Detailidesse laskuda ei jõua, kaks inimest,3 aastat füüsilist kontakti ja veel enam aastaid armastust-minu jaoks.
Mõlemil perekonnad.Temal ilmselt sellist tunnet ei ole,vähemasti ei ole ta iial sellest juttu teinud,aga mina kord lobisesin veidi napsusena välja. Mina ol3n lihtsalt kena ja igati ihaldusväärne. Vastused olid umbmäärased.Loobuda ei suuda,igatsus on alati.
Kuidas sellest välja rabeleda. Mõlemil on ilmselt abielus/suhtes puudujääke.Ei oota loengut teemal,kui vale see kõik on,vaid seda kas on kuidagi võimalik sellest armastusest üle saada?Nii,et see haiget ei teeks.
Tema jääb alatiseks oma pere juurde ja ega minagi ei soovi oma perekonda lõhkuda,olenemata sellest mis tunded mind koduses elus valdavad.Põhimõtted on niisugused.
Kahju on kuidagi see äratundmine ja keelatud armastus raisku lasta,kui sellest ûhel hetkel loobuda.
Kas keegi on olnud analoogses olukorras?
Ei ole üleöö armumine,vaid palju hetki ja aastaid tutvust keelatuga,olen täiesti veendunud,et armastan just teda ja seda esimesest pilgust.
Mul oli eelmises töökohas selline paar. Naine oli silmini armunud paar aastat, enne kui nad kokku said. Mõlemad abielus, mõlemal lapsed. Ka mehel tekkisid tunded, ilmselt sama tugevad, kui naisel. Nad leppisid kokku, et ei ütle oma suurele armastusele EI, aga elavad nii, et kummagi abikaasad ei kannataks ega teaks. St nad veetsid pühad perega, ei näpistanud pere kõrvalt aega teineteise jaoks – nad tegid seda kõike romantilist tööajast.
See kestis vähemalt 7 aastat. Abikaasad ei teadnud, kolleegid võisid aimata, aga teadsin ainult mina – sest minu käest nad üürisid selle korteri, kus E-R iga päev (+ vahel harva “komandeeringud”) koos olla, käsi hoida ja amrastusest rääkida (nagu nad ise seda kirjeldasid). Mõlemad rääkisid mulle kui usaldusisikule “sajandi armastusloost” ja hingesugulusest ja “armastusest, mida ei õnnestu igaühel tunda”. See kirg, palang, armastus kestis veel palju aastaid.
Umbes 7 a hiljem leppisid nad kokku, et lõpetavad suhte, kuigi armastus kestab. Tekkis vastastikkune tunne, et kokkulepe, et perekonnaad ei kannata, on ohtu sattumas. Seda rääkis mulle see naispool.
Läksid lahku. Tohutud kannatused, piinad, roosiõielehed naisterahva töölaual. Pisarad. Aga vastu pidasid minu teada.
Möödus ehk 2 kuud, kui meespoolel tekkis uus “meeletu armastus” sama firma seest abielunaisega, milleks oli mu korterit vaja. See peaks kestma senini, ka kõik asjassepuutuvad abielud minu teada kestavad edasi.
Igatahes on minu korter üüril samal mehel oma erinevate abielus armukestega “suurima, maailma pimestava armastuse” jaoks üüril pausideta juba 11 aastat.