Olen 23 aastane, 5,8a koos mehega ja otsustasime lapse saada, esimese korraga tuli välja ja hetkel juba esimese trimestri lōpp 🙂 ei lugenud ovulatsiooni jne 🙂
Esimene tuli pille tarvitades, teise ja kolmandaga läks aasta ning neljandaga aasta ja viis kuud. Samuti loobusin ja keskendusin karjääri tegemisele ning kohal need triibud olid. Loodan nüüd ainult, et püsivad.
Mõlemal korral rasestusin esimesest korrast, kui plaani võtsime. Mingeid äppe ega ovulatsiooniteste ei kasutanud, tõttöelda ei tea täpselt oma tsükli pikkustki, ajastasin lihtsalt tsükli keskele umbes. Olin oli 24 ja 31.
Otsustasime detsembris võiks lapse saada aga 5kuud võttis aega enne kui jäin. Hetkel sama plaan võetud Jaanuari algusest, et võiks teine laps ka olla. Hetkel 3s kuu proovimist.
Esimene rasedus tuli kohe esimese kuuga, aga peetus I trimestril. Uuesti katsetasime 2 kuud hiljem ja edukalt (olin 28). Viimase lapsega tuli kohe esimesest “õnnetusest”, kuigi andsin veel vanemale rinda.
Mina olin 30 aastane, meil läks 9 kuud aega et rasedaks jääksin. 9ndal proovimise kuul otsustasin et hakkan ov teste tegema ja aitab niisama “proovimise” naljast. Sellel kuul jäingi, vahekord oli 2p enne ovulatsiooni. Kahtlustan et enne lihtsalt ei tabanud õiget aega ja lõpuks see niisama proovimine ja ärme pane pinget peale just tekitas minus suurema pinge. Kui tegin ov teste võttis see pinge maha, teadsin millal vahekord ajastada ja siis polnud ka pärast seda mõtet et oi me ikka ei pingutanud piisavalt jms mõtteid. Meil igal juhul töötas see lähenemine (meil ka erinevad graafikud jne).
Mina olin 23 ja me põhimõtteliselt aasta aega ei kasutanud ühtegi kaitsevahendit ja kui võtsime vastu otsuse, et asi päriselt kätte võtta, siis sellest hetkest rasestumiseni 9 kuud.
Minu eesmärk on julgustada ka neid noori, kel võtab asi aega kauem kui üks-kaks kuud. 🙂 jõudsin endale ja partnerile juba igasugu probleeme külge mõelda.
