Plagieerin liivakella teemat. Sellele on tulnud häid, asjatundlikke vastuseid ja soovitusi. Mõtlesin proovida ka oma kehakujule soovitusi saada. Olen liivakella vastand: kitsapuusaline “õun”. Lisaks on mul küllaltki laiad ujujaõlad, mis muu kehaga ei taha hästi kokku minna. Rõivastatult ei saa arugi, aga nt on paar selja tagant tehtud bikiinides rannafotot, mida nähes ehmatasin: appi, laiad õlad kitsaste lapsepuusade kohal! Tollal olin veel ka keskelt kenasti peenike (õuna kohta).
Kuna praegu lähenen juba esimesele juubelile, siis olen keskkohta veidi juurde võtnud ja vist ka õlgadele. Viimast on raske öelda, kuna nagu öeldud, õlad on eluaeg laiad olnud. Aga nt üks pitsvarrukatega kleit, mida varem kandsin ja mille varrukad on üsna ümber, enam ei mahu käsivartest.
Minu tänased mõõdud: rind 94-95 (oleneb, kui pingule mõõdulint tõmmata); keskkoht 83-84 (saledamatel aegadel oli 77-78) ja puus 96-97. Keskkohast u viis cm allpool on veel ka volt, mille kohalt jämedus on 92 cm. Veel viis aastat tagasi imestati tihti, kuidas saab keegi nii peenike olla, siis viimasel ajal enam mitte 😛 Isegi vaatan oma 5-10 aastat tagasi tehtud pilte, et appi, ma olin tõesti kõhn!
Minu strateegia on olnud rõhutada saledat puusa ja peita vöökohta. Parimad selleks on liibuvad püksid a la skinny-teksad, peale vabalt langev pluus või tuunika. Kleidid samuti sirgelõikelised, ka wrap-lõige on hästi sobinud. Pikkus midi. Ka see minu lapsepõlves 1980ndatel moes olnud 15 cm allpool põlvi lõppev pikkus, mis nüüd jälle moes, sobib hästi. Põlved on mul kondised, neid pole vaja näidata, aga kui kleit v seelik lõppeb sääre jämedamas kohas (mida enamusele soovitatakse vältida), siis peidab mu keppjalad ära.
Vöökohta ma ei tohi üldse rõhutada, sest see toob kohe välja ebakõla puusa ja õlgade vahel. Hiljuti oli firmaüritus, kus osana oli ka kaljuseinal ronimine. Jälle seljatagant tehtud foto, kus see lai vöö ümber – õudne vaadata!
Kas oskate soovitada veel kombinatsioone lisaks neile, mida juba kasutan?
