Esileht Pereelu ja suhted Keerulised suhted isaga

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 99 )

Teema: Keerulised suhted isaga

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.
Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.
Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.
Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

+32
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

See vist ongi kogu teemapüstituse mõte?

+11
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei eita, et mind häirib testamendist välja jäämine. Kas see pole siis inimlik nii tunda? Haiget sain siiski seetõttu, et mina polekski nagu keegi. Probleem on ju eelkõige selles, kuidas sellest üle olla ja suhteid jätkata.

+43
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Ilma ei saa jätta sellest, mida sul ei ole. Sa ei saa arvestada kellegi varaga. See on üldse ime, et jooval inimesel on mingi varandus, mida jagada. Joova inimese puhul on üldse ime, kui suudab õigel ajal minna testamenti tegema. Aga see selleks. Sul ei ole millesti ilma jääda. Sellest kirjast selgub, et sa käid isa juures lootus tasu saada ehk siis pärandust. Mitte isa enda pärast, mitte enda pärast, et vajad isa, vaid varanduse pärast. Parem kuluta see aeg millegi tegemiseks, mis rahaliselt sissetoob, mitte ära looda, et teine pärandab sulle selle, mida sa arvad, et ta pärandab. Aga veelkord, ilma jääda saab selles, mis sul juba on. Ehk siis kui isa ütleb, et anna oma palgast 100 eurot temale, siis sellest rahast jääd sa ilma. Aga sellest rahast, mida sul pole, sa ei saa ilma jääda. Nii et rahapärast suhelda küll isaga vaja pole. Teeni parem ise see raha ja võimalused endale. Ja suhted pole halvad mitte sul isaga, vaid iseendaga. Sa ei tea, miks sa midagi teed. Ja pead rahalisi suhteid ainukeseks suhete liigiks. Andestanud sa ka ei ole, kui oleksid, käiksid isa juures rõõmuga ja oleksid õnnelik, et ta on elus ja ei mõistaks hukka ka, mida teine inimene oma varandusega teeb või tegemata jätab.

+17
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilma ei saa jätta sellest, mida sul ei ole. Sa ei saa arvestada kellegi varaga. See on üldse ime, et jooval inimesel on mingi varandus, mida jagada. Joova inimese puhul on üldse ime, kui suudab õigel ajal minna testamenti tegema. Aga see selleks. Sul ei ole millesti ilma jääda. Sellest kirjast selgub, et sa käid isa juures lootus tasu saada ehk siis pärandust. Mitte isa enda pärast, mitte enda pärast, et vajad isa, vaid varanduse pärast. Parem kuluta see aeg millegi tegemiseks, mis rahaliselt sissetoob, mitte ära looda, et teine pärandab sulle selle, mida sa arvad, et ta pärandab. Aga veelkord, ilma jääda saab selles, mis sul juba on. Ehk siis kui isa ütleb, et anna oma palgast 100 eurot temale, siis sellest rahast jääd sa ilma. Aga sellest rahast, mida sul pole, sa ei saa ilma jääda. Nii et rahapärast suhelda küll isaga vaja pole. Teeni parem ise see raha ja võimalused endale. Ja suhted pole halvad mitte sul isaga, vaid iseendaga. Sa ei tea, miks sa midagi teed. Ja pead rahalisi suhteid ainukeseks suhete liigiks. Andestanud sa ka ei ole, kui oleksid, käiksid isa juures rõõmuga ja oleksid õnnelik, et ta on elus ja ei mõistaks hukka ka, mida teine inimene oma varandusega teeb või tegemata jätab.

Aitäh! Aga siis on ju õige, kui ma lõpetan need suhted, sest ilmselt ma pole suutnud andestada ja suhtlen temaga valedel põhjustel.

+33
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa nagunii plaanid suhted katkestada, siis võiksid ju enne küsida isa käest, miks sind kõigest ilma jäetakse? Ja öelda, et see solvab sind ja sellepärast ei soovi enam suhelda.
Saad ehk isalt vastuse ja on kergem leppida. Isa ka siis teab, miks sa enam ei suhtle.

+29
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina küll ei mõista teemaalgatajat hukka, solvumine on täiesti mõistetav.
Inimesel on laps, keda ta kasvatada ei osanud, ometi on talle andestatud ja see on siis tasu selle eest? Põhimõtteliselt nagu näkku sülitamine!

+37
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilma ei saa jätta sellest, mida sul ei ole. Sa ei saa arvestada kellegi varaga. See on üldse ime, et jooval inimesel on mingi varandus, mida jagada. Joova inimese puhul on üldse ime, kui suudab õigel ajal minna testamenti tegema. Aga see selleks. Sul ei ole millesti ilma jääda. Sellest kirjast selgub, et sa käid isa juures lootus tasu saada ehk siis pärandust. Mitte isa enda pärast, mitte enda pärast, et vajad isa, vaid varanduse pärast. Parem kuluta see aeg millegi tegemiseks, mis rahaliselt sissetoob, mitte ära looda, et teine pärandab sulle selle, mida sa arvad, et ta pärandab. Aga veelkord, ilma jääda saab selles, mis sul juba on. Ehk siis kui isa ütleb, et anna oma palgast 100 eurot temale, siis sellest rahast jääd sa ilma. Aga sellest rahast, mida sul pole, sa ei saa ilma jääda. Nii et rahapärast suhelda küll isaga vaja pole. Teeni parem ise see raha ja võimalused endale. Ja suhted pole halvad mitte sul isaga, vaid iseendaga. Sa ei tea, miks sa midagi teed. Ja pead rahalisi suhteid ainukeseks suhete liigiks. Andestanud sa ka ei ole, kui oleksid, käiksid isa juures rõõmuga ja oleksid õnnelik, et ta on elus ja ei mõistaks hukka ka, mida teine inimene oma varandusega teeb või tegemata jätab.

Aitäh! Aga siis on ju õige, kui ma lõpetan need suhted, sest ilmselt ma pole suutnud andestada ja suhtlen temaga valedel põhjustel.

Sa veel küsid seda? Loomulikult on see õige, kui juba selline küsimus tekib.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa nagunii plaanid suhted katkestada, siis võiksid ju enne küsida isa käest, miks sind kõigest ilma jäetakse? Ja öelda, et see solvab sind ja sellepärast ei soovi enam suhelda.

Saad ehk isalt vastuse ja on kergem leppida. Isa ka siis teab, miks sa enam ei suhtle.

Kui isa ütles kainelt kõik ära ja nüüd katkestatab laps suhted, vaevalt isa kaua mõistatab selle üle.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui nüüd laps isaga suhtlemise lõpetab – siis sel põhjusel, et isa jättis vara lapselapsele? Minule jääb küll selline mulje. Mõtle ise – miks sa käisid isa juures, kas päranduse pärast, kaastundest, tibatillukesest armastustundest isa vastu? Tean ka juhust, kus vara jäeti lapselapsele, alguses lapsed olid solvunud, aga see oli isa viimane tahe, et üks lapselaps saab endale kõik.

+2
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui nüüd laps isaga suhtlemise lõpetab – siis sel põhjusel, et isa jättis vara lapselapsele? Minule jääb küll selline mulje. Mõtle ise – miks sa käisid isa juures, kas päranduse pärast, kaastundest, tibatillukesest armastustundest isa vastu? Tean ka juhust, kus vara jäeti lapselapsele, alguses lapsed olid solvunud, aga see oli isa viimane tahe, et üks lapselaps saab endale kõik.

Kui vanaisa oleks seda lapselast väiksest peale põlvel kiigutanud ja laps käiks tihti papal külas, siis oleks see väga loogiline, kuid nad on kogu elu jooksul kohtunud vähem kordi, kui mu ühel käel sõrmi.
Isa loodab noorest abilist, kuid siiani on noor piiri taga tööd teinud. Nii kujuneb lôpuks olukord, et mina pean siiski isa kodu eest hoolitsemas käima, teades, et see kuulub tegelikult testamendi järgi kellelegi teisele.

+17
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga ütlegi siis ilusti välja, mis sind häirib. Su isa ju küsis, et ega ta ju ei tee sulle liiga. Ütle siis, et sinu arust teeb küll. Ja asi võib ka selles olla, et tal muud polegi, kui see krunt, kuhu peale lapselaps saab maja hakata ehitama. Krunt pole ju maja. Võib-olla arvab, et kui see lapselaps oma maja tema krundi peale ehitab, siis on nagu sunnitud aitama ka, sest on ju tema lähedal (kui ta enda maja on samal krundil).

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei käi läbi oma vanematega selle pärast, et neil midagi pärandada on, vaid ikka selle pärast, et nad on minu vanemad. Aga loomulikult solvaks ka mind selline asi. Meil on peres kogu aeg eelistatud õde ja see ei ole väga tore tunne kui kahe lapse kõrvalt rabeled elu eest kolmel kohal tööd teha ja siis saad veel vanemalt riielda, et miks kõik ei ole kodus tipp-topp korras ja imestatakse, et kuidas sul kunagi aega ei ole. Ja siis teisele antakse tasuta euluase ja auto.
Nii et täiesti mõistetav.

+27
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis testamendist te räägite? Testamenti saab muuta kuni surmani, see pole midagi kivisse raiutut. Isa ju elab ometi.
Kui isa oma vara lapselapse nimele kirjutab, võib see tähendada hoopis mingit muud tehingut, näiteks kinkelepingut.
Ma teemaalgataja oleks, siis teeks südame kõvaks ja uuriks välja, mis tehingut tegema hakatakse. Pärast on isa kodust välja tõstetud ja teemaalgataja kaela peal. Isaga peaks loomulikult ka rääkima.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Solvaks ikka, pole mõtet nüüd ka tiibadeta inglikest mängida- mitte varast ilmajäämine iseenesest, vaid järjekordselt tähtsusetuks pidamine.
Esiteks, sinul pole varale õigust (nagu keegi juba ütles, ime, et joodikul vanamehel mingit vara ongi), teiseks, sinul on tegelikult töövõimetu vanema ülalpidamise kohustus olenemata sellest, kas pärandiks midagi saad või mitte. Loogiline oleks, et oma varast katab ta oma ülalpidamisekulud esmalt, et sellest jätkuks surmani ja matuserahaks, aga tihti see asi nii roosiline pole. Raisatakse-kingitakse-juuakse vara maha ja lõpuks on ikkagi järeltulijate kaela peal (hea, kui see isa on vähemalt vanaduspensionär, see on ta oma kindel sissetulek). Ja mingi susservusserleping “sina saad maa ja minul pole siis kohustusi isa ees” on õigustühine.

Niiet minu jaoks oleks viimane aeg nagu suu lahti teha ja öelda, et on ebaõiglane jah. Eriti, kui näiteks tal on veel lapselapsi, sinu lapsed või keegi veel jne.

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.
Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Aga sa ju ei peagi temaga suhtlema. Sa enne suhtlesid, üritasid aidata, häid suhteid luua, see ilmselgelt ei õnnestunud – või noh, sõltub vaatepunktist, sest isa võib ikkagi asja nii näha, et teil on head suhted, lihtsalt vara pärandamine pole sellega seotud. Aga see oli iga kord sinu otsus.
Nüüd on sul täielik vabadus otsustada teisiti. Sa ei pea temaga enam suhtlema. Võid lausa välja öelda, et sinu jaoks on isa selline käitumine hoolimatu ja sina ühepoolselt hoolida enam ei jaksa. Võid ka ütlemata jätta. Sinu valik.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii kujuneb lôpuks olukord, et mina pean siiski isa kodu eest hoolitsemas käima, teades, et see kuulub tegelikult testamendi järgi kellelegi teisele.

Ei, sa ei pea, nüüd küll enam ei pea. Ma tahaks sind sellise “ma pean” jutu peale lausa raputada.
Hoopis nii on, et kui sa tahad, võid siiski isaga suhelda, sõidad külla, joote õue peal tassi kohvi, räägite juttu, aga sa ei tee selle kodu korrastamiseks mitte üks liigutus enam, sest see tuleks juba su enda enesetunde ja eneseväärikuse arvelt. Sa oled juba küllalt teinud, aitab! Nüüd suhtle isaga ainult kui inimesega. Las korrastab ise oma kodu. Kui ta hakkab midagi eeldama ja nõudma, siis ütledki täiesti rahulikult ja sõbralikult, et no las uus peremees korrastab ja hooldab, minul sellega enam asja pole, isa, räägime lihtsalt juttu. Kui see talle ei sobi, no siis on see tema probleem, mitte sinu.

+20
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina küll ei mõista teemaalgatajat hukka, solvumine on täiesti mõistetav.

Inimesel on laps, keda ta kasvatada ei osanud, ometi on talle andestatud ja see on siis tasu selle eest? Põhimõtteliselt nagu näkku sülitamine!

Inimesel, nagu ma aru saan, on lausa KAKS last, keda ta kasvatada ei osanud, ja ühe sellise lapse lapsele kavatseb ta oma krundi pärandada.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

S….peadest vanemad ongi sellised. Neid ei maksa haletseda, kuigi ka täiskasvanud lapse hing ihkab vanemaid.
Minu isa on mängur. Sentigi mu nimele ei kirjutanud ja ei kirjuta ka. Minu ema talus seda jobu terve elu – nuttis ja halises mulle üle 20 aasta oma raskest elust, aga ära ka ei lahutanud. Suri ka see ema ära ja ei pärandanud mulle sentigi.
Kahetsen, et ema üldse kuulasin ja lohutasin kõik need aastad. Isa on praeguseks minu läbi telefoni terroriseerimise lõpetanud. Muidu üritas mind ka ema kombel ära kasutada ja läbi minu oma üksindust leevendada. Päris kohutav on segase vanamehe mõnitusi ja soigu kuulata.
Kurb, et meie riigi seaduste järgi tuleb lastel ka oma s…peadest vanemate eest hoolitseda.
Ja alaealised lapsed peavad oma s….peadest vanematega suhtlema.
Tegelikult raha näitabki armastust: kui vanem on nõus oma lapse kulud katma ja hiljem oma raha lapsele pärandama, järelikult armastab see vanem oma last. Kui ei ole nõus lapse kulusid katma ega pärandama, siis peaks seadus sellise vanema võõra inimesega võrdsustama.
See seadustes valitsev porno ongi kõigi nende s….peadest vanemate juures kõige raskem asi, mida taluda.

Teemaalgataja: mida kiiremini oma isa unustad, seda parem. Matmise ja surmaeelse hoolitsusega tegeleb laps, kes päranduse sai.

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Ma ei saa tegelikult üldse aru, miks sa isaga suhtled – vägivald ja alkohol lapsena, alkohol ka praegu (aga ilmselt ei käi enam jõud sust üle, jah?) – ilmselgelt on see kogu suhtlemine ainult sinu pungestuse peale üles ehitatud, isa ei näi sinust endiselt kuigi huvitatud olevat. Kui see viimane juhtum avas su silmad, siis võidki nii öelda. Ehk saad lahti neist süümekatest või mis sul seal on, mis sind joodiku kodu koristama ajavad.

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa ka aru, et miks sa temaga suhtled. Nägid ju veelkord, et mida ta sinust arvab või õigemini ei arvagi. Milleks sa punnitad üksi sedasi, endale veel rohkem haiget teha lased ja end alandad ometi. Mingu kuupeale see isa oma pudelite ja maaga. Just nimelt, et las lapselaps koristab ja kantseldab, sina ela oma elu ja mineta see lollus.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul jälle tekkiks sellise isa sellise jutu peale mulje, et isa on see, keda alt tõmmatakse. Kas sa tunned seda oma sugulast? On ta ikka õiglane inimene?
Isa ärgu kirjutagu midagi kellegi teise nimele vaid ikka müügu korraliku summa eest, kui on huvi. Kui loodab pärandusele, siis arvestagu isa ülejäänud pärijate osa välja ja maksu see õiglaselt välja, kui sinna midagi ehitada tahab. Praegu jääb küll mulje, et tehakse vana jotaga viina raha eest mingi laping ja ongi asi jokk.
Kui su isa sulle ikka armas on, siis ma seda olukorda niisama ei jätaks. Isa saaks ehk selle raha eest endale korraliku korteri kuhugi, kus vanaduses oleks lihtsam elada… mitte ei jooks kõike maha.

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõlab nagu minu ema, kes ka jõi ja kellel oli kinnisvara. Pidevalt hõõrus seda nina alla ja lubas kinkida ei-tea-kellele. Tegelikkuses müüs selle ise minu teadmata üsna odavalt maha, jõi ja elas saadud raha maha ning suri peagi peale seda. Seega, ära usu hundi juttu. Jutuks hea küll, aga neid on vähe, kes oma maistele asjadele kainelt mõtlevad ja mingeid plaane teevad. Veel enam, kui sa oled sinna sisse kirjutatud, ei saa ta enne sinu väljakirjutamist midagi teha.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Omanik saab kedaiganes oma kinnisvaralt “välja kirjutada”, seda esiteks. Teiseks, vaevalt aeg-ajalt võõrandunud isal külaskäiv täiskasvanud laps sinna “sisse” on kirjutatud. Ja see polegi tegelikult tähtis.
Mina hoiaks lahus suhted ja raha, nii raske kui see ongi, sest eks raha jagamine on ka üks viis soosingut näidata. Kui sa tunned, et sulle endale on isaga suhte hoidmine vajalik, isegi siis kui sa temalt pole midagi saanud ja tõenäoliselt ka ei saa. Siis tee. Kui ei, siis lepi sellega., et ei osanud ta olla isa ei enne ega nüüd.

Ehk kasutabki see lapselaps ära seda, et keegi midagigi sellelt “vanaisalt” saab ja võtab, mis saada on, kas kasutab ära või tunneb see isa ennast vähemalt kellelegi hetkel vajalikuna enne surma, et tal midagi anda on. Võib olla ka vabatahtlikult pakkus maad, või tuli see lapselaps küsima jne.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul jälle tekkiks sellise isa sellise jutu peale mulje, et isa on see, keda alt tõmmatakse. Kas sa tunned seda oma sugulast? On ta ikka õiglane inimene?

Isa ärgu kirjutagu midagi kellegi teise nimele vaid ikka müügu korraliku summa eest, kui on huvi. Kui loodab pärandusele, siis arvestagu isa ülejäänud pärijate osa välja ja maksu see õiglaselt välja, kui sinna midagi ehitada tahab. Praegu jääb küll mulje, et tehakse vana jotaga viina raha eest mingi laping ja ongi asi jokk.

Kui su isa sulle ikka armas on, siis ma seda olukorda niisama ei jätaks. Isa saaks ehk selle raha eest endale korraliku korteri kuhugi, kus vanaduses oleks lihtsam elada… mitte ei jooks kõike maha.

Mina ise olin see, kes otsis mõned aastad tagasi vanema lapse pere üles ja viisin nad ka isaga kokku, sest nad on ju mu sugulased, kuid ma ei tunne seda noort, sest oleme kohtunud vist kokku 3x ja pole kindel, kas ta kavatsused on head või mitte.
Kuna elan isast kaugel, siis ei käi ma päris iga nädal teda aitamas ja eks ta tunnebki, et vajaks rohkem tuge, kuid ma kahtlen, et see noor seda piisavalt pakkuda suudab. Kas ta isa keerulise iseloomugagi toime tuleks.
Isal on lapsi enam kui kaks, kuid nad hoiavadki eemale. Isa ise rõhutab kogu aeg, et tal ongi ainult 2 last. Kui ma sellest lapsest räägin, kellega oleme koos ühes peres kasvanud, siis ta isegi ei kuula mind, vaid teeb muud juttu. Ta on senini öelnud, et pärijaks saavad siis need, kes läbi käivad, kuid kuna ta on testamendi tegemisega venitanud, siis oli mulle väga sobiv variant, et pärivad kõik lapsed võrdselt. Kui isa soovi täita, siis tunduks see ka veel kuidagi loogiline, et ligi kahehektarine krunt tehakse pooleks ja ühele lapse(lapse)le saaks maa juba praegu kinkelepinguga ära teha ning nö isa pool jääks siis meie perele.
Olen alati arvanud, et mind pärimisteemad ei kõiguta, sest nagu keegi eelpool kirjutas, siis ma ei saa ilma jääda millestki, mida mul pole. Kuid see teeb edaspidise suhtlemise paraku keeruliseks, kui sul on tunne, et sind ei peeta võrdväärseks.

PS. Korterist ei taha isa midagi kuulda. Olen mitmeid kordi jutuks teinud, sest tahaksin ta endale lähemale kolida, et saaksin vajadusel rohkem aidata ning, et ei oleks vaja maja ja majaümbruse pärast nii palju vaeva näha.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud,…

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Mine viimast korda külla isale ja ütle selgelt välja, et sina ootad samuti osa isa varast ja sa ei ole nõus, et kõik jääb kellelegi teisele. Tehku see isa siis selle teadmisega, mida ise tahab.

Isa on sulle võlgu normaalse lapsepõlve. Sa oled endale võlgu isavaba ehk murevaba elu. Hakka ENNAST poputama, mitte alkohoolikut. Isa lükka selle kaela, kes saab isa vara. Leina ära oma lein isatu elu pärast ja hoia ning hoolitse ISEENDA eest.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiesti hämmastav, kuidas inimesed oma elu meelega raskeks elavad.
Sul ei ole isa. Jah, füüsiliselt võib olla, aga tegelikult pole kunagi olnud.
Ja hullem, praegu SINA mangud tema heakskiitu, kui ta ise on terve elu kõigi oma laste suhtes siga olnud. Käid ja raiskad oma elu mingi joodikust vanamehenässi peale. Kui tal on abi vaja, teeb ja orgunnib ise. Maksab, kui vaja.
Ja sul ei olegi midagi halada. Kõiki asju teed sina- mõtled, et tal on abi vaja, jooksed ja kraamid jne. Sina ise. Lõpeta.

+14
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.
Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Sul on ju kolmas ja üsnagi tõenäoline “teema” veel, nimelt SELLINE

Neid asju, muideks, ei juhtugi nii harva, kuigi selline mulje võib jääda. Neist lihtsalt ei räägita.
Ja praegu ju samuti KÕIK sobib sinna pilti: enam vähem võõras välismaal tööl käiv lapselaps, napsulembene vana mees, kes loodab midagi jne.

Mine vähemalt räägi isaga, et ärgu tehku mingit lollust.
Kuna SINA pead sellega pärast tegelema hakkama. Sa ei taha ju poolvõõrast napsutajat omale tahatuppa elama?

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli keeruline lapsepõlv. Oli vaesust, vägivalda ja isal tõsised alkoprobleemid. Vanemad läksid lahku, kui olin 14a. Mingi aeg ma ei suhelnud isaga üldse ja oma elu alustasin vanemate toetuseta. Siis tasapisi ikka hakkasime uuesti suhtlema. Olen püüdnud andestada kõik halva, mis lapsepõlve jäi.

Olen käinud jõudumööda tal abis ning iganädalaselt suhelnud, kuigi see on mõnikord väga keeruline, sest endiselt on ta mõnikord purupurjus ning ei mäleta järgmisel korral midagi, mida rääkis.

Viimases kõnes teatas ta mulle (kainena), et lapselaps hakkab tema maa peale maja ehitama (tegu 1.abielust lapse lapsega, kellega on suheldud vaid täisealisena mõned korrad) ning ta ju ei tee mulle liiga, kui kõik oma vara selle minu jaoks täiesti võõra inimese nimele kirjutab.

Üks teema on see, et mind soovitakse varast ilma jätta, kuid teisest küljest tunnen, et oleksin nagu mingi teisejärguline, keda on hea lükata ja tõmmata.

Ma ei taha oma isaga rohkem suhelda, sest tunnen, et ei suudaks teha head nägu, minu jaoks halva mängu juures.

Ilma ei saa jätta sellest, mida sul ei ole. Sa ei saa arvestada kellegi varaga. See on üldse ime, et jooval inimesel on mingi varandus, mida jagada. Joova inimese puhul on üldse ime, kui suudab õigel ajal minna testamenti tegema. Aga see selleks. Sul ei ole millesti ilma jääda. Sellest kirjast selgub, et sa käid isa juures lootus tasu saada ehk siis pärandust. Mitte isa enda pärast, mitte enda pärast, et vajad isa, vaid varanduse pärast. Parem kuluta see aeg millegi tegemiseks, mis rahaliselt sissetoob, mitte ära looda, et teine pärandab sulle selle, mida sa arvad, et ta pärandab. Aga veelkord, ilma jääda saab selles, mis sul juba on. Ehk siis kui isa ütleb, et anna oma palgast 100 eurot temale, siis sellest rahast jääd sa ilma. Aga sellest rahast, mida sul pole, sa ei saa ilma jääda. Nii et rahapärast suhelda küll isaga vaja pole. Teeni parem ise see raha ja võimalused endale. Ja suhted pole halvad mitte sul isaga, vaid iseendaga. Sa ei tea, miks sa midagi teed. Ja pead rahalisi suhteid ainukeseks suhete liigiks. Andestanud sa ka ei ole, kui oleksid, käiksid isa juures rõõmuga ja oleksid õnnelik, et ta on elus ja ei mõistaks hukka ka, mida teine inimene oma varandusega teeb või tegemata jätab.

Sul on ikka eriline empaatiavõime. Isa joob, vägivallatseb ja laps peab teda tingimusteta austama. Ei pea.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul jälle tekkiks sellise isa sellise jutu peale mulje, et isa on see, keda alt tõmmatakse. Kas sa tunned seda oma sugulast? On ta ikka õiglane inimene?

Isa ärgu kirjutagu midagi kellegi teise nimele vaid ikka müügu korraliku summa eest, kui on huvi. Kui loodab pärandusele, siis arvestagu isa ülejäänud pärijate osa välja ja maksu see õiglaselt välja, kui sinna midagi ehitada tahab. Praegu jääb küll mulje, et tehakse vana jotaga viina raha eest mingi laping ja ongi asi jokk.

Kui su isa sulle ikka armas on, siis ma seda olukorda niisama ei jätaks. Isa saaks ehk selle raha eest endale korraliku korteri kuhugi, kus vanaduses oleks lihtsam elada… mitte ei jooks kõike maha.

Mis see tütre mure nüüd olema peaks, kui isa tütre pärast muret tundnud ei ole. Täiskasvanud inimene ja aru peas või pudelis, ka oma valik on see ja ise teab, et kas laseb end lapselapsel ära kasutada või mitte.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 99 )


Esileht Pereelu ja suhted Keerulised suhted isaga