Teema: Keerulised suhted isaga

#3505878:

#3505350:

#3505134:

Alaealine on. Mehel testament tehtud, laps sealt välja jäetud. Kuni laps alaealine, oleks tal õigus sundosale ehk siis tuleks välja maksta pool sellest, mis talle pärimisjärgselt oleks kuulunud. Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Su mees on ikka tõsine mölakas, et sinusuguse nõia nõudmistele allub.

Arvad, jah, lugu ja põhjust teadmata?

Ei vihka ei mina ega mees mehe last. Teise ringi inimesed ei saa paraku olla sinisilmsed, vara- ja rahaasjad peavad paigas olema. Mehe eelmine kodu jäi eksnaisele ja lapsele, oleks päris veider kui me annaks võimaluse käe sirutada meie ühise kodu suunas. Seetõttu ongi testamendid tehtud ja lapse tõttu meie abieluvarasuhteks lahusvara. Reaalselt on kõik muidugi ühine, pole vahet, kes autot tangib või toidukoti koju toob. Kinnisvara aga on jah minu nimel. Ei ole ma mingi nõid ja mees ei-tea-milline, ei tee keegi mehe eelmise kooselu lapsele liiga, lihtsalt asjad ongi juriidiliselt paigas. Soovitan teistelgi oma asjad üle vaadata, et peale kaasalase surma üllatusi ei tuleks ja end tänavalt ei leitaks.

Minu tuttav tegi ka – esimesest abielu ostetud kinnistu oma poole kinkis pojale (naisel ei olnud raha, et välja osta – seega oli see mõistlik valik, lapsele jäi tema kodu + sai ka isa osa endale). Seega sai poeg juba oma osa kätte. Ja siis mis teisest abielust vara tekib – jääb teisest abielust lapsele. Neil on abikaasade vastastikune testament, et kogu vara pärib see, kes kauem elab ja see siis jagab vara ära, kui on midagi jagada. Neil on ka veel perefirma, seega on välistatud see, et firma osad lähevad jagamisele.

#3505816:

Mu ema nt müüs oma korteri maha, et aidata uue mehe talu renoveerida. Kui otsustati (minu teadmata), et seetõttu võiks ka ema lapsed testamendiga tükikese maad saada, sain telefonikõne ühelt mehe lapselt, et ma olevat väga rahaahne.

See on täiesti tavaline ja ootuspärane. Enamus inimesi kahjuks ongi sellised.

Aga küsi nüüd endalt, et mitut näidet inimeste tõelisest olemusest sulle veel vaja on?
Et sa oskaks selle päranduse kätte saanud “lapselapse” tulevast käitumist pisutki ette ennustada…

Sina, ja su ema ilmselt samuti, olete teistsugused (= usaldavad ja head), seega, tundub, et teil ongi raske kogu seda jama mõista.
Aga proovi. Elu on väga karm.

#3505978:

#3505898:

Teisejärguline oled sa oma isale algusest peale olnud, alkohooliku jaoks ei saagi midagi peale alkoholi ja iseenda vajaduste tähtsam olla. Sinu lapsepõlve rikkus ta ära, täiskasvanuellu astumisel ei aidanud ja omalt poolt motivatsiooni suhtlemiseks ei ole näidanud. Ise trùgid sinna appi, isa ei viitsi selle tarvis isegi kaine olla.

Tegelikult käidki ju peamiselt sellepärast, et isalt mingit pärandust on loota, see vähemalt kompenseeriks midagigi sellest, mis ta kõik sinu jaoks elu jooksul tegemata on jätnud. Paraku on tema varad ikkagi ainult tema omad ja võib need kasvõi loomade varjupaigale annetada kui tahab.

See lapselaps, kes sinna maja plaanib ehitada, on täpselt sama peal väljas, mis sina, aga on valmis konkreetsemaid samme võtma. Kui isale pakuksid, et ehitad ise ta maa peale maja ja kolid perega tema kõrvale elama, oleks ta tõenäoliselt nõus.

Kumbki teist ei hooli sest joodikust ja keegi ei käiks teda poputamas kui tal juhtumisi vara ei oleks.

Mina pole kuhugi trüginud. Olen käinud vaid siis, kui isa on konkreetselt midagi palunud ning meie suhtlemine taastus juba siis, kui isa üürikorteris elas.

Isa rikkus su lapsepõlve ära, sinu kasvatamises ei osalenud ja palju aastaid sa temaga isegi ei suhelnud. Siis isa helistas, et on abi vaja ja sina muudkui käid abistamas, mis siis, et ta tihtipeale nii purjus on, et isa ka aru ei saa, mis jama suust välja ajab ja järgmisel päeval midagi ei mäleta.

Mille nimel sa sellist inimest siis abistamas käid?

#3506535:

#3506376:

Isa rikkus su lapsepõlve ära, sinu kasvatamises ei osalenud ja palju aastaid sa temaga isegi ei suhelnud. Siis isa helistas, et on abi vaja ja sina muudkui käid abistamas, mis siis, et ta tihtipeale nii purjus on, et isa ka aru ei saa, mis jama suust välja ajab ja järgmisel päeval midagi ei mäleta.

Mille nimel sa sellist inimest siis abistamas käid?

Keegi ei kohusta kõnet vastu võtma ja abistamas käima.

Kui isal polnud kinnisvara, siis ma ju ei käinud teda abistamas. Hakkasime telefoni teel suhtlema. Ta on siiski mu isa. Kui sündisid lapselapsed, siis saime aastas korra-paar kokku, käisime loomaaias vms ja isa käis meil külas. Kuna isa suutis end enamasti sellistel puhkudel kainena hoida, siis oli selline suhtlus võimalik. Purjus peaga on ta pigem helistanud. Enamus ebameeldivaid kogemusi/mälestusi jääb pigem lapsepõlve, sest nüüd on mul tõesti võimalik ka öelda, et sry isa, sa oled täna purjus ja ma ei aruta sinuga neid teemasid või ei soovi üldse täna rääkida.

See teebki suhted keeruliseks, et ühel hetkel on kõik nagu ilus kena ning teisel hetkel ei pruugi nii tore olla. Ainult need, kes on sarnases olukorras olnud, oskavad aimata, et see pole nii must ja valge, et on ainult hea või halb.

Sa räägid praegu puhtakujulist kaassõltlase juttu: kõik ei ole nii lihtne, kõik ei ole mustvalge.
Mina olen s…peadest isasid elus küll näinud: mu enda mängurist isa ja mu lapse isa, kes last ainult sotsiaalse kapitali kogumiseks kasutas (lähemalt selgitamine läheb pikaks ja teemast mööda). Kõigil s.peadest isadel on üks ja sama tunnus – nad jätavad oma lapsed rahata või siis maksavad sandikopikaid.

Selle isaga edasi suheldes saad vaid veelgi enam haiget ja teed ka oma lastele haiget. Alati on parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Lõpeta selle jobuga perekonna mängimine ära, milleks endale ja oma lastele valetada?

#3506637:

#3506603:

#3506535:

#3506376:

Isa rikkus su lapsepõlve ära, sinu kasvatamises ei osalenud ja palju aastaid sa temaga isegi ei suhelnud. Siis isa helistas, et on abi vaja ja sina muudkui käid abistamas, mis siis, et ta tihtipeale nii purjus on, et isa ka aru ei saa, mis jama suust välja ajab ja järgmisel päeval midagi ei mäleta.

Mille nimel sa sellist inimest siis abistamas käid?

Keegi ei kohusta kõnet vastu võtma ja abistamas käima.

Kui isal polnud kinnisvara, siis ma ju ei käinud teda abistamas. Hakkasime telefoni teel suhtlema. Ta on siiski mu isa. Kui sündisid lapselapsed, siis saime aastas korra-paar kokku, käisime loomaaias vms ja isa käis meil külas. Kuna isa suutis end enamasti sellistel puhkudel kainena hoida, siis oli selline suhtlus võimalik. Purjus peaga on ta pigem helistanud. Enamus ebameeldivaid kogemusi/mälestusi jääb pigem lapsepõlve, sest nüüd on mul tõesti võimalik ka öelda, et sry isa, sa oled täna purjus ja ma ei aruta sinuga neid teemasid või ei soovi üldse täna rääkida.

See teebki suhted keeruliseks, et ühel hetkel on kõik nagu ilus kena ning teisel hetkel ei pruugi nii tore olla. Ainult need, kes on sarnases olukorras olnud, oskavad aimata, et see pole nii must ja valge, et on ainult hea või halb.

Sa räägid praegu puhtakujulist kaassõltlase juttu: kõik ei ole nii lihtne, kõik ei ole mustvalge.

Mina olen s…peadest isasid elus küll näinud: mu enda mängurist isa ja mu lapse isa, kes last ainult sotsiaalse kapitali kogumiseks kasutas (lähemalt selgitamine läheb pikaks ja teemast mööda). Kõigil s.peadest isadel on üks ja sama tunnus – nad jätavad oma lapsed rahata või siis maksavad sandikopikaid.

Selle isaga edasi suheldes saad vaid veelgi enam haiget ja teed ka oma lastele haiget. Alati on parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Lõpeta selle jobuga perekonna mängimine ära, milleks endale ja oma lastele valetada?

Isa helistas täna hommikul ja ma ei võtnud vastu. Panin hoopis tema numbrile blokeeringu peale.

Pean laskma ka lastel nr ära blokeerida, sest veel jubedam oleks, kui ta neid tüütama hakkaks.

Väga hea. Ja nii jätkagi.

#3506637:

Isa helistas täna hommikul ja ma ei võtnud vastu. Panin hoopis tema numbrile blokeeringu peale.
Pean laskma ka lastel nr ära blokeerida, sest veel jubedam oleks, kui ta neid tüütama hakkaks.

Räägi inimesega asjad selgeks, mitte ära hakka selliseid tobedaid lapsikuid “ma ei räägi sinuga” mänge mängima. Teine ei saa aru, milles asi on! Või teeb täiesti valed järeldused. Täiskasvanud inimene ei saa nii peast titt olla ja jonnida, RÄÄGI SELGEKS. No saada vähemalt sms suht konkreetse selgitusega (mida see “ma ei jaksa head nägu teha” ei ole). Ja siis katkesta suhtlemine või midaiganes vaja.

#3506695:

#3506677:

#3506637:

Isa helistas täna hommikul ja ma ei võtnud vastu. Panin hoopis tema numbrile blokeeringu peale.

Pean laskma ka lastel nr ära blokeerida, sest veel jubedam oleks, kui ta neid tüütama hakkaks.

Räägi inimesega asjad selgeks, mitte ära hakka selliseid tobedaid lapsikuid “ma ei räägi sinuga” mänge mängima. Teine ei saa aru, milles asi on! Või teeb täiesti valed järeldused. Täiskasvanud inimene ei saa nii peast titt olla ja jonnida, RÄÄGI SELGEKS. Ja siis katkesta suhtlemine või midaiganes vaja.

Kas te teate, et vägivaldse alkohooliku laps kardab oma vanemat ka täiskasvanuna? Ma ei suuda temaga asju selgeks rääkida.

SMS või pikem selgitav kiri on veel mõeldav.

Mingi selgituse kavatsengi lähipäevil saata.

Ära vaeva end selgitustega. Alkohoolik ja mängur on egoist, psüühikahäirega inimene (natrsiss, psühhopaat) – teda ei huvita teised inimesed, keda ta oma pahedele ohvriks toob. Oluline on vaid tema ja tema vajadused. Seega sellele, et tema telefonikõnesid ei aksepteerita, ei saa alkohooliku või mänguri jaoks olla ükski selgitus piisav, sest et TEMA JU TAHAB HELISTADA JA JAURATA. Muud selgitused ei loe.

Sellest selgitusest saab mängur ja alkohoolik vaid signaali, et sa siiski tahad temaga suhelda, kui kõne vastu võtad. Ja terror jätkub.
Need, kes siin oma lihast ja verest jauravad, ei tea, mida reaalselt tähendab s.peast vanem. Mina tean. Olen seda ahelreaktsiooni põlvkonniti tunda saanud: minu vanaisa oli s.peast isa ja saatis minu ema kahe palja käega päranduseta ellu, lõi l…si ja vahetas naisi nagu sukapaare, minu isa on mängurist s.pea, kes emalt päranduseks saadud korteri varsti mänguvõlgade katteks maha peab müüma – minu saatis ellu kahe palja käega, minu lapse isa on s.pea, kes lapsele terve elu maksis 30% miinimumelatisest ja vedas last väevõimuga pereüritustele, et oma kogukonnale teha pakasuuhat, et ta ikkagi tegeleb oma lapsega, kuid minu laps ei saa oma isalt päranduseks halli sentigi ning ka igasugune rahaline (rääkimata moraalsest) tugi puudub juba mitu aastat.

Sellised isad on prussakad, mitte mingi perekond ega liha ega veri. Sellised tuleb väga konkreetselt p…se saata.

#3506745:

#3506743:

#3506741:

#3506735:

#3506695:

Kas te teate, et vägivaldse alkohooliku laps kardab oma vanemat ka täiskasvanuna?

Sry, ei tulnud selle peale ja ei teadnud.

AGA kui ma ka teaksin seda, siis ma ikkagi väldiksin mingi vägivalduri ukse taha ilmumist ja räuskamist, et tütar, miks sa mu kõnesid vastu ei võta, kui ma helistan. (Pigem räägiks tema asjadest, kui ta kaine on jne.)

Kui see tema kohaleilmumine on välistatud, ok, siis võid seda mängu mängida.

Ta õnneks elab piisavalt kaugel, et mitte ukse taha tulla. Ta pole juba paar aastat olnud suuteline korra aastas meile küllagi tulema. Muidu suveti ikka käis korra läbi.

Aga ma saadan selgitava sõnumi, siis ta ei pommita meid liigselt vastamata kõnedega.

Ta jääb sind edasi oma kõnedega pommitama. Minu sõna selle peale.

Kui tuleb ukse taha räuskama ja ära ei kao, kutsud politsei. Ongi kõik.

Ta pigem solvub ja arvab minu ka oma laste nimekirjast välja. ????

Eks ka alkohoolikud on erineva iseloomu ja käitumismustritega.

Aga see ongi ju eesmärk – raputata see prussakas oma elust välja.
Sa sarnaned oma vastustes väga minu emaga, kes leidis ka 100 loogilist ja ebaloogilist põhjust, miks sellest mängurist ikka lahutada ei saa. See, et ta oma elu ära rikkus, on üks asi. Aga see, et ta ainsa pärandusena selle mänguri minu kaela peale jättis, on andestamatu.
Sul on nagu minu emalgi klassikaline kaassõltuvus.

#3505816:

Minu isa päris maja minu vanaemalt, keda see lapselaps pole elus kordagi näinud.

Aga kärgpere ja pärimisteemad on ju tõeline “fun”. Mu ema nt müüs oma korteri maha, et aidata uue mehe talu renoveerida. Kui otsustati (minu teadmata), et seetõttu võiks ka ema lapsed testamendiga tükikese maad saada, sain telefonikõne ühelt mehe lapselt, et ma olevat väga rahaahne. Sry, ta isa on vaid veidi üle viiekümnene ja mina soovin talle küll pikka iga.

Mu enda isa on juba üle 70a vana ning kahjuks on ta tervis aasta-aastalt kehvemaks läinud. Kuna mina olen nö teise ringi laps, siis on meie vanusevahe suurem ning mul on alles endal lapsed kodus koolitada ja kasvatada.

Selle teema arutelud on aidanud mul veidi asju läbi mõelda. Ma hoolin oma isast, vaatamata kõigile sigadustele, mis ta mu lapsepõlves korraldas, kuid mõneks ajaks soovin kindlasti suhtlust vähendada, sest vajan “toibumisaega” ning järelemõtlemisaega selleks, kuidas meie edaspidine suhtlus üleüldse võiks toimida.

Just selle fun-i pärast peavadki vara- ja rahaasjad paigas olema ja seda eriti kärgpere puhul.
Lisaks veel võimalikud sohilapsed. Naine ei pruugi teadagi, et mehel on kuskil veel mingi laps ja kui see peale mehe surma välja ilmub ja ära tõestab, et on selle mehe järglane, siis palju õnne. Isegi kui tegu on vallaslapsega, siis seadus võimaldab põlvnemise tuvastamise nõudmist ka surnud isikust.

#3507429:

#3505393:

#3505350:

#3505134:

Alaealine on. Mehel testament tehtud, laps sealt välja jäetud. Kuni laps alaealine, oleks tal õigus sundosale ehk siis tuleks välja maksta pool sellest, mis talle pärimisjärgselt oleks kuulunud. Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Su mees on ikka tõsine mölakas, et sinusuguse nõia nõudmistele allub.

Mina olen ka “nõidade” paadis. Tänapäeval teenivad ning panustavad mehed ja naised suht sama palju. Öelge mulle üks hea põhjus, miks peaks kinnisvara, kuhu olen oma raha ja tööd sisse pannud jääma lastele mu abikaasa eelmisest kooselust? Või miks peaks minu lapsed pärima oma isa uue abikaasa tagant? Kes sel juhul teisel ringil olles üldse midagi osta ja panustada tahaks?

Teisel ringil peredel on igal juhul mõistlik valida lahusvara. Kui on eelmistest suhetest alaealiseid lapsi, siis ühiselt soetatud omand läheb selle poole nimele, kellel on normaalsem eks, kes kohe haua äärel raha või juppi maja ei hakka tahtma. Ja testament tuleb ära teha kohe kui mingi vara tekib.

Minu tüüpi naine. Uute naistena oleme nõiad, aga oma eelmistel meestel p*rset lõhki ei tõmba ja lastel kätt välja sirutama ei õpeta.

Tohoh. Siin on küll tohutult teemasid olnud, kuidas eksmehel “pee lõhki” tõmmatakse juba eluajal. Elatistega. Nii vähe juttu on olnud sellest, kuidas mehel võimalik maksta on (ok, siin paar beetaisast halab sellel teemal, see on kõik). Mis see elatise vastu võtmine on muud, kui “käesirutamine” koos lastega (muidugi õigusega, elatis ja pärandus mõlemad on muidugi õigusega).

Ma ei õigusta kui-da-gi elatisvõlglasi, aga mingi eksmehe säästmise jutt Perekoolis?!? Ebausutav, või vähemalt ebatüüpiline.

#3507487:

Laste isa on superhea inimene, tegelikult,

#3507487:

Elatist ma ei küsinud ja raha ta mulle otse maksnud ei ole.

Ei vaidle sulle vastu. Aga millega see superhea inimene põhjendab seda, et ta oma laste jooksvates igapäevakuludes ei osale?

#3507525:

#3507487:

Laste isa on superhea inimene, tegelikult,

#3507487:

Elatist ma ei küsinud ja raha ta mulle otse maksnud ei ole.

Ei vaidle sulle vastu. Aga millega see superhea inimene põhjendab seda, et ta oma laste jooksvates igapäevakuludes ei osale?

Sa muidu seda tead, et elatise küsimine ei ole kohustus, vaid õigus? Kui last kasvatav vanem tunnistab oma sissetulekud piisavaks, ei ole tal mingit kohustust teiselt vanemalt elatist nõuda. On minu laste isa ka oma lapsi toetanud- otse. On käidud poes ja ostetud vajalik, ma ei pea ennast vahepuhvrina vajalikuks. Tänaseks on lapsed täiskasvanud ja vanemad kui 21 (ehk ei ole ei minul ega nende isal enam kohustust neid toetada, kuigi nad veel õpivad- aga me mõlemad teeme seda).

#3505134:

Meil varad minu nimel ja abieluvarasuhteks lahusvara.

Mehe saad ju üle lasta? Ma peaks end idioodiks, kui seetõttu, et oma laps midagi ei saaks, kirjutaks oma vara võõra inimese nimele :O