Vahest mõni tükk on nii kehv, et piinlik vaadata. Näitlejad pingutavad, aga kui tekst on vilets, mõttetu, labane . Ei pea ennast teab, mis teatrikriitikuks, aga kui minulgi on halb vaadata, siis mida tunnevad näitlejad laval? Nad peaksid ju ise ka aru saama, et see näidend ei kõlba kuhugi. Kuidas nad suudavad sellist asja mängida?
Minu jaoks oli pettumuseks Vanemuise modernses võtmes tehtud “Luikede järv”. :/
Vahest mõni tükk on nii kehv, et piinlik vaadata. Näitlejad pingutavad, aga kui tekst on vilets, mõttetu, labane . Ei pea ennast teab, mis teatrikriitikuks, aga kui minulgi on halb vaadata, siis mida tunnevad näitlejad laval? Nad peaksid ju ise ka aru saama, et see näidend ei kõlba kuhugi. Kuidas nad suudavad sellist asja mängida?
Minu jaoks oli pettumuseks Vanemuise modernses võtmes tehtud “Luikede järv”. :/
Ja mulle see Luikede järv väga meeldis
Olen olnud suur teatriskäija. Ainus kord, kui poole pealt lahkusin, oli kunagine Draamateatri etendus Kes kardab Virginia Woolfi, peaosas Andrus Vaarikuga. Olles näinud filmi Richard Burtoni ja Elizabeth Tayloriga ja Pärnu teatri oma Aarne Üksküla ja Linda Rummoga, tundus see nii armetu ja küündimatu. No ei kanna Vaarik intellektuaali rolli välja….
Aabitsakukk Tõnu Ojaga meeldis.
Viimati sai vaadatud Draamateatri 12 vihast meest – no oli kah. Uuesti ei vaataks. Osad rollitäitmised ülinõrgad. Harriet Toompere oli ok. Tihti ongi nii, et paar rolli on tugevad, aga teine osa ansamblist ülinõrk. Samas näiteks Kuritöö ja karistus Draamas, sai vaadatud üle 2a vahega ja ka ülinõrgad olid vahepeal nagu rammu kogunud, piinlik enam polnud.
Estoniast – ooper vms oma sisult ongi tihti ju nö tühine. Nt Figaro pulm – trall käib petmiste üle, tänapäeva mõistes lausa onu Vellolikud naljad-suhtumised, okse ju, kohati häirib (eriti see koht, kus Cherubino teenijanna Susannale öisel ajal nö kallale tungib ja ütleb, et a la kui teised võivad sind võtta, miks mitte mina..) . Aga ometi ülihea muusika, sajandeid vana lugu (esietendus 1784), mängitakse ilmselt veel sajandeid.
Kes kardab Virginia Woolfi, lavastuses mängis Andrus Vaarik Linnateatris.
Mulle ei meeldinud absoluutselt “Pangalaen”, aga rahvas möirgas saalis naerda, paistis, et kõigile meeldib. Poole pealt läksin minema.
Muidu väga hindan nii Võigemasti kui Toompere Jn. Aga selline mõttetu jama tuli üllatusena. Üldiselt on Draamateatri tase praegu väga tugev.
Mulle ka ei meeldinud “Pangalaen” üldse. Lausa imestasin kunagises perekooli teemas, kus kõik üksmeelselt kiitsid seda tükki.
Ei mäleta, et seal naljakaid kohti oleks olnud. Ja ei mäleta ka seda, et rahvas oleks naernud. Minu jaoks oli see lihtsalt igav ja ootasin, millal tükk ära lõppeb.
Tallinna Linnateatris võeti “Aviaator” näitlejate soovil maha.
Huvitav, miks? Kas see oli siis nii vilets? Film Di Caprioga peaosas on ju väga hea.
Mulle meenub soov poole pealt ära minna ainult Draamateatri “Cancuni” puhul. Ilmselt siis üle-eelmine “Pangalaen” (sama autor, sama lavastaja). Oli küll nn menutükk, aga kui meie käisime, lahkus mitu seltskonda vaheajal ja täitsa tõsiselt kaalusime seda ise ka. Piinlik oli.
Mina ei mõista seda etendus-oli-nii-halb-et-läksin-poole-pealt-ära-suhtumist. No ma ei tea, kui sisu vöi tekst ei meeldi, siis mõne näitleja mängu on ju ikka huvitav jälgida, kõik ei mängi ju võrdselt kehavasti.
Viimati lahkusime Tiit Pagu etenduselt sellepärast, et laval käis selline lakkamatu suitsetamine, et hingamine oli võimatu. Võrratud noored näitlejad, aga saalis istuda minutitki kauem kui vaheajani ei suutnud. Meie polnud ainukesed lahkujad… Nüüd vist määritakse pooltasuta selle etenduse pileteid koolidele pähe, et lapsi vinguga mürgitada, täielik õudus kuubis.
Viimati lahkusime Tiit Pagu etenduselt sellepärast, et laval käis selline lakkamatu suitsetamine, et hingamine oli võimatu. Võrratud noored näitlejad, aga saalis istuda minutitki kauem kui vaheajani ei suutnud. Meie polnud ainukesed lahkujad… Nüüd vist määritakse pooltasuta selle etenduse pileteid koolidele pähe, et lapsi vinguga mürgitada, täielik õudus kuubis.
Vaat sellise asja peale oleksin küll mina samuti sunnitud lahkuma – ma ei talu absoluutselt suitsuhaisu. Aga tavaliselt on ju teatri kodukal sellekohane märge, et etenduses suitsetatakse.
Mina ei mõista seda etendus-oli-nii-halb-et-läksin-poole-pealt-ära-suhtumist. No ma ei tea, kui sisu vöi tekst ei meeldi, siis mõne näitleja mängu on ju ikka huvitav jälgida, kõik ei mängi ju võrdselt kehavasti.
Ei mõista samuti sellist poole pealt lahkumist, kui just talumatu haisu või tervisegädaga tegu pole. Jätab sellise peenutseva mulje, et tükk oli nii piinav, et kohe kuidagi ei suutnud lõpuni ära vaadata.
Ükskord olin teatris seltskonnaga, kellest üks poole pealt lahkus, teistelele sõnagi lausumata ja see oli ausalt öeldes nii ebameeldiv. Jättis kuidagi egoistliku mulje sellest daamist.
On jah ennegi teatrilaval sigarette süüdatud, aga siis minnakse sellega mingi aja pärast minema või noh, kaob see sigaret märkamatult. Aga selles Tiit Pagus olidki kogu aeg näitlejatel suitsud ees, vahetpidamata ja tõmmati nii, et saal sinine. See peaks olema keelatud. Jäle.
Ma olen käinud etendusel, kus lausa kavalehel oli märge, et laval suitsetatakse. Aga see oli vast 1 sigarett, mis ära tõmmati ja see ei häirinud üldse (tegelikult minule suitsulõhna meeldib, meenutab mu vanaisa).
Mulle ei meeldinud absoluutselt “Pangalaen”, aga rahvas möirgas saalis naerda, paistis, et kõigile meeldib. Poole pealt läksin minema.
Muidu väga hindan nii Võigemasti kui Toompere Jn. Aga selline mõttetu jama tuli üllatusena. Üldiselt on Draamateatri tase praegu väga tugev.
Sama. Väga suur pettumus oli minu jaoks “Nipernaaditalv”, sügavmõttelise elutarkuse asemel mingi tobe veiderdamine.
See on Rakvere Teatri etendus? Ämm tahtis minna, õnneks ei leidnud sobivaid aegu ja jäi minemata.
Tallinna Linnateatris võeti “Aviaator” näitlejate soovil maha.
Huvitav, miks? Kas see oli siis nii vilets? Film Di Caprioga peaosas on ju väga hea.
Arvad, et tegemist oli sama autori stsenaariumiga? 😀
Tallinna Linnateatris võeti “Aviaator” näitlejate soovil maha.
Huvitav, miks? Kas see oli siis nii vilets? Film Di Caprioga peaosas on ju väga hea.
Arvad, et tegemist oli sama autori stsenaariumiga? ????
Või et Scorsese filmil ja Vene kirjaniku romaanil on üleüldse mingi seos… Üks räägib USA lennunduse entusiasti ja Hollywoodi produtsendi elust, teine vaheldumisi revolutsioonist ja vene tänapäevast.
Linnateatri viimased tükid on vist kõik kehvad. Tase on kõvasti langenud paraku.
Aga muudest tükkidest näiteks Rahauputus oli väga labane, ometi väga kiidetud ja väljamüüdud.. Ongi maitse ja taluvuspiir roppuste osas erinev.
Linnateatris on viimastest hea “Poiss, kes nägi pimeduses”. “Tõhususe sümfoonia” on maitse küsimus, mulle Renate Keerd meeldib ja meeldis ka see lavastus. Aga Keerd pole kindlasti kõigile. Muidu jah on Linnateatri tase nii ja naa.
“Rahauputus” Draamateatris oli tõesti väga halb, kannatasin kuidagi siiski lõpuni. Samas mängukavas juba palju aastaid, ju siis rahvale meeldib.
Mulle meenub soov poole pealt ära minna ainult Draamateatri “Cancuni” puhul. Ilmselt siis üle-eelmine “Pangalaen” (sama autor, sama lavastaja). Oli küll nn menutükk, aga kui meie käisime, lahkus mitu seltskonda vaheajal ja täitsa tõsiselt kaalusime seda ise ka. Piinlik oli.
Ma olen ikka väga palju halvemaid etendusi näinud – võtame kasvõi see Kalaranna 48 või mis ta oli – Linnateatri suvetükk..
Kalaranna oli legendaarselt halb. Ja sellest hoolimata müüdi ka lisaetendused hoobilt välja.
Kalaranna oli legendaarselt halb. Ja sellest hoolimata müüdi ka lisaetendused hoobilt välja.
Miks ta halb oli, oskad pisut põhjendada?
Seal kalarannas oli isegi üksikuid naljakaid kohti, aga kandvat lugu või lahendust ei olnud, mis oleks asja sidunud. Fahrenheiti kontrolletendus oli selline, kus tundus, et näitlejad loevad ette pikki ja igavaid tekste, ära ei läinud, aga kuna etendus läks üle aja kõvasti, siis oli kiusatus küll.
Mina ei mõista seda etendus-oli-nii-halb-et-läksin-poole-pealt-ära-suhtumist. No ma ei tea, kui sisu vöi tekst ei meeldi, siis mõne näitleja mängu on ju ikka huvitav jälgida, kõik ei mängi ju võrdselt kehavasti.
Ei mõista samuti sellist poole pealt lahkumist, kui just talumatu haisu või tervisegädaga tegu pole. Jätab sellise peenutseva mulje, et tükk oli nii piinav, et kohe kuidagi ei suutnud lõpuni ära vaadata.
Oleme ühelt etenduselt ka vaheajal lahkunud. Sõitsime kohale teisest linnast, bronnisime hotelli ja tõesti tundus etendus väga vastik. Me lahkumine ei saanud kellelegi mingit peenutsevat muljet jätta, kuna me ei tundnud seal saalis kedagi, kellele üldse mingit muljet jätta. Käisime söömas, seejärel ka hotelli spaas ja väga hea tunne oli, et seal teatris kauem ei istunud. Polnud kultuurielamus. Polnud üleüldse mingi elamus.
Oleme Tartu Sadamateatri kahelt etenduselt vaheajal lahkunud. Jubedad ropendamised olid, nimetusi enam e mäleta.
Ei mõista samuti sellist poole pealt lahkumist, kui just talumatu haisu või tervisegädaga tegu pole. Jätab sellise peenutseva mulje, et tükk oli nii piinav, et kohe kuidagi ei suutnud lõpuni ära vaadata.
Tükk võibki olla väga jama. Kui ikka üldse ei meeldi, no milleks pingutada. Iga filmi ju ka ei vaata või iga raamatut ei loe lõpuni, kui on ebameeldiv ja mitte midagi ei paku – sunniviisiliselt? Pole seal mingit peenutsemist – ise lihtsalt vaikselt lahkud. Noh, nagu siin enne keegi kirjutas, et keegi seltskonnast kadus sõnagi lausumata – no see tõesti pole just kena. Aga saan ka aru, kui ta lihtsalt tahtis ära minna ja ei leidnud teid vaheajal üles, kohvikust või vetsusabast või kust iganes. Ei saanud teada anda, et soovib lahkuda.
Mina ei mõista seda etendus-oli-nii-halb-et-läksin-poole-pealt-ära-suhtumist. No ma ei tea, kui sisu vöi tekst ei meeldi, siis mõne näitleja mängu on ju ikka huvitav jälgida, kõik ei mängi ju võrdselt kehavasti.
Ei mõista samuti sellist poole pealt lahkumist, kui just talumatu haisu või tervisegädaga tegu pole. Jätab sellise peenutseva mulje, et tükk oli nii piinav, et kohe kuidagi ei suutnud lõpuni ära vaadata.
Oleme ühelt etenduselt ka vaheajal lahkunud. Sõitsime kohale teisest linnast, bronnisime hotelli ja tõesti tundus etendus väga vastik. Me lahkumine ei saanud kellelegi mingit peenutsevat muljet jätta, kuna me ei tundnud seal saalis kedagi, kellele üldse mingit muljet jätta. Käisime söömas, seejärel ka hotelli spaas ja väga hea tunne oli, et seal teatris kauem ei istunud. Polnud kultuurielamus. Polnud üleüldse mingi elamus.
Näitlejatele jätsite mulje, et nad teevad kehva tööd.
Näitlejatele jätsite mulje, et nad teevad kehva tööd.
Seda ma olen küll imestanud, et kas meie kunstiinimesed on nii näljas, et igasuguses mögas osalevad?
Mina ei mõista seda etendus-oli-nii-halb-et-läksin-poole-pealt-ära-suhtumist. No ma ei tea, kui sisu vöi tekst ei meeldi, siis mõne näitleja mängu on ju ikka huvitav jälgida, kõik ei mängi ju võrdselt kehavasti.
Ei mõista samuti sellist poole pealt lahkumist, kui just talumatu haisu või tervisegädaga tegu pole. Jätab sellise peenutseva mulje, et tükk oli nii piinav, et kohe kuidagi ei suutnud lõpuni ära vaadata.
Oleme ühelt etenduselt ka vaheajal lahkunud. Sõitsime kohale teisest linnast, bronnisime hotelli ja tõesti tundus etendus väga vastik. Me lahkumine ei saanud kellelegi mingit peenutsevat muljet jätta, kuna me ei tundnud seal saalis kedagi, kellele üldse mingit muljet jätta. Käisime söömas, seejärel ka hotelli spaas ja väga hea tunne oli, et seal teatris kauem ei istunud. Polnud kultuurielamus. Polnud üleüldse mingi elamus.
Näitlejatele jätsite mulje, et nad teevad kehva tööd.
No ja ju siis tegidki. Lavastaja samuti, loodetavasti jõuab see ka temani.
No ja ju siis tegidki. Lavastaja samuti, loodetavasti jõuab see ka temani.
No vot, mina olen ka ikka üsna kriitiline inimene, kuid ma ei panegi end sellistesse olukordadesse, kus peaksin pimedas saalis püsti tõusma ja ukse poole voorima. Ei taha jäta inimestele tunnet, et saal jookseb tühjaks. Selle tunde peaks jätma piletimüük, et kui on hea etendus, siis räägitakse teistelegi ja inimesed ostavad pileteid, kui kehv, siis mitte. Raamatu ja filmiga ma ei võrdleks seetõttu, et seal pole päris inimesi kohapeal.
Ma ootaksin siis juba vaheajani. Ebaviisakas on minna välja nii, mind on nii kasvatatud.
