Kellel jäi ETV-l paar päeva tagasi vaatamata, saab 29 päeva veel ETV lehel ja Jupiteris vaadata. Jälgitakse eesti keeleteadlast kes USAs, Missouri osariigis proovib ühte väljasuremisohus indiaani keelt päästa. Soovitan!
https://jupiter.err.ee/1608123712/keelepaastja
https://etv.err.ee/1608123712/keelepaastja
Info filmi kohta
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20356
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Väga lahe film!
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Ei lähe, sest meie keel on kirjakeel, uuritud, tudeeritud igal tasandil ning meil on erinevatesse keeltesse ka sõnaraamatuid.
äärmiselt sümpaatne film oli jah.
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Ei lähe, sest meie keel on kirjakeel, uuritud, tudeeritud igal tasandil ning meil on erinevatesse keeltesse ka sõnaraamatuid.
Ladina keeles oli ka võimas kirjandus ja sõnaaraamatud.
Täpselt nii läheb ka eesti keelega. Kui meil eesti ja vene lapsed ühte kooli pannakse, siis eesti keel esialgul lihtsustub, muutub varjundivaesemaks (juba ongi muutumas), seejärel võtab suurema rahva keel vaikselt üle.
Jaa, vaatasin. Huvitav film. Ja siis mõtlesin, et milleks küll? Milleks istuda teisel pool maailma ja tegeleda võõraste lastega ja keeltega, mis on oma aja ära elanud. Keelte hääbumine on asjade loomulik kulg, Euroopaski on kadunud hulk keeli, ja siis?
Jaa, vaatasin. Huvitav film. Ja siis mõtlesin, et milleks küll? Milleks istuda teisel pool maailma ja tegeleda võõraste lastega ja keeltega, mis on oma aja ära elanud. Keelte hääbumine on asjade loomulik kulg, Euroopaski on kadunud hulk keeli, ja siis?
Indiaani keelte kadumine pole loomulik areng vaid ikkagi valge mehe sihilik tegu. See, et “keelepäästja” teiselt poolt maailma tuleb ja ka valgenahaline on pole muidugi ideaalne, aga nagu ta seal filmis ise seletas, ta ei peagi ise mandan olema, vaid võrdles end pigem inseneriga, kes küla tahtmise peale neile silla projekteerib – tahe peab olema kogukonnal endal, tema aitab vaid praktiliste asjadega.
Sõbrake, kas mistahes keele kadumine pole mitte valge/kollase/musta mehe sihilik tegu? Liivi, vadja… A-L-A-T-I toimub keelte unustusse vajumine tänu mingit laadi ülemvõimule.
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Ilmselt sinagi väljendad ennast suuliselt paremini kui kirjalikult. Kiiremini, “kui arvata tahetakse”? Keeleteadlased ei taha ega arva, vaid nad teevad prognoose ikkagi lähtuvalt kindlatest parameetritest. Tänapäeval on üheks tähtsaimaks parameetriks keeletehnoloogiline tugi ja eesti keele puhul see järjest paraneb.
Kui näiteks hambaarst sulle üleb, et sinu hammastega on tõenäoliselt lähema kümne aasta jooksul kõik korras, kui jätkad samasugust elustiili (sh lased tal need iga-aastaselt üle vaadata), kas siis ka mõnest kehvade hammastega inimesest tehtud dokfilmi vaadates leiad, et sinu hammastega läheb “kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi”?
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Ei lähe, sest meie keel on kirjakeel, uuritud, tudeeritud igal tasandil ning meil on erinevatesse keeltesse ka sõnaraamatuid.
Kuidas võtta. Kui varateismeline pidevalt kurdab, et “oi, ma ei tea, kuidas seda asja eesti keeles öelda”, või kui teadustööde tegemine Eesti ülikoolis tahetakse muuta ingliskeelseks – siis eesti keelel ilmselt enam väga pikka pidu pole. Toodud näited sisaldavad endas kaudseid alavääristavaid vihjeid eesti keele kohta – lapsele näib, et eesti keeles ei saa päris kõike öelda aga usub, et inglise keeles saab. Teadustööde ingliskeelsuse argumendiks on aga ahvatlus levitada oma töökest paugupealt üle kogu maailma, saada rikkaks ja kuulsaks.
Tegelikkus on muidugi pisut teine, mõlema näite puhul. Iga keele kõneleja öelda selles keeles kõike, mida vaja, lihtsalt erinevate vahenditega.
Minul tekkis seda filmi mõte, et eesti keelega läheb kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi.
Ilmselt sinagi väljendad ennast suuliselt paremini kui kirjalikult. Kiiremini, “kui arvata tahetakse”? Keeleteadlased ei taha ega arva, vaid nad teevad prognoose ikkagi lähtuvalt kindlatest parameetritest. Tänapäeval on üheks tähtsaimaks parameetriks keeletehnoloogiline tugi ja eesti keele puhul see järjest paraneb.
Kui näiteks hambaarst sulle üleb, et sinu hammastega on tõenäoliselt lähema kümne aasta jooksul kõik korras, kui jätkad samasugust elustiili (sh lased tal need iga-aastaselt üle vaadata), kas siis ka mõnest kehvade hammastega inimesest tehtud dokfilmi vaadates leiad, et sinu hammastega läheb “kiiremini kui arvata tahetakse täpselt samamoodi”?
Üksiku indiviidi tervist ja rahvastikuprotsesse ei ole mõistlik omavahel võrrelda.
Üksiku indiviidi tervist ja rahvastikuprotsesse ei ole mõistlik omavahel võrrelda.
Ega ma seda ei teinudki. Tahtsin vaid osutada, et prognoosida maksab igal inimesel ikkagi neid asju, milles neil on vajalik ettevalmistus. Erialaväliselt võin ma prognoosida näiteks oma isiklikku kulueelarvet vmt. Ma ei lähe midagi väitma riigi majandusprognoosi või energiajulgeoleku või võõrliikide invasiooni kohta – vähemalt mitte avalikus ruumis. Nii et soovitasingi sul ka keeleteaduse valdkonnas (avalikus ruumis) mitte prognoose jagada.
Üksiku indiviidi tervist ja rahvastikuprotsesse ei ole mõistlik omavahel võrrelda.
Ega ma seda ei teinudki. Tahtsin vaid osutada, et prognoosida maksab igal inimesel ikkagi neid asju, milles neil on vajalik ettevalmistus. Erialaväliselt võin ma prognoosida näiteks oma isiklikku kulueelarvet vmt. Ma ei lähe midagi väitma riigi majandusprognoosi või energiajulgeoleku või võõrliikide invasiooni kohta – vähemalt mitte avalikus ruumis. Nii et soovitasingi sul ka keeleteaduse valdkonnas (avalikus ruumis) mitte prognoose jagada.
Aga miks ma ei tohiks seda teha? Õpetan nimelt koolis inglise keelt ja oma koolikarjääri viimase 10 aasta jooksul olen näinud eesti keele masendavat kuhtumist. Noorele inimesele on tänapäeval raske mingit mõistet selgitada. Kunagi tuli appi tõlge, aga praegu ei ole ka sellest eriti abi, kuna oma emakeeles ei saada ka eriti aru (suhtumine – vahet pole!). Nii me üksteisest järjest enam mööda räägimegi. Inglise keelt veel ei oska, eesti keelt enam ei oska. Mis saab edasi?
