Ma tahan teid kiita. Uskumatud tegelased olete – töö kaupluses on nii raske, pingeline ja kurnav. Aitäh, et olete ja seal töötate. Vaatan edaspidi hoopis teise pilguga.
Olen pedagoog. Kuna oma lapsed on suureks saanud ja kodu tühi, otsustasin 1 kuu suvest töötada hüpermarketis. Saalitöötaja-teenindajana. Kassaprogrammi ju ei valda, lisaks kardan puu- ja juurvilja ja saiakeste koode – ma otsiks neid terve igaviku ning oleks see kassiir, keda siia foorumisse kiruma tuldaks.
Olen olnud leiva-saia kondiitri osakonnas, kus töö ei murra konti, ainus pinget tekitav lõik on kuupäevade kontrollimine klambritel. Kliendid pööravad riiulisisu vahel pahupidi – teavad küll, et värskem pala on tahapoole peidetud.
Ja viimase aja olen veetnud puu- ja juurvilja osakonnas. See murrab tõsiselt. Päevas tuleb tõsta ja paigutada enam kui tonn kaupa ning kartuli-, porgandi-, kapsa-, banaani- jne kastid-kotid on 20kg. Lisaks riknevad selle suvega kaubad uskumatult kiiresti, terve 12h vahetus on käed-jalad tööd täis. Meestööjõudu napib, kaubaalused peab ise saali vedama.
Tööjõudu on palju puudu, inimesed peavad sageli lõike vahetama. Ma läksin üsna paanikasse kui mul paluti kala- ja lihamüüjale pausid anda, sest kaalu kasutamine koos taara kaalumisega seletati vurinal minutiga. Sain kuidagi hakkama, aga ebameeldiv ärevus kummitas veel koduski.
Annan alla. Veel 1 nädal vastu pidada ja rohkem ma ilmselt kauplustesse tööle ei lähe.
Minu siiras imetlus ja luguipidamine neile, kes toime tulevad ja suudavad. Olen poes töötamas kohanud väga vahvaid, arukaid ja igas mõttes tugevaid inimesi.
