Olen mõnda aega mõelnud kaugõppesse midagi õppima minna aga olen toppama jäänud selle taha, et kas need kaugõppe erialad üldiselt üldse midagi väärt on? Tean paari inimest kes kaugõppes õppinud ja neist on jäänud küll mulje, et need erialad ongi vaid õppejõudude kukrute täitmiseks ja nalja tegemiseks. Miks? Aga sellepärast, et õppejõudude enda suhtumine kaugõppe erialadesse on ükskõikne sest sageli annavad nad loenguid mõlematele, nii statsionaarse kui ka kaugõppe tudengitele ja nad on seetõttu ülekoormatud, ebapädevad õppejõud, puuduvad tõsiseltvõetavad lõputööde teemad, iga soovi avaldav tudeng võetakse erialale vastu ning seetõttu kursusel puudub õpivaim (kohale on tuldud pigem seltskonda nautima).
Arvamused on oodatud! Aitäh.
+2
-20
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.11 19:23; 07.11 19:39;
Kas sa tahad paberi või teadmisi? Või mõlemat? Mis on sinu otsusel pistmist teiste tehtud otsustega? Sa oled iseseisev, tahad õpid, tahad vead oma raha õppejõududele ja loodad, et saad paberi lihtsamalt kätte. Õppejõudude suhtumine pole mitte ükskõikne, vaid nad arvestavad, et kaugõppes inimene teeb tööd kogu muu aja ka kui ta koolis ei ole. Kui sa leiad, et sa õpid iseseisvalt paremini, noo maksa siis endale enda õpetamise eest. Oled sa enda õpetamisel parem neist kehvadest õppejõududest ?
Kas sa tahad paberi või teadmisi? Või mõlemat? Mis on sinu otsusel pistmist teiste tehtud otsustega? Sa oled iseseisev, tahad õpid, tahad vead oma raha õppejõududele ja loodad, et saad paberi lihtsamalt kätte. Õppejõudude suhtumine pole mitte ükskõikne, vaid nad arvestavad, et kaugõppes inimene teeb tööd kogu muu aja ka kui ta koolis ei ole. Kui sa leiad, et sa õpid iseseisvalt paremini, noo maksa siis endale enda õpetamise eest. Oled sa enda õpetamisel parem neist kehvadest õppejõududest ?
Tahan teadmisi ja õpitu ja tehtuga ka REAALSELT tööle saada mitte kuulda tööandjatelt kui kena ja tore ja tubli ja ilus ja tark ma olen kuid valituks osutub ikka keegi teine.
+2
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.11 19:23; 07.11 19:39;
Kuna suurem osa üliõpilasi käib tänapäeval tööl, on järjest enam suund selle poole, et kontaktõpe toimub sessioonidena, muidu õpid ise. Seega sinu jutt on ikka täiesti imelik. Mingist kukrute täitmisest ka aru ei saa, pole vahet, kas on sessioonõpe või päevaõpe, täiskoormusel õppimine on alati tasuta, osakoormusel tasuline.
Kui baka ongi enamasti veel päevaõpe, siis magistrantuur toimub üldjuhul sessioonõppena juba ammu, kus vähegi võimalik. Igaüks õpib ise ja vaid enda jaoks, õppejõud ei pea kedagi igapäevaselt taga utsitama ja teadmisi jõuga pähe taguma. Kui tahad eriala omandada, siis läbidki programmi suures osas ise, õppejõu juhendamisel. Kõik materjalid on kättesaadavad.
Olen mõnda aega mõelnud kaugõppesse midagi õppima minna aga olen toppama jäänud selle taha, et kas need kaugõppe erialad üldiselt üldse midagi väärt on? Tean paari inimest kes kaugõppes õppinud ja neist on jäänud küll mulje, et need erialad ongi vaid õppejõudude kukrute täitmiseks ja nalja tegemiseks. Miks? Aga sellepärast, et õppejõudude enda suhtumine kaugõppe erialadesse on ükskõikne sest sageli annavad nad loenguid mõlematele, nii statsionaarse kui ka kaugõppe tudengitele ja nad on seetõttu ülekoormatud, ebapädevad õppejõud, puuduvad tõsiseltvõetavad lõputööde teemad, iga soovi avaldav tudeng võetakse erialale vastu ning seetõttu kursusel puudub õpivaim (kohale on tuldud pigem seltskonda nautima).
Arvamused on oodatud! Aitäh.
No nii targal ja pädeval inimesel küll ei näe mingit mõtet midagi õppida.
Mina julgeksin kaugõppe vormis õppima minna ainult nö pehmet eriala. Või siis eriala, milles olen tööalaselt juba väga pädev, lihtsalt paber on puudu. Olen lähedalt näinud, et tehnilise eriala kaugõppes omandamine osutus liiga keeruliseks ja mälestuseks sellest perioodist jäi ainult õppelaenu tagasimakse.
Tahan teadmisi ja õpitu ja tehtuga ka REAALSELT tööle saada mitte kuulda tööandjatelt kui kena ja tore ja tubli ja ilus ja tark ma olen kuid valituks osutub ikka keegi teine.
Ja sa arvad, et see (potentsiaalne) olukord oleks kuidagi (hüpoteetilise) õppejõu süü?
Mina omandasin nii õiguse bakalaureuse kui magistri avatud ülikoolis ehk nn kaugõppes. Pigem õppejõud mainisid, et neil on meile huvitavam tunde anda kui statsionaarile – sest meie olime kõik nö päriselt täiskasvanud, enamus kuidagi tööalaselt valdkonnaga kokku puutunud juba ja me ei olnud vaiksed kuulajad, vaid aktiivsed osalejad – oskasime küsida, tuua ise oma näiteid, juhtumeid arutlemiseks jne. Töötan ka juba 10 aastat juristina.
Mul on tuttav, kes äsja lõpetas majandusmagistri ka nö kaugõppes ja rääkis sama juttu – õppejõud hindavad väga kõrgelt täiskasvanud õppijaid, kuna tihti neil on juba mingi kogemus, kokkupuude alaga, millest tulenevalt nad oskavad rohkem küsida, kaasa rääkida ja nad teavad, miks nad seda eriala õpivad, mitte ei õpi lihtsalt niisama “midagi”.
Olen ise kaugõppes õppinud ja töötan väga heal töökohal. Õppimine ja samal ajal töötamine erialal oli põnev, sai õppejõududelt küsitud n.ö. reaalseid küsimusi ja väga põnevad arutelud tekksid. Raske oli, aga huvitav.
No eks oleneb ka. Mulle on jäänud mulje, et nii mõnelgi pool on kaugõpe sedasi, et kes enne juba erialal töötasid (kellegi kõrval asja õppinud), need saavad koolis targemaks, aga kes enne oli erialal võhik, tuleb umbes sama lollina välja ka.
+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.11 22:37; 09.11 20:29;
Olen lähedalt näinud, et tehnilise eriala kaugõppes omandamine osutus liiga keeruliseks ja mälestuseks sellest perioodist jäi ainult õppelaenu tagasimakse.
Siin ei ole probleem ju kaugõppes, vaid selles, et tollele inimesele osutus see liiga keeruliseks.
Kaugõpe ei ole nõrkadele tõesti, enesedistsipliin peab kõva olema. Minu kogemus on see, et kõik, mille teadasaamiseks muidu piisas enda kohale vedamisest ja loengus/seminaris osalemisest, tuli ise läbi töötada ja seda mõne praktilist laadi projekti tegemise käigus.
Kinnitan ka omalt poolt, et õppejõud väga hindavad sessioonõppe õppureid. Kuna tegemist on täiskasvanud õppuritega, kes täiesti annavad endale aru, miks nad on kooli tulnud. Tunnid on aktiivsed ja huvitavad nii õppuritele kui õppejõule.
Olen tsükliõppes õppinud ja kiidan. Auditoorsed loengud olid sisulised ning auditoorse õppetöö päevad päris tohedad, niisama molutamist polnud. Kodutöid ja ise lugemist oli sellises koguses, et jõudis muu elu kõrvalt ära teha. Kuna eriala oli selline, kus tuli läbida ka praktikaid siis tööturul oli sellest väga palju kasu. Selle eriala lõpetanuid tööandjad üldiselt otsisid ise ja kutsusid tööle.
Teemaalgataja, võiksid öelda, mida ja mis kooli kavatsed õppima minna. Mina küll laidan ühe teatud üsna populaarse rakenduskõrgkooli kaugõpet, samas päevaõpet kiidan. Aga seal on päevades ja kaugõppes osalt erinevad.
0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.11 22:37; 09.11 20:29;
Mina olen õppinud nii statsionaarses kui avatud ülikooli õppes sama eriala. 2. kursusel läksin statsionaarist üle avatud ülikooli, kuna E-R 9-17 loengutes istuda oli ikka täiesti mõttetu ajaraisk (kindlasti ma ei üldista ja ei ütle, et see on igal erialal nii!) ja selle asemel läksin tööle. Mingit vahet õppekaval ei olnud, ka kodused tööd olid 99% täpselt samad. Ma olen eluaeg olnud pigem omaette nokitseja ja nautinud õppimist/tööd, mida ma saan teha vabalt valitud ajal, seega mulle sobis hästi.
Selles osas olen nõus eelkõnelejatega, et kaugõppes on tõesti valdavalt veidi vanemad inimesed, statsionaaris on tavaliselt otse gümnaasiumist tulnud noored. Meie statsionaarist juba esimesel õppeaastal läksid päris paljud just seetõttu ära, et nad leidsid, et eriala siiski ei sobi neile. Samas olid kaugõppe omad valdavalt väga teadlikud, mida nad õppima tulid ja omasid valdkonnast ülevaadet. See tegi küll loengud/seminarid huvitavamaks, kuna tekkisid arutelud ja toodi näiteid erinevatest eriala valdkondadest.
Mitte ükski paber ega eriala ei aita sind otseselt tööle. Oma võimekust pead ikka ise tõestama, nii õpingute raames kui ka väljaspool õpinguid. Seega kui sinu ainuke motivatsioon õppimiseks on see, et loodad paberi abil tööle saada, siis ei ole sul mõtet õppima minna. Kui soovid ennast arendada, mingis valdkonnas targemaks saada – siis jah, on mõtet.
Mis õppejõududesse puutub – mitte ükski õppejõud ei pane sulle kulbiga tarkust pähe. Ikka ise pead tööd tegema ja vaeva nägema. Eriti kaugõppes on õppejõud eelkõige sinu suunaja rollis, õppimise töö teed ikka ise. Päevaõppes nämmutatakse kõik ette, kaugõppes eeldatakse, et oled täiskasvanud inimene ja õpid ikka eelkõige ise.
*jah, tean, millest räägin, sest õpin hetkel magistriõppe sessioonõppes ja olen ka baka tasemel nii päeva- kui ka kaugõppes õppinud.
