Teema: Keerulised suhted isaga

#3505042:

Eks siis saab see lapselapse mureks kui sinna hoovi kolib ja selle lapselapse vanema, kes kui õigesti aru sain, on ka selle isa laps.

Väga naiivne arusaam. Neid juhtumeid on kümneid kui mitte sadu, kus vanavanem kingib maja/kinnistu lapselapsele ja siis tõstab lapselaps vanavanema tänavale ja ei taha temast enam midagi teada. Samuti eemaldub kogu teemast antud lapselapse vanem ehk vanavanema laps.

#3505046:

#3505042:

Eks siis saab see lapselapse mureks kui sinna hoovi kolib ja selle lapselapse vanema, kes kui õigesti aru sain, on ka selle isa laps.

Miks sa plärtsud, kui ei oska perekonnaseadusest lugeda: kõik lapsed on hooldukohustuselt võrdsed, ei ole ennast “vabaks osta” võimalik maast loobumisega või midagi. Kui lendab hunnik ventilaatorisse ja isal tõmmatakse nahk üle kõrvade, siis vaatavad kõik niiskel pilgul jälle kõikide laste poole.

Vaadata võib ju ükskõik kuhu, aga kes ei maksa või kel maksta pole, sealt ei saa ka võtta vägisi midagi sellises olukorras. Arvad, et ma hakkan oma sellist isa kunagi ülal pidama, kes minu juurest jalga laskis, kui olin alles väike, ei maksnud emale elatist ka ja ka hiljem ei ole kuidagi toetanud? Kindlasti ei hakka! Tal on teisi lapsi ka, keda ta on kasvatanud ja aidanud. Las nemad hakkavadki maksma. Küll ma selle ka selgeks teeksin ja ära tõestaksin üksi, koos emaga või advokaadiga, et sel isal on minu suhtes igasugune huvi ja tahe puudunud ja minu poolt on nüüd sama. Mina oma pere arvelt kohe kindlasti ei hakkaks rongaisa ülal pidama. Vara tal on kui ükski laps ei maksaks, ta saaks oma varad maha müüa ja sellest elatuda. Minult polegi midagi võtta, sest mul polegi midagi. Tõenäoliselt ei hakkaks ka tema teine laps maksma peale minu, sest neil on üldse vihavaen ja samuti pole kasvatanud.
Nojah, kord viimases hädas polnud kellegi teise poole pöörduda kui vaid võtsin julguse kokku ja palusin kord elus isalt abi. Mulle vastati tema poolt, et pole teda ka kunagi keegi aidanud ja vsjoo. Olukord oli minu jaoks niigi alandav, sest ma ei küsigi tavaliselt abi, aga see jääb mul eluks ajaks hästi meelde.

#3505064:

#3505053:

#3505046:

#3505042:

Eks siis saab see lapselapse mureks kui sinna hoovi kolib ja selle lapselapse vanema, kes kui õigesti aru sain, on ka selle isa laps.

Miks sa plärtsud, kui ei oska perekonnaseadusest lugeda: kõik lapsed on hooldukohustuselt võrdsed, ei ole ennast “vabaks osta” võimalik maast loobumisega või midagi. Kui lendab hunnik ventilaatorisse ja isal tõmmatakse nahk üle kõrvade, siis vaatavad kõik niiskel pilgul jälle kõikide laste poole.

Vaadata võib ju ükskõik kuhu, aga kes ei maksa või kel maksta pole, sealt ei saa ka võtta vägisi midagi sellises olukorras. Arvad, et ma hakkan oma sellist isa kunagi ülal pidama, kes minu juurest jalga laskis, kui olin alles väike, ei maksnud emale elatist ka ja ka hiljem ei ole kuidagi toetanud? Kindlasti ei hakka! Tal on teisi lapsi ka, keda ta on kasvatanud ja aidanud. Las nemad hakkavadki maksma. Küll ma selle ka selgeks teeksin ja ära tõestaksin üksi, koos emaga või advokaadiga, et sel isal on minu suhtes igasugune huvi ja tahe puudunud ja minu poolt on nüüd sama. Mina oma pere arvelt kohe kindlasti ei hakkaks rongaisa ülal pidama. Vara tal on kui ükski laps ei maksaks, ta saaks oma varad maha müüa ja sellest elatuda. Minult polegi midagi võtta, sest mul polegi midagi. Tõenäoliselt ei hakkaks ka tema teine laps maksma peale minu, sest neil on üldse vihavaen ja samuti pole kasvatanud.

Teemaalgataja olen: kahjuks on minu isa mind seaduse silmis 14a kasvatanud ning tema hooldamiskohustus on mul igatahes, kuid see on ka teistel lastel… Olenemata sellest, kes kui palju isaga täisealisena on suhelnud.

Siis on ilmselt keerulisem tõesti. Minu isa mind “kasvatas” vaid 4 aastat. Kasvatamist ma nüüd ei teagi, et palju kokku tuli, sest ta oli sõjaväes, mis kestis 2 aastat, kust vahest kodus käis ja peale sõjaväge oli rohkem tegemist teiste naistega, pidude ja joomistega. Nii, et ega pole 4 aastat ka reaalselt.

#3505116:

Ja teiseks ma ei kujuta ette, kui mu mehe laps eelmisest kooselust kunagi tuleks ja sirutaks käe välja, et see on tema isa oma ja temal on õigus seda saada.

Kui vana see laps on? Sest see võib vabalt juhtuda, kui mees testamenti ei tee. Seadus on seadus, järglane on järglane, kujutad sa seda ette siis või mitte. Samas muidugi on igaühel teha testament oma äranägemise järgi, siis on ainult alaealisel järglasel õigus kätt sirutada, kui teda testamendis pole.

#3505064:

#3505053:

#3505046:

#3505042:

Eks siis saab see lapselapse mureks kui sinna hoovi kolib ja selle lapselapse vanema, kes kui õigesti aru sain, on ka selle isa laps.

Miks sa plärtsud, kui ei oska perekonnaseadusest lugeda: kõik lapsed on hooldukohustuselt võrdsed, ei ole ennast “vabaks osta” võimalik maast loobumisega või midagi. Kui lendab hunnik ventilaatorisse ja isal tõmmatakse nahk üle kõrvade, siis vaatavad kõik niiskel pilgul jälle kõikide laste poole.

Vaadata võib ju ükskõik kuhu, aga kes ei maksa või kel maksta pole, sealt ei saa ka võtta vägisi midagi sellises olukorras. Arvad, et ma hakkan oma sellist isa kunagi ülal pidama, kes minu juurest jalga laskis, kui olin alles väike, ei maksnud emale elatist ka ja ka hiljem ei ole kuidagi toetanud? Kindlasti ei hakka! Tal on teisi lapsi ka, keda ta on kasvatanud ja aidanud. Las nemad hakkavadki maksma. Küll ma selle ka selgeks teeksin ja ära tõestaksin üksi, koos emaga või advokaadiga, et sel isal on minu suhtes igasugune huvi ja tahe puudunud ja minu poolt on nüüd sama. Mina oma pere arvelt kohe kindlasti ei hakkaks rongaisa ülal pidama. Vara tal on kui ükski laps ei maksaks, ta saaks oma varad maha müüa ja sellest elatuda. Minult polegi midagi võtta, sest mul polegi midagi. Tõenäoliselt ei hakkaks ka tema teine laps maksma peale minu, sest neil on üldse vihavaen ja samuti pole kasvatanud.

Teemaalgataja olen: kahjuks on minu isa mind seaduse silmis 14a kasvatanud ning tema hooldamiskohustus on mul igatahes, kuid see on ka teistel lastel… Olenemata sellest, kes kui palju isaga täisealisena on suhelnud.

Esmalt on hoolduskohustus tal endal. Tema pension ja tema vara. Kui sellest ei piisa, siis vaadatakse edasi.

#3505134:

Alaealine on. Mehel testament tehtud, laps sealt välja jäetud. Kuni laps alaealine, oleks tal õigus sundosale ehk siis tuleks välja maksta pool sellest, mis talle pärimisjärgselt oleks kuulunud. Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Miks su mees oma lihast last ei salli? Vastik.

#3505168:

#3505073:

Siis on ilmselt keerulisem tõesti. Minu isa mind “kasvatas” vaid 4 aastat. Kasvatamist ma nüüd ei teagi, et palju kokku tuli, sest ta oli sõjaväes, mis kestis 2 aastat, kust vahest kodus käis ja peale sõjaväge oli rohkem tegemist teiste naistega, pidude ja joomistega. Nii, et ega pole 4 aastat ka reaalselt.

Ja ema nõudis elatist ja see mees ei maksnud kunagi?

Ema tegi minu suhtes suure rumala vea, et ei nõudnud. Kahetseb seda nüüd isegi tagantjärele, aga ega see ei aita enam. Muidugi oli isal omal ka ju võimalus ilma nõudmata maksta, aga tal polnud huvi selleks.

#3505208:

Igakuiselt saab elatist ja seetõttu pean mina meie pere ellu rahaliselt rohkem panustama ja pärast moosipurke lusikaga pooleks jagama?

Ma arvan küll, et sa EI PEA seda tegema.

Aga kuna sa ise ja oma loodetavasti kaine peaga otsustasid selle mehe kasuks, siis nüüd pead, jah.

#3505301:

#3505116:

Mida helli nagu. Igakuiselt saab elatist ja seetõttu pean mina meie pere ellu rahaliselt rohkem panustama ja pärast moosipurke lusikaga pooleks jagama? Vat selliste asjade pärast ongi lahusvaralepingud ja varad naiste nimel

Miks sa rohkem pead panustama? Mina elasin mehega, kes maksis kahele lapsele elatist. Ma küll midagi rohkem seepärast ei pidanud panustama-elatis on ju mehe kohustus, mis mul sellega pistmist?

Eriti kui lahusvara ka on. 😀

#3505134:

Alaealine on. Mehel testament tehtud, laps sealt välja jäetud. Kuni laps alaealine, oleks tal õigus sundosale ehk siis tuleks välja maksta pool sellest, mis talle pärimisjärgselt oleks kuulunud. Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Su mees on ikka tõsine mölakas, et sinusuguse nõia nõudmistele allub.

#3505350:

#3505134:

Alaealine on. Mehel testament tehtud, laps sealt välja jäetud. Kuni laps alaealine, oleks tal õigus sundosale ehk siis tuleks välja maksta pool sellest, mis talle pärimisjärgselt oleks kuulunud. Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Su mees on ikka tõsine mölakas, et sinusuguse nõia nõudmistele allub.

Mina olen ka “nõidade” paadis. Tänapäeval teenivad ning panustavad mehed ja naised suht sama palju. Öelge mulle üks hea põhjus, miks peaks kinnisvara, kuhu olen oma raha ja tööd sisse pannud jääma lastele mu abikaasa eelmisest kooselust? Või miks peaks minu lapsed pärima oma isa uue abikaasa tagant? Kes sel juhul teisel ringil olles üldse midagi osta ja panustada tahaks?
Teisel ringil peredel on igal juhul mõistlik valida lahusvara. Kui on eelmistest suhetest alaealiseid lapsi, siis ühiselt soetatud omand läheb selle poole nimele, kellel on normaalsem eks, kes kohe haua äärel raha või juppi maja ei hakka tahtma. Ja testament tuleb ära teha kohe kui mingi vara tekib.

#3505393:

Mina olen ka “nõidade” paadis. Tänapäeval teenivad ning panustavad mehed ja naised suht sama palju. Öelge mulle üks hea põhjus, miks peaks kinnisvara, kuhu olen oma raha ja tööd sisse pannud jääma lastele mu abikaasa eelmisest kooselust? Või miks peaks minu lapsed pärima oma isa uue abikaasa tagant? Kes sel juhul teisel ringil olles üldse midagi osta ja panustada tahaks?

Kes sinu vara kallale tulevad? Sinu pärijad ainult.
Mida sinul mehe varadega asja? Las tema vara saavad tema pärijad. Võib-olla sul veab ja saad ise ka midagi.

#3505413:

#3505393:

Mina olen ka “nõidade” paadis. Tänapäeval teenivad ning panustavad mehed ja naised suht sama palju. Öelge mulle üks hea põhjus, miks peaks kinnisvara, kuhu olen oma raha ja tööd sisse pannud jääma lastele mu abikaasa eelmisest kooselust? Või miks peaks minu lapsed pärima oma isa uue abikaasa tagant? Kes sel juhul teisel ringil olles üldse midagi osta ja panustada tahaks?

Kes sinu vara kallale tulevad? Sinu pärijad ainult.

Mida sinul mehe varadega asja? Las tema vara saavad tema pärijad. Võib-olla sul veab ja saad ise ka midagi.

Varaasjades ei saa loota vedamisele. Asjad tuleb ise ära korraldada. Esimese mehega leppisime kokku, et omal ajal ühiselt soetatud kinnisvara jääb meie ühistele lastele. Ja pärast lahutust koos uute kaaslastega soetatud vara pärimisel esimese abielu lapsed ei osale. Kokkulepe on ka testamentidega vormistatud. Kellegi elu ei teeks paremaks kui mu eksi uus naine peaks hakkama pärast oma abikaasa surma minu lastele osa nende ühiselt ehitatud kodust välja maksma. Või minu lapsed peaksid välja maksma osa, mille isa uus naine ja lapsed pärivad korterist, mille ostmisega neil midagi tegemist polnud.
Võib-olla on ka teemaalgataja isa kinnisvaral mingi saamislugu? Et päranduse saanud lapselapse vanaema panustas sellesse omal ajal?

Teisejärguline oled sa oma isale algusest peale olnud, alkohooliku jaoks ei saagi midagi peale alkoholi ja iseenda vajaduste tähtsam olla. Sinu lapsepõlve rikkus ta ära, täiskasvanuellu astumisel ei aidanud ja omalt poolt motivatsiooni suhtlemiseks ei ole näidanud. Ise trùgid sinna appi, isa ei viitsi selle tarvis isegi kaine olla.

Tegelikult käidki ju peamiselt sellepärast, et isalt mingit pärandust on loota, see vähemalt kompenseeriks midagigi sellest, mis ta kõik sinu jaoks elu jooksul tegemata on jätnud. Paraku on tema varad ikkagi ainult tema omad ja võib need kasvõi loomade varjupaigale annetada kui tahab.

See lapselaps, kes sinna maja plaanib ehitada, on täpselt sama peal väljas, mis sina, aga on valmis konkreetsemaid samme võtma. Kui isale pakuksid, et ehitad ise ta maa peale maja ja kolid perega tema kõrvale elama, oleks ta tõenäoliselt nõus.

Kumbki teist ei hooli sest joodikust ja keegi ei käiks teda poputamas kui tal juhtumisi vara ei oleks.