Esileht Ilu ja tervis Keha vananeb

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Keha vananeb

Postitas:
Kägu

Siin on palju teemasid kortsudest ja iluoppidest. Aga uuriks hoopis, mis hetkel/vanuses tundsite, et keha ei ole enam see. Ja milles see väljendus?
Kas võhm jäääb vähemaks või hakkavad mingid kehaosad valutama? Või ei paindu enam vms…

Puhtalt huvi pärast uurin. Ise peaaegu 40 ja mõtlen, et kuidas püsida terve ja heas vormis. Kui oluline on regulaarnd trenn, venitamine?

Please wait...
Postitas:
Kägu

No pea 40 on ikka noor inimene veel:D
Ise saamas 69 ja ei mäletagi, millal võhma vähemaks hakkas jääma. No igatahes 40 aastat 5-ndale korrusele käimist on hästi mõjunud, ei puhi trepikäsipuul, vaid teen kiirkõndi üles-alla. Kevadest sügiseni aiatööd, trennis ei käi. Kodus nats joogat. Paindun üpris hästi.
Logisema on keha ikka hakanud siit ja sealt, aga hullu pole küll miskit.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No pea 40 on ikka noor inimene veel:D

Ise saamas 69 ja ei mäletagi, millal võhma vähemaks hakkas jääma. No igatahes 40 aastat 5-ndale korrusele käimist on hästi mõjunud, ei puhi trepikäsipuul, vaid teen kiirkõndi üles-alla. Kevadest sügiseni aiatööd, trennis ei käi. Kodus nats joogat. Paindun üpris hästi.

Logisema on keha ikka hakanud siit ja sealt, aga hullu pole küll miskit.

No mis noor inimene see 40 siis on?! Pool elu on elatud, meeldib see või mitte. Ja ees on see kehvem pool. Minul 47-aastaselt hakkas mitte millestki üks põlv valu tegema. Valus käia ja valus jalga liigutada. Vahepeal läheb paremaks või üldse üle, siis tuleb jälle tagasi. Selline vanainimeste häda. Ja mälu on jäänud palju kehvemaks. Sellest on kõige rohkem kahju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ka 47 ja veel tervisehäireid pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõesti, miks ei saada aru, et keha kehvem seisund elu teises pooles ei tule eeskätt vanusest, vaid sellest, et seda keha on halva elustiiliga lõhutud või et harjumused ei sisalda tervislikku toitumist ja liikumist. Või siis inimese emotsionaalne käitumine ja jäikadest hoiakutest elu kohta kinnipidamine suruvad ta keha stressi.
Jah, on olemas pärilikke haigusi või elu jooksul juhtunud õnnetuste tagajärgi, mille tõttu meie keha ei pruugi end tunda nii hästi, aga see ei ole valdav. Ning isegi need ebasoodsasse olukorda sattunud saavad oma keha jaoks üht-teist ära teha, kui nad sellesse panustavad. Ka ratastooliinimesed teevad sporti. Või näiteks mul üks tuttav põeb Parkinsoni tõbe, see on pärilik ja ta ei saa selle vastu midagi ette võtta, aga käib regulaarselt harrastustennist mängimas ja hoiab sellega oma haiguse süvenemist ära, teadlased on tõestanud, et tennis mõjub parkinsoni sümptomite puhul seisundit parandavalt.
Mul endal läks tervis halvaks järsult, kui algas kliimaks, viiekümneselt. Aga muutsin toitumist ja elustiili, hakkasin teadlikult palju rohkem liikuma ning kuumahood ja ärevushäired kadusid ilma hormoonasendusravi või AD-ta. Jah, kõik me võime aeg-ajalt haigeks jääda, aga pidades seda vanusega kaasnevaks paratamatuseks võtame omaks ohvrimentaliteedi. Kõik algab mõtlemisest ja hoiakutest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõesti, miks ei saada aru, et keha kehvem seisund elu teises pooles ei tule eeskätt vanusest, vaid sellest, et seda keha on halva elustiiliga lõhutud või et harjumused ei sisalda tervislikku toitumist ja liikumist. Või siis inimese emotsionaalne käitumine ja jäikadest hoiakutest elu kohta kinnipidamine suruvad ta keha stressi.

Jah, on olemas pärilikke haigusi või elu jooksul juhtunud õnnetuste tagajärgi, mille tõttu meie keha ei pruugi end tunda nii hästi, aga see ei ole valdav. Ning isegi need ebasoodsasse olukorda sattunud saavad oma keha jaoks üht-teist ära teha, kui nad sellesse panustavad. Ka ratastooliinimesed teevad sporti. Või näiteks mul üks tuttav põeb Parkinsoni tõbe, see on pärilik ja ta ei saa selle vastu midagi ette võtta, aga käib regulaarselt harrastustennist mängimas ja hoiab sellega oma haiguse süvenemist ära, teadlased on tõestanud, et tennis mõjub parkinsoni sümptomite puhul seisundit parandavalt.

Mul endal läks tervis halvaks järsult, kui algas kliimaks, viiekümneselt. Aga muutsin toitumist ja elustiili, hakkasin teadlikult palju rohkem liikuma ning kuumahood ja ärevushäired kadusid ilma hormoonasendusravi või AD-ta. Jah, kõik me võime aeg-ajalt haigeks jääda, aga pidades seda vanusega kaasnevaks paratamatuseks võtame omaks ohvrimentaliteedi. Kõik algab mõtlemisest ja hoiakutest.

Eks sa räägi seda nendele paljudele 60-ringis vähki surnud inimeste omastele, et kõik algab mõtlemisest ja hoiakutest. Ja oleks need inimesed sinumoodi õige mõtlemisega olnud, nad oleks tänagi elus ja terved. Ma arvan, sa saad vastu pead oma lolli jutu eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eks sa räägi seda nendele paljudele 60-ringis vähki surnud inimeste omastele, et kõik algab mõtlemisest ja hoiakutest.

Tunnen sulle väga kaasa, kui oled oma lähedase liig varases eas vähile kaotanud. Teema ei olnud mu meelest päriselt vähist, mille liigitaksin tõesti pigem sinna pärilike haiguste rühma, kus ainult elustiil ei loe. Ehkki on ka muidugi lisaainetest tulenevaid toitumisfaktoreid, mille seos vähiga on teaduslikult tõestatud, näiteks suhkruasendaja sahhariini seos põievähiga, samuti kantserogeensed asovärvid, millega värvitakse komme ja tordikreemi.
Ja pealegi: ükskõik kui hea elustiili juures – ükskord me sureme kõik.
Pigem tahtsin väljendada mõtet, et paljud meist toetavad oma elustiiliga ENNEAEGSET vananemist ja arvavad, et selle vastu polegi midagi teha. Sest kui oled näinud aktiivseid erksa taibuga 90-aastaseid, kes tantsivad, pinksi mängivad või kalal käivad, siis tekib mõte, et see on ju võimalik, järelikult saab ehk selle heaks midagi ka ise ära teha, mitte üksnes numbrit passis süüdistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sest kui oled näinud aktiivseid erksa taibuga 90-aastaseid, kes tantsivad, pinksi mängivad või kalal käivad, siis tekib mõte, et see on ju võimalik, järelikult saab ehk selle heaks midagi ka ise ära teha, mitte üksnes numbrit passis süüdistada.

Noh need üksikud pole veel millegi näitaja. Palju nende üksikute vastu leidub neid kes midagi sellest ei suuda? Millist elu on nad enne elanud, kas töötanud või kogu elu enda eest koos paljude abilistega hoolitsemisele pühendanud? Isegi padujoodikute või pidevate suitsetajate hulgas leidub neid kes enda eest mingit hoolt ei kanna, aga sellegipoolest elavad 100 aastaseks ja on suhteliselt kõbusad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohe 36 ja nägu pole enam see, ikka tugevalt on magamata ööd (3 lapsega) pitseri näkku vajutanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sest kui oled näinud aktiivseid erksa taibuga 90-aastaseid, kes tantsivad, pinksi mängivad või kalal käivad, siis tekib mõte, et see on ju võimalik, järelikult saab ehk selle heaks midagi ka ise ära teha, mitte üksnes numbrit passis süüdistada.

Noh need üksikud pole veel millegi näitaja. Palju nende üksikute vastu leidub neid kes midagi sellest ei suuda? Millist elu on nad enne elanud, kas töötanud või kogu elu enda eest koos paljude abilistega hoolitsemisele pühendanud? Isegi padujoodikute või pidevate suitsetajate hulgas leidub neid kes enda eest mingit hoolt ei kanna, aga sellegipoolest elavad 100 aastaseks ja on suhteliselt kõbusad.

Kuule, mille üle sa temaga vaidled. Tänapäeval on juba ilmselge, et inimese elustiil ja toitumine jms kõik kokku mõjutab tema eluiga ja elatud aastate kvaliteeti. See, et keegi vähki sureb, ei ole praegu üldse jutuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen 46 ja viimased aastad on küll suht vanainimese tunne:) Olen lapsena ja noorena suure koormusega sporti teinud ja nüüd peasegu kõk liigesed annavad tunda. Ma nüüd enam üldse sporti ei salli, pean ennast lausa sundima, kuna pingutus ja higistamine jms on väga vastumeelt:) Isegi bussi peale jooksmine on ebameeldiv. Nahk ja juuksed vananevad kindlasti, kuigi seda näen rohkem teisi vaadates, endaga olen ammu harjunud. Õnneks haigusi veel pole, aga sama vanade tuttavate hulgas hakkab üht teist juba ilmnema, nt vererõhk jupsib või seedimine

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen 46 ja viimased aastad on küll suht vanainimese tunne:) Olen lapsena ja noorena suure koormusega sporti teinud ja nüüd peasegu kõk liigesed annavad tunda. Ma nüüd enam üldse sporti ei salli, pean ennast lausa sundima, kuna pingutus ja higistamine jms on väga vastumeelt:) Isegi bussi peale jooksmine on ebameeldiv. Nahk ja juuksed vananevad kindlasti, kuigi seda näen rohkem teisi vaadates, endaga olen ammu harjunud. Õnneks haigusi veel pole, aga sama vanade tuttavate hulgas hakkab üht teist juba ilmnema, nt vererõhk jupsib või seedimine

Mul on täpselt vastupidi. Olen 52 ja eluaeg sporti vihanud. Peaaegu et jälestanud. Ei tee sporti ka praegu, ei suuda ennast sundida. Kuigi peaks. Mõnikord midagi natuke teen, aga liiga vähe.
Olen sale, tunnen ennast hästi, mitte kunagi ei valuta mitte kusagilt, mul ei ole diagnoositud ühtegi kroonilist haigust ja ma ei võta mitte ühtegi retseptiravimit ega valuvaigisteid ka mitte käsimüügist.
Nii et mine sa võta siis kinni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sest kui oled näinud aktiivseid erksa taibuga 90-aastaseid, kes tantsivad, pinksi mängivad või kalal käivad, siis tekib mõte, et see on ju võimalik, järelikult saab ehk selle heaks midagi ka ise ära teha, mitte üksnes numbrit passis süüdistada.

Noh need üksikud pole veel millegi näitaja. Palju nende üksikute vastu leidub neid kes midagi sellest ei suuda? Millist elu on nad enne elanud, kas töötanud või kogu elu enda eest koos paljude abilistega hoolitsemisele pühendanud? Isegi padujoodikute või pidevate suitsetajate hulgas leidub neid kes enda eest mingit hoolt ei kanna, aga sellegipoolest elavad 100 aastaseks ja on suhteliselt kõbusad.

Kuule, mille üle sa temaga vaidled. Tänapäeval on juba ilmselge, et inimese elustiil ja toitumine jms kõik kokku mõjutab tema eluiga ja elatud aastate kvaliteeti. See, et keegi vähki sureb, ei ole praegu üldse jutuks.

Sa ei saa üldse aru millest jutt oli ja räägid hoopis muust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

40aastaselt töötervishoiu arstil käies, leidis arst mul mitmeid hädasid. peamiselt liigesliikuvuse, rühi ja painduvusega seotud hädasid. ka kaalu oli 10kg liiast.
ise ma hindasin end üsna okeiks veel. see pani mõtlema.
nüüd 50aastasena oli arst aga väga rahul minuga. kõik oli paremaks muutunud. hakkasingi rohkem liikuma, trennides käima. ikka sellistes milles hakkama saan. cardiotrennides mitte, aga painduvusele ja jõule suunatud trennides. mul on isegi lihased tekkinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

41 a, tervis hakkas paar aastat tagasi logisema. Seljavalud annavad järjest tihedamini tunda, teen regulaarselt seljale mõeldud harjutusi, kui neid ei tee, siis ei saaks vist üldse liikuma. Haige olen tihedamini (külmetusviirused), varem ei olin korra talve jooksul nohus, nüüd olen tõsisemalt (angiin, kõrvapõletikud jne). Võhma iseenesest on, kiirkõnd trepist ähkima ei võta, aga tunnen end üldiselt kuidagi loiumalt. 3 a tagasi diagnoositi kilpnäärme alatalitlus, võtan rohtusid, aga ikka on selline pidev väsimustunne. Ülekaalu ei ole, trenni teen 2 x nädalas, vahepeal on perioode, kui ei tee üldse trenni, kuna trennitegemine on mul pigem mõistusega valik, et vanuse pärast juba peaks ja et lihasmassi säilitada, aga mingit naudingut see mulle ei paku). Jalgsi liigun küll palju, aga see muidugi ei ole kuidagi võrdväärne trenniga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

vanus 50 ja ütleks, et täitsa ok. vahepeal valutas selg ja siis õlg, siis oli kliimaks, aga nüüd on kõik eelpoolmainitu möödas ja elu suht lill. võhma vähemaks jäänud ei ole, aga eks peab veidi mõtlema, mida teha ja süüa. mul annab nimelt magu vahel tunda. kummelitee ja saialilletee abiks. sporti ei salli, aga fännan oma hektarist aiamaad, koeraga tehtavaid pikki jalutuskäike ja jalgrattasõite. ujumine on ka tore. tööl käin jala. d vitamiini ja magneesiumit tarbin reeglipäraselt. kui oma seitsmekümnest ema vaatan, siis tundub tulevik suht ok 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii neljakümneselt tundsingi kevadel okste lõikamiseks puu otsa ronides, et jalg ikka enam ei tõuse nii hästi kui varem ja ei keera ennast päris nii kaheksasse kui varem. Muus osas on veel täitsa OK.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Või näiteks mul üks tuttav põeb Parkinsoni tõbe, see on pärilik ja ta ei saa selle vastu midagi ette võtta

Parkinsoni tõbi on pärilik? Oled kindel?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Määravad ikka geenid. Ka elustiil, aga geenid peamiselt. Mis vanuses jäi su ema vanaks, selles vanuses jääd ise ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis vanuses jäi su ema vanaks, selles vanuses jääd ise ka.

Miks just ema? Äkki oled rohkem isasse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

52 olen – tervise, füüsilise väsimuse ja võhma vähesuse üle ei kurda, aga vaimsest pingutusest taastumine võtab küll rohkem aega kui veel 10 aastat tagasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 48. Erilisi tervisemuresid pole ja ravimeid ei tarbi. Viirushaigusi põen ka harva.
Olen normkaalus, sporti pole teinud. Lapsena olin palju õues kuna kasvasin väikeasulas. Täiskasvanuna olen enam-vähem regulaarselt mingit spordiklubi trenni teinud. Viimastel aastatel on see piirdunud korra nädalas juhendatud joogaga ja püüan kõndida palju.Aiatööd ka muidugi.
Kui ennast regulaarselt ei venita, painuta, kipub keha juba nö streikima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 40 ja kaks aastat tagasi hakkasin uuesti regulaarselt spordiga tegelema. Ma ei ole kunagi ülekaalus olnud, aga vormist väljas olin päris kindlasti. Esimesed nädalad olid ikka väga vaevalised. Praegu teen 3-4 korda nädalas vastavalt tujule spinningut, jõutrenni, HIIT trenni, joogat või pilatest, kui aega napib, siis leian harjutusi Instagramist või youtube’st ja teen kodus 30 min kiire trenni. Alati venitan vähemalt 5 minutit, see on oluline. Tunnen, et mu elukvaliteet on kõvasti paranenud, energiat on palju rohkem ja haige ei ole viimaste aastate jooksul praktiliselt olnudki ja visuaalselt on muidugi muutused ka näha. Tänu trennile on ka minu toitumine palju tervislikumaks muutunud, teen nn intermittent fastingut, mis tähendab, et tavaliselt söön õhtul kõige hiljem kl 7 ja siis järgmisel hommikul ei söö enne kl 11 (kohvi võib juua), see sobib mulle, kuna mul polegi hommikuti kohe söögiisu. Põhiline muutus on siiski see, et õhtuti ei näksi enam, ainult teed joon mõnikord.

Please wait...
Postitas:
Kägu

51. Viimased kaks aastat on kondid kanged mis hullu. Istun tunnikese bussis ja läheb ikka mitu meetrit, enne kui end tänaval sirgu saan. Magada tahan rohkem, mõne aasta eest aitas neljast tunnist öö jooksul, nüüd on seitsmest kah vähe. Ärevushäire on, aga ma usun see on puhas kliimaksi teema. Võhma kohta ei oska öelda, neljandale korrusele lähen mureta, aga vot seitsmes korrus võttis ikka hingest kinni. See on ka tõsi, et liigun ülidselt vähe.

Please wait...
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Ilu ja tervis Keha vananeb