klassi ja otse loomulikult läheb kodulähedasse gümnaasiumisse. Kui veab, siis ka kodulinna kõrgkooli. Just sellepärast, et ei peaks üksinda kusagile kaugele minema ja kallist üüri maksma.
Kõige nooremal läheb põhikooli lõpuni veel mõni aasta aega.
Kui kellelgi kunagi kindel suhe ilmub, eks siis hakkavad oma kodu peale mõtlema. Seni on meil kõigil koos hea olla ja meid mehega ainult rõõmustab see, et lapsed end kodus hästi ja turvaliselt tunnevad, mitte esimesel võimalusel jooksu ei pane.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu vanemal pojal saab olema kooli lõppedes valik, kas kolida kodust välja või paar aastat noorema vennaga ühte tuppa 🙂 sest lõpmatuseni me kaht nooremat last meie magamistoas pidama ka ei hakka, vähemalt kolmanda lapse koolieaks võiksid ehk oma tuppa kolida. Kuna ma ise kolisin ka pärast keskkooli teise linna õppima, siis peaksin täiesti normaalseks olukorda, kus anname noorele igakuise kindla summa, millega ta endale korteri üürib ja toidu ostab.

vaene vanem poeg, kes niimoodi kodust välja visatakse 🙁 hea, kui söögirahagi antakse, äkki ei jagu tolleks ajaks enam nooremate kõrvalt sedagi.
miks küll teha nii palju lapsi (tundub vähemalt 4), kui nad ära ei mahu? äkki tasuks suuremasse korterisse kolida? tõenäoliselt “armastab” suur laps pisemaid õdesid-vendi palavalt, kui nende pärast kodust lahkuma peab. või kui suhted niikuinii pekkis, siis ehk on isegi õnnelik, et minema pääseb

+14
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu vanemal pojal saab olema kooli lõppedes valik, kas kolida kodust välja või paar aastat noorema vennaga ühte tuppa 🙂 sest lõpmatuseni me kaht nooremat last meie magamistoas pidama ka ei hakka, vähemalt kolmanda lapse koolieaks võiksid ehk oma tuppa kolida. Kuna ma ise kolisin ka pärast keskkooli teise linna õppima, siis peaksin täiesti normaalseks olukorda, kus anname noorele igakuise kindla summa, millega ta endale korteri üürib ja toidu ostab.

vaene vanem poeg, kes niimoodi kodust välja visatakse 🙁 hea, kui söögirahagi antakse, äkki ei jagu tolleks ajaks enam nooremate kõrvalt sedagi.

miks küll teha nii palju lapsi (tundub vähemalt 4), kui nad ära ei mahu? äkki tasuks suuremasse korterisse kolida? tõenäoliselt “armastab” suur laps pisemaid õdesid-vendi palavalt, kui nende pärast kodust lahkuma peab. või kui suhted niikuinii pekkis, siis ehk on isegi õnnelik, et minema pääseb

Ei aja ju kuhugi – vabalt võib vennaga tuba jagada, nagu nad teismeeani nagunii tegidki, kuni tahtsid eraldi tube ja suuremat privaatsust. Ja mahuvad meil lapsed ilusti kahekaupa tubadesse ära ka, lihtsalt praegu oleme vanematele lastele vastu tulles hoidnud väiksemad enda juures, et teismelistel oleks kummalgi eraldi tuba. Konkreetselt see laps unistab nagunii MIT’st – kui ta sinna peaks sisse saama, näeksime teda ehk paar korda aastas ja eraldi tuba talle kodus hoida poleks ju mõtetki.

Me ei näe mõtet soetada suuremat elamist, mis mõne aasta pärast jälle liiga suureks muutuks, ja, nagu öeldud, oleme meelsasti nõus last 100% rahaliselt õpingute ajal toetama. Ma tegelikult ei pea ka päris õigeks otse ema/isa tiiva alt naise/mehe tiiva alla minemist, mingi iseseisva elu kogemus võiks inimesel siiski olemas olla.

+12
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui kardad, et laps ei taha välja kolida, hakka väga nõmedalt ja alandavalt käituma ja laps on kiiremini läinud kui arvata oskad. Lisaks sellele, et ta on füüsiliselt kodust läinud, on läinud ka teie omavaheline ilmselt üsna hea läbisaamine.

Ära muretse, vaid ole parem õnnelik, et su laps saab käia koolis kodu lähedal ja on otsustanud koju jääda, ei pea sina teda rohkem rahaliselt toetama ja ei pea laps kooli kõrvalt tööl käima, et endal hinge sees hoida.

Oleksin isegi kauemaks koju jäänud, kui kodune õhkkond oleks stabiilsem olnud.

Kui laps aga ei taha ISE üksinda/kaaslase/sõpradega midagi muud teha ja istub enamus ajast ainult kodus. No siis võibolla natuke muretseksin. Koroona-aeg muidugi arusaadav kui laps kodus on!

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on ju ainult hea, kui kodu lähedal koolis saab käia ja rahulikult õppimisele pühenduda ilma, et muretsema peaks, kust üüriraha saada jms.

Täpselt. Olen mõelnud, et küll on lihtne nende tudengite perede elu, kes elavad Tartus. Koolitan oma lapsi ja üürikulu, on see siis elades ühiselamus või üürides mitme peale korterit, on ikkagi suur kulu.

mina tänan tallinlasena õnne, et laps viimasel hetkel siiski ttü kasuks otsustas ja tartusse ei läinud. majanduslikult oluliselt kasulikum nii meile kui talle. lisaks võimaldab see jagada koduseid kohustusi (kodutööd, poeskäimine, söögitegemine, koeraga jalutamine jne), ka autode kasutus on oluliselt ökonoomsem, mitme pereliikme samas suunas tehtavad sõidud saab ühildada.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huh, meie poeg on 15 ja ma juba kerge hirmuga mõtlen, et äkki 5 aasta pärast hakkab juba tasapisi kodust väljagi kolima. Minu meelest alles me ta saime, need vanematega kooselamise aastad lähevad ju nii ruttu! Minu jaoks on arusaamatu, kui vanemad ei jõua ära oodata, millal lapsed juba kord oma elu peale koliksid.

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma mõtlesin, et umb 30-aastasest lapsest on jutt, aga alles 20-ks saav.
Kui õppiv, siis ilmselt ka täiskohaga kuskil ei tööta, et oleks juba täiesti võimeline ise majandama (elukoha- ja söögikulud) ja kool sealkandis. Minuarust sellises vanuses sellise kooli/elukoha asukohaga isegi tavaline. Koos sõbrannaga, üksi või juba paarilisega üürmised ikka nõks hiljem, kui finantse selleks tekib ja tahetaksegi omaealistega või juba leitud paarilisega olla. Kui kool vanemate elukohast kaugel, siis muidugi tuleb paratamatult koheselt ühiselamus või korteris (üksi, mitmekesi) elamine vanematest eraldi.
Ma mäletan, et mulle muutusid vanemad ja vanematega koosolemine just peale keskkooli lõpetamist kuidagi uuesti oluliseks (enda peret veel ei olnud ja teismelise vanematega mittemidagitegemise soov oli üle läinud) ning oligi lihtsalt tore olla ühiselt lisaks sõbrannadega/sõpradega olemistele. Selle koos reisimise kohta on paljud lapsevanemad öelnud ka muigamisi, et eks tudengil ole kasulikum ka, sest sellistel reisidel vanemad tihti maksavad mingid asjad ikkagi ise, kuigi laps juba täiskasvanu. Eraldi reisides ollakse rohkem ja ainult oma rahakotist sõltuv.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil elab üliõpilane eraldi. Samas linnas kus kool ja meie,vanemad. Üsna mõttetu iseseisvumine sest tööl ta ei käi ja ei teeni. Seega elab seal teises kohas meie kulul. Odavam oleks kodus elada. Meile odavam.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil elab üliõpilane eraldi. Samas linnas kus kool ja meie,vanemad. Üsna mõttetu iseseisvumine sest tööl ta ei käi ja ei teeni. Seega elab seal teises kohas meie kulul. Odavam oleks kodus elada. Meile odavam.

Pikas perspektiivis võib jällegi see odavam tulla, et ta praegu saab majandamise kogemuse kätte. Ma vähemalt loodan, et te ometi ei anna täiskasvanud inimesele raha siis, kui küsib, ja nii palju, kui küsib, vaid kindla summa iga kuu, ja ise peab vaatama, et kõigeks jätkuks?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noorelt, kes just lõpetab keskkooli ja läheb ülikooli, kellel puudub praktiline võimalus tööle minna ja iseseisvalt majandada… Nagu palju pole eeldatud?

Kas tõesti pole te siiani oma last õpetanud peres elades enda eest hoolitsema ja peresse panustama, et oma sokkide pesemiseks peab ta väljaõppe saama kuskil eraldi katuse all elades, mis tuleb teil niikuinii endil kinni maksta.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on normaalne, et täisealiseks saanud laps iseseisvub tasapisi, mitte ei viska teda 18. sünnipäeval kodust välja.

Oma lapsepõlve meenutades olen emale siiani tänulik, et ta võimaldas mul omandada kõrghariduse. Kui oleksin pidanud ülikoolis õppimise kõrvalt mässama elukoha leidmise, korteriüüri ja selle saamiseks tööl käimisega, oleks ülikool vähemalt minul küll lõpetamata jäänud. Mitte, et ma kõrgharidust väga üle tähtsustaksin, ent tänu sellele saan ma töötada südamelähedasel erialal, mis pakub mulle eneseteostust. Sama lugu oleks olnud ka kutsekooliga – sealgi oleks oma elu peale minek õppimist tublisti takistanud.

Ja kui ülikool lõpetatud ning umbes samal ajal ka pulmad peetud ning otsisime mehega endale eluaset, siis teatas mu ema mulle, et ta keelab mul kodust lahkumise. Et tema ei jaksa suurt maja üksi kütta ega koristada ja kardab ka. Jäin endale kindlaks, et meie kolime minema. Seepeale lubas ema meiega kaasa tulla. Lõpuks siis lahendasime olukorra nõnda, et jäime sinna, kuid tegima majale juurdeehituse nii, et ema on samas majas, aga eraldi omaette.

Praegu on ta eakas, käin tema eest poes ja apteegis, toon talle ravimeid, aitan. Tema omakorda aitab lastel õppida. Kõik osapooled on rahul ja eriti rahul on lapsed, kellel on tugev side vanaemaga.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris jahmatavad vastused siin. Kanaemad kaitsevad oma täiskasvanud lapsi ja tahavad neid nii kaua kui võimalik oma tiiva all hoida. Masendav. Ma ei imesta, et nii palju lumehelbekesi on. Ma ise lendasin 18 aastaselt pesast välja. Ülikool, suht raju noore inimese elu, aga elama õppisin. Tahan, et mu lapsed sama kogeks. Aga kahjuks jah, väga palju istutakse kodus tänapäeval.

+3
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tõesti pole te siiani oma last õpetanud peres elades enda eest hoolitsema ja peresse panustama, et oma sokkide pesemiseks peab ta väljaõppe saama kuskil eraldi katuse all elades, mis tuleb teil niikuinii endil kinni maksta.

Kui sinu jaoks tähendab iseseisev elu ise oma sokkide pesemist, siis sa vist elad ikka veel koos vanematega või läksid vanematekodust otse mehe tiiva alla – konnasilmadest ja kumminaalmaksudest ei paista sa midagi teadvat, ehk et iseseiva elu juurde kuulub nii palju asju lisaks sokipesule, ja just selle “nii paljude asjade”ga arvestamise kogemust tahaksin ma oma lastele.

Teisest küljest, mu oma mees on selline, kes elas tudengina vanematekodus ja kolis oma koju siis, kui teenis juba hästi ja oli korteri sissemaksu raha kõrvale pannud, ja 2008. aasta kriisi ajal (praegune pole meid veel majanduslikult puudutanud) oli ikka tunda küll, et tal ei ole vaese tudengielu kogemust – ta lihtsalt ei oskagi osade asjade pealt kokku hoida. Õnneks asjad paranesid enne, kui säästud otsa oleksid saanud, aga jah, vana koer uusi trikke kergelt ei õpi.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sinu jaoks tähendab iseseisev elu ise oma sokkide pesemist, siis sa vist elad ikka veel koos vanematega või läksid vanematekodust otse mehe tiiva alla – konnasilmadest ja kumminaalmaksudest ei paista sa midagi teadvat, ehk et iseseiva elu juurde kuulub nii palju asju lisaks sokipesule, ja just selle “nii paljude asjade”ga arvestamise kogemust tahaksin ma oma lastele.

Teisest küljest, mu oma mees on selline, kes elas tudengina vanematekodus ja kolis oma koju siis, kui teenis juba hästi ja oli korteri sissemaksu raha kõrvale pannud, ja 2008. aasta kriisi ajal (praegune pole meid veel majanduslikult puudutanud) oli ikka tunda küll, et tal ei ole vaese tudengielu kogemust – ta lihtsalt ei oskagi osade asjade pealt kokku hoida. Õnneks asjad paranesid enne, kui säästud otsa oleksid saanud, aga jah, vana koer uusi trikke kergelt ei õpi.

Haha. Mehel oli kogutud sissemaksuraha, sinul aga… mis sinul oli?

Ja nüüd räägib, kuidas tema on ikka kõva tegija, sest ta on kommunaale maksnud.

Ma olen olnud vaene tudeng, vaene üksikema ja oma kodu olen ma ostnud kah üksi kõigi kommunaalmaksudega. Lisaks suvila. Ja mu esimene linnupojake lendas pesast siis, kui aeg oli küps. Teine on veel pesas. Ja mina küll teatud kogemusi oma elust oma lastele ei taha. Seda makaronipaki jaotamist neljaks päevaks.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Päris jahmatavad vastused siin. Kanaemad kaitsevad oma täiskasvanud lapsi ja tahavad neid nii kaua kui võimalik oma tiiva all hoida. Masendav. Ma ei imesta, et nii palju lumehelbekesi on. Ma ise lendasin 18 aastaselt pesast välja. Ülikool, suht raju noore inimese elu, aga elama õppisin. Tahan, et mu lapsed sama kogeks. Aga kahjuks jah, väga palju istutakse kodus tänapäeval.

see, et sina 18selt kodust välja lendasid, ei tähenda seda, et seda kõik teised tegema pidid. oskad sa mulle palun selgitada, miks oleks vaja tänapäeval, kui kool 12.klassi kestab, 11.kl õpilane, kes just 18 saanud üleöö kodunt välja visata? millest ta elaks? peaks kooli pooleli jätma ja tööle minema?
ja kas vanemad peaksid siis oma suurema korteri või maja üleöö väiksema vastu vahetama?

paljudes peredes, kus laps valib ülikooli minnes kodulinna ülikooli, tähendab ülikooli minnes koju elamajäämine olulist majanduslikku võitu: hea õppimise eest saab tudeng stipendiumi, mille eest saab nüüd maksta ise oma riiete, väljas söömise, autokulude, hobide eest, lisaks ostab vahel ühtteist ka koju külmkappi. nt ma pole peale lapse ülikooliminekut pidanud talle enam sentigi taskuraha andma ega mingeid tema kulusid kandma, enamgi veel, meil on kokkulepe, et korra kuus ostab tema sügavkülmiku täis. erialastipp ja tulemusstipp kokku on umbes samapalju kui miinimumpalk.
kui ta aga elaks eraldi ja peaks üürima mingit üürikat, siis ta sellest rahast ära ei elaks, vaid me peaksime veel peale maksma, et lapsel katus pea kohal ja kõht täis oleks.

Jah, kui me elaks nt 8-kesi mingis ühetoalises uberikus, siis võibolla ma mõtleksin teisiti. aga kuna elame omas majas ja meil on vaid 1 laps, kes nagunii selle maja ainsana pärib, siis miks ta ei või kodus edasi elada, seni kuni peret veel loonud pole. kuigi siia mahuks ka tema pere ära.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meenub, kuidas meile tuli tööle noor lastetu naine. Mingil hetkel mainis ta minu teismeliste laste kohta, et näed, mõne aasta pärast saavad 18, kolivad kodust välja. Mina imestasin, et mis mõttes, nad saavad 18 ju veel gümnaasiumi ajaks, miks peaks gümnaasiumis käiv laps kodust välja kolima. Et no tema ju kolis.. No muidugi kolis. Selle neiu sünnipäev oli juulis, nagu minulgi ja seda siis ajal, kus õpiti koolis 11 aastat. Jah, ka mina läksin kohe peale keskkooli ülikooli teise linna ning olin siis alles 18 saanud. Tänapäeva noored lõpetavad kooli aasta vanemana. Väga imelik oleks oma gümnaasiumis käivaid lapsi kodust ära saata, milleks? No igatahes see neiu jäi endale kindlaks, 18 saades koligu lapsed kodust välja. Nüüd on tal omal kaks lasteaiaelaist last. Huvitav, kas ta mõtleb nii ka siis veel, kui oma lapsed kooliealiseks saavad.

Vähemalt gümnaasiumi lõpuni võiksid lapsed küll kodus elada, so siis vanuseni 19 tänapäeval. Ja kui minnakse edasi õppima samasse linna, siis pigem elagu ikka kodus edasi. On tõesti mõttetu eraldi korterit üürida, kui kodus on elamiseks võimalus olemas. Küll see isesesivus tuleb ka, ega see tulemata ei jää. Minu parim sõbranna ülikooli ajal oli samast ülikooli linnast pärit ning elas kodus kooli lõpuni. Ei olnud ta kuidagi hädisem või vähem iseseisev minust. Mõlemad oleme oma isesesiva eluga kenasti hakkama saanud, kuigi mina alsutasin seda mõned aastad temast varem.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

paljudes peredes, kus laps valib ülikooli minnes kodulinna ülikooli, tähendab ülikooli minnes koju elamajäämine olulist majanduslikku võitu

Parim suhtematerjal on see, kes on teinud mõlemat:
* elanud iseseisvalt,
* elanud kooselu (nagu naine ja mees).

Vanemad, kes veenavad lapsi ka ülikooli ajal nendega koos elama, lükkavad esimest neist omadustest edasi. Ehk siis lükkavad edasi oma laste iseseisvumist, samuti vanaemaks-vanaisaks saamist.
Teine omadus näitab, et esimesest kooselust sageli asja ei saa. (Erandid kinnitavad reeglit.)

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Parim suhtematerjal on see, kes on teinud mõlemat:

* elanud iseseisvalt,

* elanud kooselu (nagu naine ja mees).

Vanemad, kes veenavad lapsi ka ülikooli ajal nendega koos elama, lükkavad esimest neist omadustest edasi. Ehk siis lükkavad edasi oma laste iseseisvumist, samuti vanaemaks-vanaisaks saamist.

Teine omadus näitab, et esimesest kooselust sageli asja ei saa. (Erandid kinnitavad reeglit.)

Teise äärmusesse ei tasu ka minna. Üks asi on ise ilmtingimata last kodus kinni hoida (veenda) ja sellises vanuses ja võimalustes, kus ta saab ise majandada ja võiks juba vaikselt hakata ka pereelu looma. Teine asi on mõista lapse valmisolekut ja teha seda tasapisi, mitte mingi vanuse kukkudes (kui ta alles õpib, pole endal sissetulekut)kodust välja ajada. Esimene omadus annab tõesti head koolitused ise hakkama saamiseks, aga jälle liiga varakult ja jõuliselt võib saada takistuseks (äraelamiseks hakatakse rohkem tööle panustama, mitte õppimisele vms).
Teist omadust ma ei pea ka ilmtingimata vajalikuks 19-20-aastaselt. Pigem varajane kooselu (enne või hiljemalt kohe peale gümnaasiumi lõppu) on minu sugulaste/tuttavate seas näidanud, et jäävad tihti pooleli koolid (mis mõistetav, sest pereelus tuleb suuta ülal pidada end ja/või ka vastaspoolt ehk käia tööl, panustada paarisuhtele) ning liiga varajane sidumine kahjuks lõppenud sellega, et 25-27-aastaselt ollakse pereelust tüdinenud, väsinud (avastatud,et poolelijäänud haridustee takistab töövõimalusi) ja tegelikult teistega ja vabana polegi saanud olla. Tegelikult võiks iga olla just selline, et peale hariduse omandamist, kahekesi kooselamist võiks juba ka laste peale mõelda. Või kõige hullem variant, et peres on ka (väike)lapsed ja siis avastatakse, et mis lapsed, mis pereelu, tahaks vabadust (kahjuks ka sellised variandid täiesti näitlikult olemas). Seega pigem siiski soovitan (oma lapsele) mitte varakult ja ilmtingimata pereelu loomist või kui loob, peaks suutma aru saada, mis kohustusi/raskusi see tähendab.
Samas minu tutvusringkonnas kokku on jäänud just need paarid (vaatamata ikka elus ette tulevatele raskustele), kes pereelu on lükanud natuke hilisemaks ning enne õppinud, nautinud vabana seltskonnaelu ja pidusid (vaatamata sellele, kas kodust lahkuti kohe peale keskkooli lõppu või mingi aeg hiljem). Õnneks ei ole ka liialt pikalt vanemate koju jäänuid, sest ühel hetkel võib selline elukorraldus tõesti ka segavaks saada.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Haha. Mehel oli kogutud sissemaksuraha, sinul aga… mis sinul oli?

Mees on must viis aastat vanem. Sel ajal, kui mina sain kätte õpetajakutse, oli tema juba kuus aastat programmeerijana raha teeninud. Seda vahet on võimatu aastaga tasa teha.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil elab üliõpilane eraldi. Samas linnas kus kool ja meie,vanemad. Üsna mõttetu iseseisvumine sest tööl ta ei käi ja ei teeni. Seega elab seal teises kohas meie kulul. Odavam oleks kodus elada. Meile odavam.

Mina ei saa aru, miks te seda siis seda eraldi elamist finsntseerite? Mina läksin ka tudengina eraldi elama aga täiesti loomulik on see,et taolise luksuse ms ikka finantseerisin ise.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )


Esileht Pereelu ja suhted Täiskavanud laps ja tema iseseisvumise soovi puudumine