Selline mure. Olen abielus oma mehega juba 11 aastat. Endal korter olemas, seal elab minu poeg, samas vajadusel saan sinna ka elama minna. Elan mehega tema korteris, õigemini tema naise korteris. Olen 54 aastat vana juba ja tahaks elada oma korteris, tahan et mul oleks oma nurgake – või liiga palju tahetud? 11 aastat tagasi pakkusin mehele osta úhine korter, tema paneb raha ja mina, võrdselt. Ja ta oli alguses nõus, lubas suure suuga. Kuid oma lubadust ei tæitnud. Kui mees lahutas oma esimese naisega, kirjutas oma korteri naise nimele. Minule mees seletas nii, et ta nii lollike ja esimene naine kirjutas oma nimele korteri et jargmine naine ei jataks ta tänavale. Ma shokkis, mees kâib tööl, loll ta pole kaugeltki, minuga elada väga tahab, ja räägib et armastab. Mehe palk on 1000 minul suurem palk, natukene. Kui kaks aastat tagasi palusin siiski veel mõelda ühisele korterile, ta vastas mulle, et ta esimene naine ei ole nõus korteri maha müüa ja talle raha, kas või osa, anda. Mainin et naisel on kaks suurt oma maja Pirital, tubli naine, kadestan et abielus mehega kes võimaldas talle seda kinnisvara soetada. Ma ei taha maju, ma tahan oma nurgakest, korterit kuhu mus ma tunneksin ennast kodus. Hetkel mul see tunne puudub. Palgav väiksed ja sääste ka pole nullist osta korterit. Mees ütleb mulle kõige selle peale, et kõik nii elavad!!!!! Võibolla, võib olla ma rumal, aga mul on praeguses korteris ebameeldiv elada, ainuke mis mind hoiab – tunded mehe vastu. Ja mees ka räägib et armastab. Mina aga ei suuda leppida sellise olukorraga, mind see koguaeg kripeldab sees. Vahest mul on isegi piinlik siin elada, ma ei tea, imelikud tunded kinus praegu:( Midagi osta ja muuta korteris ka ei saa, sest korter pole isegi abikaasa oma. Ootan teie mõtteid, mis teie teeksite, kas elaksite nii edasi, palun teie nõu!
Teema: Kaval mees või ahne naine?
Mees kirjutas oma korteri eksnaise nimele siis kuidas, kas kinkelepinguga või “müüs” fiktiivselt? Kui kinkelepinguga, siis vaadake see üle, kas seal on üldse sellist punkti, et mees võib elu lõpuni sees elada. Kui seda pole, siis võib see eksnaine mehe suvalisel ajal lihtsalt tänavale tõsta. Head suhted ei ole igavesed. Mida mees selle peale ütleks?
Aga kui mees oma olukorda ei ole nõus muutma, siis on ainult sinu enda valik, kas talud seal elamist nii hästi kui võimalik, üritad seda korterit siiski mingil moel enda koduks kujundada või kolid oma pinnale ja hakkate hoopis visiitabielu elama.
Võib üritada eksnaisega rääkida, et tahate väikese remondi teha, kinnisvara väärtus nii ju tõuseb, natuke uut mööblit osta, kas ta oleks sellega nõus. Tasuks kirjalikult seda küsida, meili teel näiteks või sõnumiga, siis jääb märk ikka maha kokkuleppest. Hoidke tšekid alles, tehke pilte jne tõestusmaterjali, kui kunagi peaks vaja minema ja juhtub nii, et eksnaine hakkab teid sealt välja kangutama.
Kas sinu olemasolevat korterit ei annaks niimoodi müüa, et jagate pojaga raha pooleks ning kumbki kasutab seda raha oma korteri sissemakseks?
Ei saa aru…mis nurgakest sa tahad? Mis sul siis praegu on? 1-toaline kööktuba? Mismoodi mees sind toetama peab?
Ühetoaline. Värvin ennast köögis sel ajal kui ta sööb näiteks, tahaks tuppa meigi lauda hea valgustusega.
Seda sa taas unustasid ilmselt meelega (et teemat venitada) mainida, kui suur see sinu oma korter on.
Kui pealkirjale vastata, siis lammas mees ja täiesti normaalne ja tavaline naine.
Oma nurgakese mitu aastat kestnud soov on mitte ahnus vaid juba allaheitlikkus. Enamus oleks ilmselt juba ammu midagi ette võtnud, kui see supinahk ei suuda midagi ära otsustada.
Naise mõtteid loevad mehed küll ainult filmides.
Miks mees peaks sulle rüütel olema, ma ei saa aru? ennast tuleb ikka ise hädast välja aidata.
Kas uurid igapäevaselt töökuulutusi, mis sulle võiksid sobida ja saadad vähemalt ühele kuulutusele vastuse koos CVga iga nädal? Kas kogud sääste, et töölt ära tulla ja ieseisvalt hakkama saada või siis sääste vähemalt selleks, et endale üks valgustusega mukkimislaud osta? Miks peaks mees selle sulle ostma?
Mees lihtsalt praegu noogutab sinu hädaldamisele kaasa. Mis ei kõla küll mehelikult, kuid on tihti naiste soov, kellel käib just närvidele, kui mees ei kuula (ja ainult lahendusi pakub).
Lisaks, korterit saab osta ka lahusvarana, kui ollakse abielus. See tuleb lihtsalt ostmisakti tehes koralikult kirja panna. On ka igati õigustatud, kui sissemakse tuleb sinu lahusvarast.
Mees suutis mind veenda, et MINA olen naine kes liiiiiiga palju tahab,
Aeg on vist tõesti meest vahetada.
Oma kajetoaline müü maha ja ostke üks ilus ühetoaline, + ülejäänu annad poisile sissemaksuks ja jätkab ise makseid. Krt, noor inimene ja emal elukoht puudub. Isegi mees puudub. Poisil ei tohiks ohkamist olla.
Ja sul vähenõudlikuna, nagu sa oled, esialgu ju ühest toast küll, et end mõnusalt tunda.
See aegunud toidu vanamees las elab või kuuse all, ma saan aru, et tal samuti OMA elukoht puudub..?
P.S. Mis selle tööjuures oleva moori vigastus on, et ta rahulikult elada ei suuda. Mingi põhjus peab tal olema, kas tahab oma lellepoega sinu asemele vms, ilma põhjuseta pole isegi üks naine teise naise peale verine…
Jah, mis selle lapse korteriga on? Kas selle on ostnud lapse isa või miks peaks noorel täiskasvanul oma elukoht olema ema kannatuste hinnaga?
Meil on kahepeale ostetud auto, liisind on vormistatud mehe nimele, ostetud abielu ajal, mina iga kuu!!!! kannan üle mehe arvele. Kahe aasta pærast on auto välja ostetud. See auto läheb ju pooleks vara jagamisel?
Ma arvan, et selle teemaga ära pead vaeva. Liisitud auto on liisingu lõppedes üsna odavaks muutunud ja sealt suurt midagi ei tule. Tema väärtus OLI see, et et temaga sai sõita, aga mingi investeerimisteema üks tavaline igapäevaauto küll ei ole.
Hea, kui mingigi raha saab, kui teda müüa.
P.S: Siin tuleb küll juba KAVAL mees (ja lüpstav naine) mängu, tema võtab liisingiu ja sina maksad??????
Mina homsest enam ei maksaks, las panustab ka. No mida helli…
Tema arvelt läheb ju maha, paras talle. Miksküsimustele vastad, et kogud oma elamise jaoks. MILLEST on juba ammu juttu olnud, aga kui supikad ei tee midagi, siis tuleb ise teha.
P.S: Siin tuleb küll juba KAVAL mees (ja lüpstav naine) mängu, tema võtab liisingiu ja sina maksad??????
Eriti kui – nagu nii mõneski peres kombeks – mees on see, kelle käes auto enamuse ajast on.
Laps on 19, tahtis eraldi proovida elada. Ennem elas meiega.
Ühetoalises???
Samas mina ei taha ka osta uut korterit abielus olles, kuna mees ei pannusta ju, ja tal kaks suurt last, kahjuks ma enam eiusalda kedagi:( Vanuse viga vist. Siis tuleb lahutada ja osta, kurvaks see kõik teeb.
Ei pea lahutama, tehke lahusvara leping. Võite kokku jääda ja abielus edasi olla, kui vaid mees selle peale mossitama ei hakka, et sina tahad varalahusust.
Kahe aasta pærast on auto välja ostetud. See auto läheb ju pooleks vara jagamisel?
Ei lähe. Kuna liising on mehe nimel, on sul targem lõpetada mehele raha kandmine ja koguda seda raha oma uue kodu ostmiseks või siis endale eraldi auto ostmiseks. Tehke lahusvara leping.
Ei lähe. Kuna liising on mehe nimel, on sul targem lõpetada mehele raha kandmine ja koguda seda raha oma uue kodu ostmiseks või siis endale eraldi auto ostmiseks. Tehke lahusvara leping.
On ikka pooleks, kui liising makstud.
Su abikaasa on vist tõesti minimalist, kellele meeldib väike ja säästlik elu. Auto sellesse pitli küll hästi ei sobi, aga võibolla on see auto ka vähesaastav ja säästlik… Minimalistist kiiva kopikalugejani on muidugi väike samm, aga tänapäeval on tema elustiil minu meelest pigem teretulnud. Säästlik ja vähesaastav elu on just see, mida planeet vajab!
Teemaalgataja tundub jällegi selline, kes vajab asjade ja iluga poputamist. Peegellauda ja suur(ema)t elamist jne. Mis ei ole ka mitmeski mõtte vale – Eesti on iseseisev olnud tegelikult kõigest 30 aastat ja kapitalismi võlusid on veel paljudel maitsmata (eriti neil, kes elavad ühetoalises korteris, kus remontigi teha ei saa).
Teie eluvaated lihtsalt ei sobi kokku. Ega muud ei ole, kui leppida teise iseärasustega ja ennast sinna sobitada või siis edasi liikuda.
Kas see korter üldse oli mehe vara? OLed näinud notarilepingut?
Võibolla see oli üldse selle eksnaise lahusvara ja mehel polnudki midagi.
Ma kõigepealt vaataks töökuulutusi ja mõtleks töövahetusele. Edasi ma läheks oma korterisse elama. Kui poiss on täisealine ja käib tööl, siis saab ta endale laenu võtta ja ise korteri osta. Kui ta on üksik, siis saab ta seal korteris sinuga koos elada ja aasta jooksul sissemakse koguda.
Mul on ka enda kinnisvara ja see on mu kõige suurem pelgupaik, kus saan teha mis tahan ja oma käe järgi remontida ja kaunistada.
Tegelikult on nii, et olukorra kirjeldus on ,,Vägev vähk ja täitmatu naine”
11 aastat olete abielus olnud ja mees kirjutas korteri oma eksi nimele juba enne teie tutvumist ehk ammu enne abielu? Sel juhul kolisid sa mehe eksi elamisse ju täiesti teadlikult.
19-aastasel ei pea isiklik korter olema. Omandab hariduse, läheb tööle, teenib sissemaksu ja siis ostab. Nagu kõik teisedki. Kolid oma koju tagasi ja ostad täpselt sellise peeglilaua nagu soovid. Mees kas tuleb kaasa või ei tule, eks see ole näha.
Sellest osast ma aru ei saa, et kui sulle töö ei meeldi, siis uut pole sa otsinud, aga mehelt eeldad, et ta võiks sulle öelda, et jää üldse koduseks? Ise ju mainisid, et ta teenib ainult 1000 eurot – ei ole just nii suur raha, et selle eest kodust naist ülal pidada.
Mis takistab sind ühetoalisse peeglilaua ostmist? Remonti võite ju ka teha, ma saan aru, et üüri te ju ei maksa? Ja kui sa ühetoalisse mehega kahekesi siiski ära ei mahu, lähedki oma kahetoalisse ja asi lahendatud.
Mulle tundub, et mees kasutab sind ära.
Lõpeta auto liisingumaksete tasumine ja hakka raha kõrvale panema.
Ära ela elu, mis sind ei rahulda ja ära lase ennast ära kasutada. Hakka oma elu muutma sammhaaval. Elu peab olema mõnus ja paarisuhte mõte ongi ju, et koos on kergem/ lõbusam/ mugavam jne kui üksi.
54a vana kullakaevur aga mõistus ikka lapse oma: mina-mina-mina.
Sa ei ole liiga nõudlik, täiesti normaalseid asju tahad. Ja tegelikult sul juba on – korteri oled ju endale kätte töötanud, nii et enda meelerahu ja tervise nimel soovitan, et jõudke pojaga mingile kokkuleppele, et sa saaksid kas oma praegusesse korterisse kolida ja poeg leiab ise uue koha või see maha müüa ja jaga raha pojaga. Olenevalt sellest kuidas teil läbisaamine. Selles mõttes eelnevatel kommentaatoritel õigus, et täismehel pole mingit õigust ema kannatuste hinnaga 2-toalises korteris lebotada, samas võibolla sa oled “tubli eesti naisena” seda kõike poja eest varjus hoidnud, nii et ta ei teagi kuidas sind praegune olukord häirib. Nii et esimene asi – tee mis vaja, et sul oleks enda isiklik kodu, kus elad üksi ja millele vaid sinul õigus. Kui müüd vana ja ostad uue, ilma lahutamata, uuri siis välja kuidas seda teha, et see ühisvaraks ei saaks. Ja siis ela üksi mõnda aega. Mehega võid visiitsuhet jätkata kui tahad, ehk parandab olukorda, et igapäevase rutiini asemel on vaid nädalavahetuse “kohtingud”. Või, nagu ma ennustan, sa saad aru kui kuradi hea on üksi elada ja ei tahagi enam seda meest. Aga oma kodu olgu samm nr 1, ma arvan, et kõik muu laabub peale seda ise. Ma olen ka väga närvilises ussipesas kunagi töötanud ja tead milline vahe oli selles kui ma peale seda tööpäeva pidin veel ülerahvastatud korterisse tulema kus mult muudmoodi tööd oodati vs kui mul oli võimalik tulla oma “kindlusesse” ja uks kinni panna ja vähemalt õhtud ja nädalavahetused mitte kellegi teiste soovide ja nõudmistega tegeleda. Suutsin seda töödraamat palju kergemini võtta, nii et hakkasin lõpuks seda peaaegu kui tasuta igapäevase komejandina nägema.
Ma ei saa aru, miks kõik soovitavad, et müü korter maha, jaga raha pojaga ja ostke kumbki laenuga uus. Kas te ise teete ka nii, et kohe kui laps täisealiseks saab, müüte kodu maha, et lapsel kohe esimestest täiskasvanu-aastatest alates isiklik kodu oleks?
Teemaalgataja teenib keskmist palka ja kümne aasta pärast on pensionär. Miks ta ei võiks omaenda väljateenitud kodus elada? See kodu jääb ju varem või hiljem pärandusena pojale.
Ma ei saa aru, miks kõik soovitavad, et müü korter maha,
Sest ta juba alustas ammu oma poja ärahellitamist ja nüüd oleks kannapööre noore lumehelbe jaoks liiga traumeeriv.
Kuidas olete suutnud nii kaua
1-toalises elada ja veel koos lapsega? Tõesti ei mõista…
Ma ei saa aru, miks kõik soovitavad, et müü korter maha,
Sest ta juba alustas ammu oma poja ärahellitamist ja nüüd oleks kannapööre noore lumehelbe jaoks liiga traumeeriv.
Milles see ärahellitamine seisneb ja miks järeldus, et poeg lumehelbeke on? Poiss on alles 19-aastane, ilmselt veel õpib. Kas tõesti on normaalne käskida tal välja kolida ja oma elamine leida?
See mees ongi juba leidnud naise, kes ta paljaks teeb, ehk siis oma eks naise ????
