Teema: Keerulised suhted isaga

#3504337:

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

See vist ongi kogu teemapüstituse mõte?

#3504337:

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Ilma ei saa jätta sellest, mida sul ei ole. Sa ei saa arvestada kellegi varaga. See on üldse ime, et jooval inimesel on mingi varandus, mida jagada. Joova inimese puhul on üldse ime, kui suudab õigel ajal minna testamenti tegema. Aga see selleks. Sul ei ole millesti ilma jääda. Sellest kirjast selgub, et sa käid isa juures lootus tasu saada ehk siis pärandust. Mitte isa enda pärast, mitte enda pärast, et vajad isa, vaid varanduse pärast. Parem kuluta see aeg millegi tegemiseks, mis rahaliselt sissetoob, mitte ära looda, et teine pärandab sulle selle, mida sa arvad, et ta pärandab. Aga veelkord, ilma jääda saab selles, mis sul juba on. Ehk siis kui isa ütleb, et anna oma palgast 100 eurot temale, siis sellest rahast jääd sa ilma. Aga sellest rahast, mida sul pole, sa ei saa ilma jääda. Nii et rahapärast suhelda küll isaga vaja pole. Teeni parem ise see raha ja võimalused endale. Ja suhted pole halvad mitte sul isaga, vaid iseendaga. Sa ei tea, miks sa midagi teed. Ja pead rahalisi suhteid ainukeseks suhete liigiks. Andestanud sa ka ei ole, kui oleksid, käiksid isa juures rõõmuga ja oleksid õnnelik, et ta on elus ja ei mõistaks hukka ka, mida teine inimene oma varandusega teeb või tegemata jätab.

Kui sa nagunii plaanid suhted katkestada, siis võiksid ju enne küsida isa käest, miks sind kõigest ilma jäetakse? Ja öelda, et see solvab sind ja sellepärast ei soovi enam suhelda.
Saad ehk isalt vastuse ja on kergem leppida. Isa ka siis teab, miks sa enam ei suhtle.

Kui nüüd laps isaga suhtlemise lõpetab – siis sel põhjusel, et isa jättis vara lapselapsele? Minule jääb küll selline mulje. Mõtle ise – miks sa käisid isa juures, kas päranduse pärast, kaastundest, tibatillukesest armastustundest isa vastu? Tean ka juhust, kus vara jäeti lapselapsele, alguses lapsed olid solvunud, aga see oli isa viimane tahe, et üks lapselaps saab endale kõik.

Aga ütlegi siis ilusti välja, mis sind häirib. Su isa ju küsis, et ega ta ju ei tee sulle liiga. Ütle siis, et sinu arust teeb küll. Ja asi võib ka selles olla, et tal muud polegi, kui see krunt, kuhu peale lapselaps saab maja hakata ehitama. Krunt pole ju maja. Võib-olla arvab, et kui see lapselaps oma maja tema krundi peale ehitab, siis on nagu sunnitud aitama ka, sest on ju tema lähedal (kui ta enda maja on samal krundil).

Mis testamendist te räägite? Testamenti saab muuta kuni surmani, see pole midagi kivisse raiutut. Isa ju elab ometi.
Kui isa oma vara lapselapse nimele kirjutab, võib see tähendada hoopis mingit muud tehingut, näiteks kinkelepingut.
Ma teemaalgataja oleks, siis teeks südame kõvaks ja uuriks välja, mis tehingut tegema hakatakse. Pärast on isa kodust välja tõstetud ja teemaalgataja kaela peal. Isaga peaks loomulikult ka rääkima.

#3504337:

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

#3504337:

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.
Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Aga sa ju ei peagi temaga suhtlema. Sa enne suhtlesid, üritasid aidata, häid suhteid luua, see ilmselgelt ei õnnestunud – või noh, sõltub vaatepunktist, sest isa võib ikkagi asja nii näha, et teil on head suhted, lihtsalt vara pärandamine pole sellega seotud. Aga see oli iga kord sinu otsus.
Nüüd on sul täielik vabadus otsustada teisiti. Sa ei pea temaga enam suhtlema. Võid lausa välja öelda, et sinu jaoks on isa selline käitumine hoolimatu ja sina ühepoolselt hoolida enam ei jaksa. Võid ka ütlemata jätta. Sinu valik.

#3504359:

Mina küll ei mõista teemaalgatajat hukka, solvumine on täiesti mõistetav.

Inimesel on laps, keda ta kasvatada ei osanud, ometi on talle andestatud ja see on siis tasu selle eest? Põhimõtteliselt nagu näkku sülitamine!

Inimesel, nagu ma aru saan, on lausa KAKS last, keda ta kasvatada ei osanud, ja ühe sellise lapse lapsele kavatseb ta oma krundi pärandada.

#3504337:

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Ma ei saa tegelikult üldse aru, miks sa isaga suhtled – vägivald ja alkohol lapsena, alkohol ka praegu (aga ilmselt ei käi enam jõud sust üle, jah?) – ilmselgelt on see kogu suhtlemine ainult sinu pungestuse peale üles ehitatud, isa ei näi sinust endiselt kuigi huvitatud olevat. Kui see viimane juhtum avas su silmad, siis võidki nii öelda. Ehk saad lahti neist süümekatest või mis sul seal on, mis sind joodiku kodu koristama ajavad.

Mul jälle tekkiks sellise isa sellise jutu peale mulje, et isa on see, keda alt tõmmatakse. Kas sa tunned seda oma sugulast? On ta ikka õiglane inimene?
Isa ärgu kirjutagu midagi kellegi teise nimele vaid ikka müügu korraliku summa eest, kui on huvi. Kui loodab pärandusele, siis arvestagu isa ülejäänud pärijate osa välja ja maksu see õiglaselt välja, kui sinna midagi ehitada tahab. Praegu jääb küll mulje, et tehakse vana jotaga viina raha eest mingi laping ja ongi asi jokk.
Kui su isa sulle ikka armas on, siis ma seda olukorda niisama ei jätaks. Isa saaks ehk selle raha eest endale korraliku korteri kuhugi, kus vanaduses oleks lihtsam elada… mitte ei jooks kõike maha.

Omanik saab kedaiganes oma kinnisvaralt “välja kirjutada”, seda esiteks. Teiseks, vaevalt aeg-ajalt võõrandunud isal külaskäiv täiskasvanud laps sinna “sisse” on kirjutatud. Ja see polegi tegelikult tähtis.
Mina hoiaks lahus suhted ja raha, nii raske kui see ongi, sest eks raha jagamine on ka üks viis soosingut näidata. Kui sa tunned, et sulle endale on isaga suhte hoidmine vajalik, isegi siis kui sa temalt pole midagi saanud ja tõenäoliselt ka ei saa. Siis tee. Kui ei, siis lepi sellega., et ei osanud ta olla isa ei enne ega nüüd.

Ehk kasutabki see lapselaps ära seda, et keegi midagigi sellelt “vanaisalt” saab ja võtab, mis saada on, kas kasutab ära või tunneb see isa ennast vähemalt kellelegi hetkel vajalikuna enne surma, et tal midagi anda on. Võib olla ka vabatahtlikult pakkus maad, või tuli see lapselaps küsima jne.

#3504337:

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud,…

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Mine viimast korda külla isale ja ütle selgelt välja, et sina ootad samuti osa isa varast ja sa ei ole nõus, et kõik jääb kellelegi teisele. Tehku see isa siis selle teadmisega, mida ise tahab.

Isa on sulle võlgu normaalse lapsepõlve. Sa oled endale võlgu isavaba ehk murevaba elu. Hakka ENNAST poputama, mitte alkohoolikut. Isa lükka selle kaela, kes saab isa vara. Leina ära oma lein isatu elu pärast ja hoia ning hoolitse ISEENDA eest.

#3504337:

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.
Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Sul on ju kolmas ja üsnagi tõenäoline “teema” veel, nimelt SELLINE

Neid asju, muideks, ei juhtugi nii harva, kuigi selline mulje võib jääda. Neist lihtsalt ei räägita.
Ja praegu ju samuti KÕIK sobib sinna pilti: enam vähem võõras välismaal tööl käiv lapselaps, napsulembene vana mees, kes loodab midagi jne.

Mine vähemalt räägi isaga, et ärgu tehku mingit lollust.
Kuna SINA pead sellega pärast tegelema hakkama. Sa ei taha ju poolvõõrast napsutajat omale tahatuppa elama?

#3504578:

Mul jälle tekkiks sellise isa sellise jutu peale mulje, et isa on see, keda alt tõmmatakse. Kas sa tunned seda oma sugulast? On ta ikka õiglane inimene?

Isa ärgu kirjutagu midagi kellegi teise nimele vaid ikka müügu korraliku summa eest, kui on huvi. Kui loodab pärandusele, siis arvestagu isa ülejäänud pärijate osa välja ja maksu see õiglaselt välja, kui sinna midagi ehitada tahab. Praegu jääb küll mulje, et tehakse vana jotaga viina raha eest mingi laping ja ongi asi jokk.

Kui su isa sulle ikka armas on, siis ma seda olukorda niisama ei jätaks. Isa saaks ehk selle raha eest endale korraliku korteri kuhugi, kus vanaduses oleks lihtsam elada… mitte ei jooks kõike maha.

Mis see tütre mure nüüd olema peaks, kui isa tütre pärast muret tundnud ei ole. Täiskasvanud inimene ja aru peas või pudelis, ka oma valik on see ja ise teab, et kas laseb end lapselapsel ära kasutada või mitte.

#3505038:

#3505033:

Mis see tütre mure nüüd olema peaks, kui isa tütre pärast muret tundnud ei ole. Täiskasvanud inimene ja aru peas või pudelis, ka oma valik on see ja ise teab, et kas laseb end lapselapsel ära kasutada või mitte.

Teema on paraku selles, et juriidiliselt võib see kiiresti tütre mureks saada.

Eks siis saab see lapselapse mureks kui sinna hoovi kolib ja selle lapselapse vanema, kes kui õigesti aru sain, on ka selle isa laps.