Kodu, kooli, lapse enda teema… Algklassilapsed võtavad veel vanemaid ja õpetajaid kuulda, aga põhikoolis ollakse jube iseteadlikud või ka teiste poolt kergesti mõjutatavad – tahetakse olla nagu sõbranna, kes otsustas, et tema mütsi ei kanna. Kuigi kodust on need kaasa pandud ja õpetaja teated saatnud, et jaheda ilmaga palun ikka mütsid-kindad-joped selga panna.
Eks ta nii ole. Ammugi siis kuulatakse võõrast lapsevanemat, kes tuleb õiendama, et pane jope selga.
Minu nooruspõlves oli tütarlaste nabapluuside teema, mida peetakse hilisemas elus tekkinud munasarjapõletike ja sealt edasi viljatuse põhjustajaks. Kõiki see muidugi ei tabanud, aga mõnesid küll, ilmselt mitme halva asjaolu kokkulangemine, natuke geenides ka.
Siis tuli paljaste pahkluude mood – veebruarikuus lumetuisuga käisid teismelised ringi madalates tennistes ja madalates sokkides, lühikesed “kukepüksid” jalas. Pärast tabasid nii mõnesidki neist pikaajalised kestvad pahkluuvalud, mis kuidagi ära kaduda ei taha.
Oma vanematele tulebki siin kasuks oskus valida võitluseid, ehk et oma tervest mõistusest lähtuvalt hinnata, kust maalt teismelise usaldamine lõppeb ja tuleb käskima hakata.