Miks matemaatikas jms ainetes tohivad normid olla, aga kehalises mitte?
Matemaatikateadmistest sõltub hiljem väga paljude asjade õppimine ja seda on vaja igapäevaelus ka suvalisel matsil. Aga jooksuoskus pole aluseks edasisteks õpinguteks (isegi kehakultuuris on tarvis matemaatikat, vastupidi aga mitte).
Matemaatika on teatud piirini mehaaniliselt õpitav. Vaimselt vähevõimekatele või just matemaatikas mittevõimekatele, kel võimed normist oluliselt erinevad, on eriprogramm, aga tavavõimekuse piiridesse jäävatel on võimalik (raske tööga, muidugi) põhikooli matemaatika ka viie peale ära õppida, kuigi annet pole üldse.
Teine asi on see, et kuidas kodus saab vastavat harjutust õppida: jooksmist muidugi saab, kuigi koolis on võibolla tingimused paremad kui koduümbruses. Aga juba kaugushüppega läheb raskeks ja kus visata topispalli (mis peaks siis samuti olemas olema) ja harjutada korvpalli vabaviskeid? Kitse jms vajavaid akrobaatikakavasid? Ujumist peaks harjutama kus?
Matemaatika õppimiseks vajalikud vahendid on kättesaadavad ja taskukohased igaühele ja õppida saab iga ilmaga ning ka pisitillukeses korteris. Kehalise harjutuste kohta seda öelda ei saa.
Mina iseenesest pole kehalises normide vastu. Kui on ette nähtud normid, mis keskmisele õpilasele jõukohased on, las siis olla, kui normidele mittevastavad saavad vabastuse nende täitmisest (nagu vanasti oligi, ma isegi olin mingil ajahetkel “ettevalmistusrühmas”). Kuid normide puhul peavad need olema tingimata avalikud.
Mina olen muide kodus lastega nende kehalise harjutusi harjutanud ja nad on käinud neid järele vastamas. See pole üldse probleem.
Ja kui mu looderdav laps saab kehalises kolme, siis saab. Ebaõiglane on see, kui laps vaatamata pingutamisele ja kaasategemisele kahe saab (on juhtunud, eelmise õpetajaga). Ja kui laps teeb küll, aga sooritus ei ole hea ja õpetajale jääb mulje, et oleks saanud paremini, siis olen igati nõus, et viit panna ei saa. Õnneks vahel harva neile mõlemale siiski mõni viis pannakse ka kehalises. Seda siis tähistame kodus.
Täpselt sama piirini, kui matemaatika on mehaaniliselt õpitav, on seda ka kehaline. Raske tööga muidugi.
Kehalised võimed ja oskused pole matemaatilistest kuidagi vähem olulised, need on kõigi igapäevategevuste aluseks kogu elus.
Mismoodi need kehalised harjutused igaühele kättesaamatud on?
Täpselt samuti võib pingutav ja kaasategev laps matemaatikas kahe saada. Järelikult on vaja rohkem pingutada.
Need, kes räägivad vaid “arvestatud” hindest: Miks tublil sportlasel, muusikul, kunstnikul pole õigust ühtegi viit saada, aga matemaatikul on?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 17:33; 23.05 17:34; 23.05 19:27; 23.05 19:28; 23.05 21:16; 23.05 22:19; 26.05 20:49; 26.05 21:01;