Kui me oleme kokku leppinud, et meie tänased tööd on need- mina saen tund aega puid ja mees peseb 21 purdupotti. Mees saab varem valmis, siis ta ei viska lehega pikali. Kui ta tuleb ja tõmbab ka paar puud pooleks, siis ta aitab mind. Mitte me ei tee koostööd puude saagimisel (mis oli minu vabatahtlikult võetud ja jõukohane ülesanne). Mis puudutab lastekasvatamist, siis kui mina pidin lapsega täna füüsikat õppima ja mees teise lapse lasteaeda viima, siis kui ma jään jänni, siis ta aitab mind selles ülesandes. Kui meil suvaline pereliige niidab muru, olles selle võtnud oma ülesandeks aga näiteks tahab lõunat süüa. Mina lähen ja teen temale määratud ja/või tema poolt endale võetud töölõigu lõpuni, siis ma aitan teda ja kogu meie perekonda. Mitte me ei tee koostööd muruniitmisel. Laste kasvatamine kui üldine protsess on loomulikult koostöö, mille igapäevalõikudes ikka aidatakse teineteist. See, et maja laenu soppa täis poleks, on loomulikult terve pere koostöö küsimus, aga selles koostöös on operatsioonid või lõigud, mis on jaotatud-jaotunud erinevate inimeste vahel. Ja siis me aitame teineteist, kui saame ???? , et teisel tema töölõiku oleks lihtsam teha. Seega jah, laste mähkmete vahetamisel me ei teinud koostööd, vaid kuigi see oli meie majas üldiselt mu mehe töö (minul on raskusi üle 5-kiloste asjade tõstmisega), siis ma aegajalt aitasin. Ei, meie lapse mähkmevahetused ei sündinud koostöös. Mees vahetas ja mina aitasin. Aga ega sind veena. Neid aitamise-vaenamise teemasid on enne ka paar tükki loetud,sul on see kindel suhtumine.
Mul pole muud öelda, et kahju, et sa ei oska vaadata kaugemale oma mätta otsast. Kõik inimesed ei ela sinu pereelu ja ei räägi ainult sinu peres toimuvast.