See Krachti teooria pole tegelikult tema enda väljamõeldud (ei välista samas, et tuli iseseisvalt sellele, ei tunne teda) ja pole ka uus. Teooriad ja kahtlused, kas kaugloetavad arvestid ikka õigesti loevad, tekkisid juba siis, kui kaugloetavaid arvesteid üldse paigaldama hakati. Meenutuseks: https://www.err.ee/322247/kaugloetav-elektriarvesti-ajab-paljudel-narvi-mustaks
Praktikas pole võimalik tavainimesel sisuliselt kontrollida, kas kaugloetav arvesti tõepoolest täpselt töötab. Kui enam-vähem õigesti töötab, ei paista see kuskilt välja ja inimesel endal pole võimalik tuvastada, kas loeb päris õigesti või pisut mööda. Kui arvesti palju valetab, siis tekib inimesel muidugi kahtlusi ja on ka avastatud rikkis arvesteid ning neid välja vahetatud. Arvesti on tehniline seade nagu iga teine, võib esineda praaki (kuigi usun, et päris harva). Eks siis mingisuguste tarbimisajaloo andmete pealt arvestatakse, palju sai enam makstud ja tasaarveldatakse. Tasaarvelduse täpsust ei saa muidugi mitte keegi tagantjärele tagada.
Kes raha endale saab, kui arvesti rohkem tarbimist mõõdab? Eks ikka see, kes arved esitab – elektrienergia müüja ja võrguteenuse osutaja, vastavates proportsioonides.
Aga muidugi praeguste suurte elektriarvetega pole sel teoorial suurt pistmist. Ma pole kursis, kas Kracht väitis, et suured elektriarved tulevad rikkis arvestitest (ma enamasti ei loe tema sõnavõtte)? Tarbimise ajalugu saab ju igaüks ise vaadata ja minu dets. tarbimine oli võrreldav varasemate tarbimistega, oli igati ootuspärane ja vaid pisut suurem nov. tarbimisest. Arve oli aga umbes 3x suurem kui eelmine dets. ja 2x suurem kui novembri eest.