Teema: Katsed 1. klassi

#4133862:

#4119571:

Olen ühe Tallinna piirkonnakooli eelkooli õpetaja. 16 lapsest viis käivad korraga kahes eelkoolis. Kohutav!

Ma sellest mitmes eelkoolis käimise halvustamisest küll aru ei saa. Õpetaja võiks ikka ju eelkoolide süsteemiga kursis olla. Nt Audenteses ja VHKs on eelkool 2 korda nädalas, Lütseumis, Reaalis ja TIKis üks kord. Kui laps käib kaks korda nädalas bt TIKi ja Reaali eelkoolis, ta ei ole ju kohutavalt üle koormatud. Mujal maailmas lähevad lapsed palju varem kooli.

Põhimõtteliselt leiaks ju Tallinnas erinevatel aegadel toimuvaid eelkoole lapsele igaks õhtuks, midagi äkki toimub nädalavahetuselgi. Aga sel lihtsalt pole mingit mõtet, seda äkki mõtles õpetaja? Eestis lähevad lapsed kooli 7-aastaselt ja kui etteõpetamisega hoogu minna, võib lapsel lõpuks 1.klassis lihtsalt igav olla.

#4134021:

#4133862:

#4119571:

Olen ühe Tallinna piirkonnakooli eelkooli õpetaja. 16 lapsest viis käivad korraga kahes eelkoolis. Kohutav!

Ma sellest mitmes eelkoolis käimise halvustamisest küll aru ei saa. Õpetaja võiks ikka ju eelkoolide süsteemiga kursis olla. Nt Audenteses ja VHKs on eelkool 2 korda nädalas, Lütseumis, Reaalis ja TIKis üks kord. Kui laps käib kaks korda nädalas bt TIKi ja Reaali eelkoolis, ta ei ole ju kohutavalt üle koormatud. Mujal maailmas lähevad lapsed palju varem kooli.

Põhimõtteliselt leiaks ju Tallinnas erinevatel aegadel toimuvaid eelkoole lapsele igaks õhtuks, midagi äkki toimub nädalavahetuselgi. Aga sel lihtsalt pole mingit mõtet, seda äkki mõtles õpetaja? Eestis lähevad lapsed kooli 7-aastaselt ja kui etteõpetamisega hoogu minna, võib lapsel lõpuks 1.klassis lihtsalt igav olla.

Oleneb kuhu kooli laps läheb.

Mina ei ela Eestis ja siin eraldi eelkooli ei eksisteeri. Katsetega elitaarseid algkoole ka pole, sest iga kool peab vastu võtma oma piirkonnas elavad lapsed ja kohti üle ei jää. Parematesse koolidesse rebimine läheb lahti alles alates 5. klassist. Koolieelikud küll käivad lasteaias iga päev tund aega eraldi õpperühmas arendavaid tegevusi tegemas. Aga seal on rõhk eelkõige sotsiaalsetel oskustel nagu teistega arvestamine, enesekehtestamine, grupis ja paaris töötamise oskus, vägivallatu suhtlemine jms.

Mul tekkis huvi, mida Eestis lapsed eelkoolis õpivad ja teevad mitu korda nädalas. Kas see toimub õhtuti pärast lasteaeda? Mis need Eestis üldhariduskooli astumiseks vajalikud oskused on, mida saab omandada eelkoolis, aga lasteaias mitte? Kas keegi viitsiks kirjeldada nt mõnd tüüpilist  harjutust või ülesannet, mida laps eelkoolis teinud on?

#4134113:

Mina ei ela Eestis ja siin eraldi eelkooli ei eksisteeri. Katsetega elitaarseid algkoole ka pole, sest iga kool peab vastu võtma oma piirkonnas elavad lapsed ja kohti üle ei jää. Parematesse koolidesse rebimine läheb lahti alles alates 5. klassist. Koolieelikud küll käivad lasteaias iga päev tund aega eraldi õpperühmas arendavaid tegevusi tegemas. Aga seal on rõhk eelkõige sotsiaalsetel oskustel nagu teistega arvestamine, enesekehtestamine, grupis ja paaris töötamise oskus, vägivallatu suhtlemine jms.

Mul tekkis huvi, mida Eestis lapsed eelkoolis õpivad ja teevad mitu korda nädalas. Kas see toimub õhtuti pärast lasteaeda? Mis need Eestis üldhariduskooli astumiseks vajalikud oskused on, mida saab omandada eelkoolis, aga lasteaias mitte? Kas keegi viitsiks kirjeldada nt mõnd tüüpilist harjutust või ülesannet, mida laps eelkoolis teinud on?

Lasteaia õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv#para11 – vaata ka 5. peatükk.

Eelkooli on täiendav vabatahtlik huviring, tihti tasuline, kus laps saab 1-2x nädalas kooli mängida. Huviringides käiakse nagu ikka poolest lasteaia päevast, õhtuti või nädalavahetusel. Õpitakse lugemist ja kirjutamist, lihtsamaid arvutusi, tehakse kunsti ja käsitööd. Katsete fookusega eelkoolides lisarõhk nuputamisülesannetel ja/või etteütlustel.

#4134143:

Ja andke andeks, mina seda ei usu, et üliandekas laps tuleb nagu Mowgli metsast ja õpetama teda ei pea, kui katsetega koolidesse on konkurss 10-12 last ühele kohale.

Loomulikult ei oska Mowgli metsast ilma õpetamata lugeda, kirjutada, arvuta jne. Ükskõik kui andekas ta on. Loomulikult vajavad andekad lapsed tegelemist ning õpetamist. Aga see ei tähenda, et andekas laps peaks käima mitmes erinevas eelkoolis. Pigem on andekal lapsel neis hoopis igav, sest eelkoolid on ka ikka ennekõike keskmise lapse taseme järgi. Andeka lapse andekus saab avalduda ennekõike siis kui tema pere tema arengusse panustab ning temaga vastavalt tema tasemele tegeleb.

#4134155:

#4134143:

Ja andke andeks, mina seda ei usu, et üliandekas laps tuleb nagu Mowgli metsast ja õpetama teda ei pea, kui katsetega koolidesse on konkurss 10-12 last ühele kohale.

Loomulikult ei oska Mowgli metsast ilma õpetamata lugeda, kirjutada, arvuta jne. Ükskõik kui andekas ta on. Loomulikult vajavad andekad lapsed tegelemist ning õpetamist. Aga see ei tähenda, et andekas laps peaks käima mitmes erinevas eelkoolis. Pigem on andekal lapsel neis hoopis igav, sest eelkoolid on ka ikka ennekõike keskmise lapse taseme järgi. Andeka lapse andekus saab avalduda ennekõike siis kui tema pere tema arengusse panustab ning temaga vastavalt tema tasemele tegeleb.

Nojah, see on jällegi teema, et kas olulisem on töökus või andekus. Ma olen kuulnud ka ütlemist, et “99 % tööd ja 1 % andekust.” Minu kunagine tipptasemel võistlustantsu treener ütles, et lapsi peab dresseerima ja ma arvan, et tal oli mingil määral õigus. Lapsi ikkagi natuke peab suunama ja sundima, vabatahtlikult nad ei pese ju hambaid ka (selle mõtte ütles kunagi mulle tuntud sportlane Vello Vaher). Eks see eliitkoolindus on natuke sarnane tippspordiga, ikkagi peab pingutama, vaeva nägema ja tööd tegema nendes koolides õppides. Ainult andekusest üksi on vähe.

Kodus võib ka lapsega tegeleda ja teda õpetada, aga laps on ju peale lasteaiapäeva väsinud ja kas vanemal on sellist aega. Pealegi ei tea vanem ikkagi täpselt neid ülesandeid mida koolikatsetel nõutakse.

Tuli ära:

“Kodus võib ka lapsega tegeleda ja teda õpetada, aga laps on ju peale lasteaiapäeva väsinud ja kas vanemal on sellist aega.”

Kallis lapsevanem, kas lähed viid väsinud lapse eelkooli või tegeled temaga kodus ise, väsinud on ta ju ikka. Aega oma lapse jaoks lihtsalt peab olema, ta on ju sinu laps!

#4134113:

Mul tekkis huvi, mida Eestis lapsed eelkoolis õpivad ja teevad mitu korda nädalas. Kas see toimub õhtuti pärast lasteaeda? Mis need Eestis üldhariduskooli astumiseks vajalikud oskused on, mida saab omandada eelkoolis, aga lasteaias mitte? Kas keegi viitsiks kirjeldada nt mõnd tüüpilist  harjutust või ülesannet, mida laps eelkoolis teinud on?

VHK ehk siis tegelikult Miikaeli Ühenduse eelkool on välja toonud valdkondade kaupa, millele nad tähelepanu pööravad. Minu arust siin midagi kontimurdvat või igavat ei ole:

Loodusõpetuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• äratada lapses huvi ümbritseva maailma vastu
• tutvustada lapsele tema kodukoha loodust
• õpetada tajuma elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid ja seoseid ning tunnetama ennast osana loodusest
• arendada lastes ökoloogilist mõtteviisi, kujundada säästlikku suhtumist loodusesse ning oskust hinnata inimtegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Sotsiaalse keskkonna õpetamisel on meie eesmärgiks:

• aidata lastel orienteeruda endas ja enda ümber
• väärtustada ja tähistada rahvakalendri tähtpäevi
• tutvustada lastele võimalikult palju töötegevusi, tehes neid paaris ja rühmas koos lastega
• tutvustada lastele erinevaid elukutseid

Tervise ja ohutuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• arendada lastes positiivset suhtumist oma tervisesse
• anda lastele teadmisi tervisest ja õigest tervisekäitumisest
• propageerida tervislikke eluviise

Liikluse ja turvalisuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• õpetada lapsi orienteeruma liikluses
• pöörata tähelepanu liikluses varitsevatele ohtudele

 Keele ja kõne õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tuleks toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega
• suudaks igapäevavestlust nii algatada kui jätkata
• saaks aru kuuldu sisust ja suudaks sellele vastavalt reageerida
• oskaks kasutada kõnes õiget hääldust, tavasõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust
• saaks aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ja tunneks huvi lastekirjanduse vastu

Lugema ja kirjutama õpetamisel on meie eesmärkideks:

Täpsustada ja konkretiseerida  sõnade häälikstruktuuri tajumist ja  teadvustamist, mille toel laps suudaks:

• luua sõnade häälik-tähelise vastavuse
• määratleda vajalikud kohad häälikute erineva pikkuse erinevaks märkimiseks kirjas
• kirjutada või laduda sõnu ja lauseid

Kindlustada tähtede tundmine automatiseerunud tasemel, s-o kujundada alus

• sõna kiireks mõistmiseks lugemisel
• õigete tähtede valikuks kirjutamisel või ladumisel

Matemaatika õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• omaks ettekujutust arvudest, suurustest, mahtudest, kujunditest
• tunneks lihtsamaid ajamõisteid ja oskaks kirjeldada ning järjestada oma igapäevategevusi
• mõtestaks loendamistegevust ja seoseid arvude reas
• oskaks rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda esemete hulki
• oskaks järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal
• mõistaks mõõtmistegevust
• eristaks geomeetrilisi kujundeid
• näeks matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

Käelise tegevuse õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tunneks rõõmu loovast eneseväljendusest
• arendaks kunstiliste tegevuste läbi oma ilumeelt
• omaks algatusvõimet ja tahet tegutseda
• kasutaks materjale ja vahendeid sihipäraselt
• kujutaks isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma

Kõigil ettevalmistusrühmades osalevatel lastel on nädala tunniplaanis ka muusikatund.

Üldarendav tund seab põhieesmärkideks lapse laulmisoskuse ja rütmitunde arendamise, tähelepanuvõime ja mälu treenimise. Olulisel kohal on kujutlusvõime ja fantaasia avardamine ning eneseväljendusoskuse rikastamine.

Tundides sisalduvad mitmesugused rütmi-, laulu- ja liikumismängud, programmilise muusika kuulamine ning musitseerimine rütmipillidel. Läbitav rohke laulurepertuaar järgib aastaringi ja tähtpäevi.

https://miikael.ee/yksused/eelkool/

#4134387:

#4134113:

Mul tekkis huvi, mida Eestis lapsed eelkoolis õpivad ja teevad mitu korda nädalas. Kas see toimub õhtuti pärast lasteaeda? Mis need Eestis üldhariduskooli astumiseks vajalikud oskused on, mida saab omandada eelkoolis, aga lasteaias mitte? Kas keegi viitsiks kirjeldada nt mõnd tüüpilist harjutust või ülesannet, mida laps eelkoolis teinud on?

VHK ehk siis tegelikult Miikaeli Ühenduse eelkool on välja toonud valdkondade kaupa, millele nad tähelepanu pööravad. Minu arust siin midagi kontimurdvat või igavat ei ole:

Loodusõpetuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• äratada lapses huvi ümbritseva maailma vastu
• tutvustada lapsele tema kodukoha loodust
• õpetada tajuma elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid ja seoseid ning tunnetama ennast osana loodusest
• arendada lastes ökoloogilist mõtteviisi, kujundada säästlikku suhtumist loodusesse ning oskust hinnata inimtegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Sotsiaalse keskkonna õpetamisel on meie eesmärgiks:

• aidata lastel orienteeruda endas ja enda ümber
• väärtustada ja tähistada rahvakalendri tähtpäevi
• tutvustada lastele võimalikult palju töötegevusi, tehes neid paaris ja rühmas koos lastega
• tutvustada lastele erinevaid elukutseid

Tervise ja ohutuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• arendada lastes positiivset suhtumist oma tervisesse
• anda lastele teadmisi tervisest ja õigest tervisekäitumisest
• propageerida tervislikke eluviise

Liikluse ja turvalisuse õpetamisel on meie eesmärgiks:

• õpetada lapsi orienteeruma liikluses
• pöörata tähelepanu liikluses varitsevatele ohtudele

Keele ja kõne õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tuleks toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega
• suudaks igapäevavestlust nii algatada kui jätkata
• saaks aru kuuldu sisust ja suudaks sellele vastavalt reageerida
• oskaks kasutada kõnes õiget hääldust, tavasõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust
• saaks aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ja tunneks huvi lastekirjanduse vastu

Lugema ja kirjutama õpetamisel on meie eesmärkideks:

Täpsustada ja konkretiseerida sõnade häälikstruktuuri tajumist ja teadvustamist, mille toel laps suudaks:

• luua sõnade häälik-tähelise vastavuse
• määratleda vajalikud kohad häälikute erineva pikkuse erinevaks märkimiseks kirjas
• kirjutada või laduda sõnu ja lauseid

Kindlustada tähtede tundmine automatiseerunud tasemel, s-o kujundada alus

• sõna kiireks mõistmiseks lugemisel
• õigete tähtede valikuks kirjutamisel või ladumisel

Matemaatika õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• omaks ettekujutust arvudest, suurustest, mahtudest, kujunditest
• tunneks lihtsamaid ajamõisteid ja oskaks kirjeldada ning järjestada oma igapäevategevusi
• mõtestaks loendamistegevust ja seoseid arvude reas
• oskaks rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda esemete hulki
• oskaks järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal
• mõistaks mõõtmistegevust
• eristaks geomeetrilisi kujundeid
• näeks matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

Käelise tegevuse õpetamisel on meie eesmärgiks, et laps:

• tunneks rõõmu loovast eneseväljendusest
• arendaks kunstiliste tegevuste läbi oma ilumeelt
• omaks algatusvõimet ja tahet tegutseda
• kasutaks materjale ja vahendeid sihipäraselt
• kujutaks isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma

Kõigil ettevalmistusrühmades osalevatel lastel on nädala tunniplaanis ka muusikatund.

Üldarendav tund seab põhieesmärkideks lapse laulmisoskuse ja rütmitunde arendamise, tähelepanuvõime ja mälu treenimise. Olulisel kohal on kujutlusvõime ja fantaasia avardamine ning eneseväljendusoskuse rikastamine.

Tundides sisalduvad mitmesugused rütmi-, laulu- ja liikumismängud, programmilise muusika kuulamine ning musitseerimine rütmipillidel. Läbitav rohke laulurepertuaar järgib aastaringi ja tähtpäevi.

https://miikael.ee/yksused/eelkool/

Võrdluseks koolieelse asutuse riiklik õppekava:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

On siin siis midagi puudu?

#4134631:

#4134348:

#4134155:

#4134143:

Ja andke andeks, mina seda ei usu, et üliandekas laps tuleb nagu Mowgli metsast ja õpetama teda ei pea, kui katsetega koolidesse on konkurss 10-12 last ühele kohale.

Loomulikult ei oska Mowgli metsast ilma õpetamata lugeda, kirjutada, arvuta jne. Ükskõik kui andekas ta on. Loomulikult vajavad andekad lapsed tegelemist ning õpetamist. Aga see ei tähenda, et andekas laps peaks käima mitmes erinevas eelkoolis. Pigem on andekal lapsel neis hoopis igav, sest eelkoolid on ka ikka ennekõike keskmise lapse taseme järgi. Andeka lapse andekus saab avalduda ennekõike siis kui tema pere tema arengusse panustab ning temaga vastavalt tema tasemele tegeleb.

Nojah, see on jällegi teema, et kas olulisem on töökus või andekus. Ma olen kuulnud ka ütlemist, et “99 % tööd ja 1 % andekust.” Minu kunagine tipptasemel võistlustantsu treener ütles, et lapsi peab dresseerima ja ma arvan, et tal oli mingil määral õigus. Lapsi ikkagi natuke peab suunama ja sundima, vabatahtlikult nad ei pese ju hambaid ka (selle mõtte ütles kunagi mulle tuntud sportlane Vello Vaher). Eks see eliitkoolindus on natuke sarnane tippspordiga, ikkagi peab pingutama, vaeva nägema ja tööd tegema nendes koolides õppides. Ainult andekusest üksi on vähe.

Kodus võib ka lapsega tegeleda ja teda õpetada, aga laps on ju peale lasteaiapäeva väsinud ja kas vanemal on sellist aega. Pealegi ei tea vanem ikkagi täpselt neid ülesandeid mida koolikatsetel nõutakse.

Koolieelikul on ehk pisut vara tööle hakata… Õpetaja olen. Üha suurenev probleem on, et lapsed pole õppinud mängima, mis on lapse tähtsaim töö! Mängimine arendab loovust, erinevatesse rollidesse kehastumist, reeglite järgmist jne.

Ôpetaja, aga miks sa siis ei ôpeta lapsi mängima. Sellest on nüüd 10 aastat möödas kui minu lapsed lasteaias käisid. Kui mingil vajadusel päeval rühma läksin, siis kasvataja istus oma lauataga ninaga arvutis ja väga süvenenult. Ei mänginud ega ôpetanud tüüp midagi. Tegin jutuks üht ja teist, no ei pidavat olema ettenähtud. Koolieelikuid ei tohtivatki lauataha istuma panna. Tüübi oma laps oli samas rühmas, kiitis küll kuidas tüdruk ilusti loeb ja kirjutab.

St vabandust, teema oli sellest, kas panna eelkooli või mitte.

Oma isiklike lastega tegelemine argielu käigus (nagu sel Mowglitega emal) ei olegi tundu võib-olla jah kõige efektiivsem (parem olgu 20 last ühe õppinud täiskasvanuga, kohe 20x efektiivsem), aga lapse seisukohast on see just kõige arendavam ja nii tekivadki märkamatult, kordagi laua taha istumata, nii akadeemilised kui sotsiaalsed oskused, mida kooliks vaja. Vanavanemate taha ei maksa pugeda, ühest vanemastki piisab, kes selle aja võtab.

#4134681:

Oma isiklike lastega tegelemine argielu käigus (nagu sel Mowglitega emal) ei olegi tundu võib-olla jah kõige efektiivsem (parem olgu 20 last ühe õppinud täiskasvanuga, kohe 20x efektiivsem), aga lapse seisukohast on see just kõige arendavam ja nii tekivadki märkamatult, kordagi laua taha istumata, nii akadeemilised kui sotsiaalsed oskused, mida kooliks vaja. Vanavanemate taha ei maksa pugeda, ühest vanemastki piisab, kes selle aja võtab.

Ühe lapsega võib-olla tõesti on iga päev aega tegeleda, aga mitte kolmega. Kui on väikese vanusevahega väikesed lapsed, on pea igal õhtul kellelgi trenn kuhu tuleb viia ja tuua. Minule on küll eelkoolid abiks olnud, lasteaia õpetusest ei arva ma eriti palju (liiga suured rühmad, probleemsed lapsed rühmas). Lisaks eelkoolidele olen ka ise tegelenud lastega ja nad on eliitkoolidesse sisse saanud. Eelkooli päeva olen lapsele lasteaiast vabaks teinud, sest lapse sõnul lasteaias ta nagunii ei õpi midagi. Katsetel nõutav tase on enamasti ikka palju rohkem, kui lasteaias selgeks saab.

#4134864:

Ühe lapsega võib-olla tõesti on iga päev aega tegeleda, aga mitte kolmega. Kui on väikese vanusevahega väikesed lapsed, on pea igal õhtul kellelgi trenn kuhu tuleb viia ja tuua.

Väikese vanusevahega lapsi on just lihtne korraga igapäevaellu kaasata. Kui neid kodus ei ole, siis on muidugi raskem, aga sel juhul ei ole asi ajas, vaid prioriteetides.

#4134658:

Mul laps käib eelkoolis ja tegelen temaga ise ka ja ta ütleb, et lasteaias ei õpi ta midagi. Mõned lapsed ei õpi lasteaias isegi soravalt lugema ja kirjutama, aga just seda ju katsetel eeldatakse. Ärgem unustagem, et teema oli sellest, kas katsetega kooli jaoks panna laps eelkooli või mitte.

soravalt lugemine on küll pluss, aga funktsionaalne lugemisoskus on veel olulisem tekstist, tekst- ja nuputamisülesannetest arusaamisel