Teema: Kaua aega läks rasestumiseks

Kindlasti kontrollida kilpnääre üle. Mul oli kilpnäärme näit üsna kõrge ja võttis samuti kaua aega, perearst imestas, et üldse jäin sellise näiduga.

Esimesega 7k

Teisega 1,5a – kui 9k polnud rasestunud, pöördusin naistearsti poole, tema kirjutas ravimid välja

Kolmandaga – 5k – millest viimased kaks kuud polnud üldse päevi aga just siis jäingi. Üldiselt mul PMS ja väidetavalt ei tohiks lihtsalt rasedaks jääda aga esimene ja kolmas väga kergelt tulnud.

Sõbrannal üks laps esimesest kooselust, nüüd uue mehega kuidagi moodi ei taha tulla ja käivad viljatusravi kliinikus

Läks ca 9 kuud, augustis jätsin pillid ära, mais sain positiivse testi (ehk siis tegelikult rasestusin aprillis). Mina tegin küll ovulatsiooniteste, sest mu tsükli pikkus oli mõni kuu 24 päeva ja mõni kuu 34 – ja kuna meil on pigem selline pere, et mina võiksin vabalt iga päev, aga mees pole huvitatud, siis ei tahtnud päris ilmaasjata tal seljas elada, sest nägin, et talle oli see väsitav.

#3915070:

Parim viis mitte rasedaks jääda pidi olema seda hoolikalt planeerides – muretse hoolega, tee OV teste, kraadi ja seksi ainult siis kui arvad õige aeg olema. Ma teist last soovides tegin seda kõike, neli ja pool aastat võttis aega, käisime mõlemad arstide vahet, kus meid terveks tunnistati – rasedaks jäin kuu pärast seda kui olime abikaasaga kokku leppinud, et aitab, meil on üks laps ja sellest piisab. Kolmas laps tuli kahe kuuga, mõtlesime et prooviks ja kui ei jää, siis väga vahet pole, ehk ei pööranud sellele mingit tähelepanu, elasime oma tavalist elu edasi. Sarnane näide mu sõbrannalt, kes esimese ootele ei jäänud ega jäänud – muudkui kalkuleerisid, mõõtsid, käisid arstide vahet. Teine tuli neil lihtsalt ja kolmas spiraaliga, planeerimata.

Nii et kui olete terved, siis elage rahus oma tavalist elu. Plaanige muid sündmusi, reise, õppige midagi uut jne, beebidele meeldib oma vanemaid ikka üllatada ja plaane segi lüüa.

Nõustun jutuga.

Mul kõik lapsed olnud planeeritud.

Esimese lapsega naljatasime, et lähme teeme lapsi nii kui voodi ronisime.

Esimene kuu olime ikka väga hasardis. Kuid  kui esimese kuuga kohe rasedaks ei jäänud, siis mõtlesin, et ju siis tänu eelnevatele tablettide närimisele võtabki see kauem aega.

Teisel kuul jäin rasedaks. Toona oli vanust 24.

Nüüd 15 aastat hiljem ka igati planeeritud lapsuke.

Rasedaks jäin teisel kuul, alguses kohe seda laspsetegu väga tõsiselt ei võtnud. Ka mõtlesin, et nagunii see nii ruttu ei juht.

Paraku see rasedus peetus. Vanust oli siis 39.

Peale katkemist kaks kuud sai tagasi hoitud, kuid siis hakkasin ka OV-d mõõtma ja vahekordi võimalusel rohkem OV aega sättima. Kuid tundus, et hoolimata pingutustest, ei tahtnud rasestumine õnnestuda nii ruttu.

Proovimise 7. kuul, just siis kui arvasin, et sellel kuul nagunii ei õnnestu, see see siiski õnnestus. Pidin tollel kuul eeldatavalt OV ajal just kodust eemal olema ja juba eos teadsin, et selle kuu võib maha kanda.

Tegin küll OV teste, neid Prismast ostetud ribakaid, kuid kodus olles ei saanud neile isegi õrna OV triipu. Testisin üle ühe päeva.

Seda enam üllatus oli suur, kui järgmisel kuul päevad hiljaks jäid ja testile triibud sain.

Alguses lükkasin pikalt rasedustesti tegemist edasi, pidasin päevade hilinemist tõsimeeli tsükli häireks. Seega kulus 40 aastasena, peale katkemist rasestumisele 7 kuud. Praegu peaaegu kolmas trimester käsil.

Muidugi kui isegi nii vabalt võtta ja ikka ei taha õnnestuda, peaks siiski kontrollima, et kõik ikka toimib.

Pre-seed libestiga õnnestus kohe 😉

Olin üsna kiiresti päris närvis kui lapse saamist üritama hakkasime ja see kuidagi ei tahtnud juhtuda. Olin 30 ja ka siis ei teinud arst midagi kui olime proovinud 8 kuud. Soovitas ikka edasi proovida.

Kui olime 11 kuud proovinud, juba täitsa närvis, jälginud tsüklit, pannud vahekorrad äppi kirja, ajastatud vahekorda, vihastanud mehe peale, et ta ei taha “õigel” ajal asjatada, siis mõtlesin, et aitab, sel kuul võtan suvalt, ei jälgi midagi, ei viitsi lihtsalt tegeleda… Tegin plaani, et järgmisest tsüklist alates tellin ovulatsioonitestid, spetsiaalse libesti ja ei tea mis imevidinad veel, et siis hakkame veel korralikumalt tegutsema ja läheme arsti juurde ka.

Aga sinna ei jõudnudki. Sel kuul, mil otsustasin vabalt võtta, ühtegi vahekorda ei ajastanud, jäingi rasedaks. Kokku läks siis aasta. Lihtsalt lasi end niisama nii kaua oodata.

Esimese lapsega läks 6 kuud ja teisega üks kuu

Esimest last jäin ootama 12. proovimiskuul (olin ka 25), teist last 2. proovimiskuul.

Jälgisin ov aega ja võtsin enne juba foolhapet ning rasestusin 1. proovimiskorral. Teise lapsega 2. proovimiskuul.

11 kuud läks aega. Peale ov testimist õnnestus esimese korraga. St esimesel kuul kui ov testile sain naerunäo tulid ka triibud. Mul oli ebaregulaarne tsükkel. Ov toimus hoopis teisel ajal kui olin varasemalt ise kalkuleerinud.

1. 1 kuu

2. 2 kuud (katkes)

3. 7 kuud

4. 1 kuu

5. 1 kuu

1. lapsega jäin rasedaks esimesel kuul, teisega teisel kuul. Olin esimese lapsega rasestudes 24a, teisega 26a.

#3915070:

Parim viis mitte rasedaks jääda pidi olema seda hoolikalt planeerides

<br /><br /><br />

Sekundeerin. Mul üks laps, rasedaks jäämine võttis 5 kuud. Olin pea 10 aastat olnud pillide peal. Kui aeg tundus õige, siis tulin pillide pealt maha ning hakkasime mehega last tegema nagu kord ja kohus – ovulatsioonitestid, õigel ajal vahekord jne. Mitu kuud pingutasime, aga ei midagi. Siis aga olin sunnitud töökohta vahetama ning uus töökoht oli minu täielik unistus. Leppisime kokku, et paneme beebiteo mõneks ajaks pausile, aga juba teisel kuul uues kohas töötades oli testil kaks triipu.

Ma kindlasti ei väida, et viljatusprobleeme pole olemas ja kõik on peas kinni, aga kui meditsiiniliselt on kõik korras, siis stress (rasestumise pärast) kindlasti kaasa ei aita.

Detsembris tuli otsus, et alustame ja 25 jaanuar sain positiivse testi. Et siis umbes kuu aega. Ees ootamas peaaegu aastane preili.