Riigiametites on see teema, et keeleoskuse eest saab mingit lisatasu.
Näiteks need, kes valdavad inglise keelt ja oskavad ka prantsuse keelt, saavad mingi väikse summa rohkem. Olen töötanud ministeeriumis, kus soositi prantsuse keele õppimist ja maksti keelekursused kinni.
Aga see ei käi nii, et oskad ntx kreeka keelt ja siis lähed lööd rinna kummi ja nõuad suuremat palka. Kui töös seda keelt vaja üldse ei lähe, siis niisama ei hakka keegi selle eest maksma. Kui sa kandideerid spetsiifilisele tööle, kus ongi vaja sellist keeleoskust, siis see juba kajastub ka palganumbris ja kui sa lisaks kreeka keelele oskad ka näiteks islandi keelt, mida sul töös üldse vaja ei lähe, siis islandi keele oskuse eest keegi peale ei maksa.
Tõlketöödes on küll nii, et kui on selline keel, mille oskajaid vähem, siis nende tööde eest on taks veidi kõrgem, aga mitte väga märgatavalt kõrgem.
Põhjus, miks norra ja taani keele oskusi nõudvate tööde eest on palk suurem, võib olla selles, et omanikfirma ei ole eesti firma ja siis on vastavalt ka palgatase veidi suurem, sest nendes riikides makstaksegi teistsugust palka.