Mees 40-ndates, töötab kodus IT alal. Lahutatud, suhteliselt heal järjel- oma korter, kallid hobid (müntide ja antiigi kogumine), hästi huumorimeelne. Natuke nohik selle poolest ,et enamuse sõpradega suhtleb läbi arvuti või telefoni.
Oleme olnud sõbrad paar kuud. Ja enam kui kindel on see, et peagi jõuame suhtes uuele tasandile. Kõik oleks muidu ideaalilähedane, kuid mind tohutult häirib selle mehe riietus. Ei, see pole tüüpiline nohikustiil (ruuduline kampsun ja sarvraamidega prillid). See on lihtsalt vanamoodne,ta oleks nagu 80-ndate keskealine. Triiksärgid, ühevärvilised õhukesed vestid, selle ajastu teksad ja nahkjope. Kõik riided ongi näha just nii vanad ja kulunud nagu olekski tal sellest ajast olnud. Ma pole mingi moetšikk, aga see on minu arust küll juba teine äärmus.
Pseudoprobleem?
Teema: Kehvasti riides mees- mitte vaesuse teema.
Kõik riided ongi näha just nii vanad ja kulunud
Mees ostsis omale eripoest spetsiaalselt mingite telliskividega käsitsi kulutatud pintsaku, et vana välja näeks, maksis selle eest 1560€ ja siis tuleb mingi lambikana mögisema, et riided on vanad….????
Kle, pane end põlema parem. Või otsi omale poetagant oss, kel reaalselt ongi 80ndatest särk seljas.
See ei ole sul mingi pseudoprobleem, see on juba vaimne puue. Parem lõpeta see suhe juba praegu, sest ajapikku ka kõige lollim IT mees saab sellest puudest lõpuks aru ja põgeneb.
Mees 40-ndates, töötab kodus IT alal. Lahutatud, suhteliselt heal järjel- oma korter, kallid hobid (müntide ja antiigi kogumine), hästi huumorimeelne. Natuke nohik selle poolest ,et enamuse sõpradega suhtleb läbi arvuti või telefoni.
Oleme olnud sõbrad paar kuud. Ja enam kui kindel on see, et peagi jõuame suhtes uuele tasandile. Kõik oleks muidu ideaalilähedane, kuid mind tohutult häirib selle mehe riietus. Ei, see pole tüüpiline nohikustiil (ruuduline kampsun ja sarvraamidega prillid). See on lihtsalt vanamoodne,ta oleks nagu 80-ndate keskealine. Triiksärgid, ühevärvilised õhukesed vestid, selle ajastu teksad ja nahkjope. Kõik riided ongi näha just nii vanad ja kulunud nagu olekski tal sellest ajast olnud. Ma pole mingi moetšikk, aga see on minu arust küll juba teine äärmus.
Pseudoprobleem?
No selle järgmise tasandi jaoks ehk võtab riided seljast ära. Või mis su probleem oligi?
Kle, pane end põlema parem. Või otsi omale poetagant oss, kel reaalselt ongi 80ndatest särk seljas.
See ei ole sul mingi pseudoprobleem, see on juba vaimne puue. Parem lõpeta see suhe juba praegu, sest ajapikku ka kõige lollim IT mees saab sellest puudest lõpuks aru ja põgeneb.
Kuule, koledates riietes mehega küll midagi edasi pole teha. Kahjuks enamus eesti 40-stest näevadki välja, nagu kusagilt poe tagant oleks tulnud.
Arvan, et on palju mehi, kes endale ise riideid ei osta. Vähemalt mitte enne, kui eelmised on selga ära lagunenud.
Mees 40-ndates, töötab kodus IT alal. Lahutatud, suhteliselt heal järjel- oma korter, kallid hobid (müntide ja antiigi kogumine), hästi huumorimeelne. Natuke nohik selle poolest ,et enamuse sõpradega suhtleb läbi arvuti või telefoni.
Oleme olnud sõbrad paar kuud. Ja enam kui kindel on see, et peagi jõuame suhtes uuele tasandile. Kõik oleks muidu ideaalilähedane, kuid mind tohutult häirib selle mehe riietus. Ei, see pole tüüpiline nohikustiil (ruuduline kampsun ja sarvraamidega prillid). See on lihtsalt vanamoodne,ta oleks nagu 80-ndate keskealine. Triiksärgid, ühevärvilised õhukesed vestid, selle ajastu teksad ja nahkjope. Kõik riided ongi näha just nii vanad ja kulunud nagu olekski tal sellest ajast olnud. Ma pole mingi moetšikk, aga see on minu arust küll juba teine äärmus.
Pseudoprobleem?
Aga ta ongi ju 80ndate aastate keskealine. Koos peaks elama samade väärtustega inimesed. Kui väärtustab ajastukohast riietust ( see tähendab ka vahendeid) ja teine leiab, et kui asi on terve ja puhas, et siis ei pea uut muretsema, siis sellised inimesed inimesed ei sobi kokku. See tähendab pideva arusaamatust. Üks ei saa aru, miks teine vanamoodsalt ringi käib ja teine ei saa aru, miks on vaja uusi rõivad, kui vanad veel on korralikud. Sind hakkab häirima, et ennem ostab mees kalli mündi (mis aja jooksul ilmselt oma väärtus võib veel kasvatada )ja miks ta ei osta riideid ( mille väärtus kaob hetkel kui temaga poest välja kõnnib). Ja mees ärritub pidevalt nende riiete soetamise pärast ja loeb iga riide ostu puhul peas, mis kõik jääb selletõttu ostmata. Probleem ei ole pseudo selles osas, et toob välja, et kooseluks olete sobimatud.
Ma pole mingi moetšikk, aga see on minu arust küll juba teine äärmus.
Pseudoprobleem?
Eksid, see on indikaatorprobleem. Sinu arvates on mehe riietusel midagi viga. Järgmise sammuna on viga, et ta nendes rõivastes kodus istub ja sinuga kusagil käia ei taha. Kui kogemata lapse saad, paneb veel sellegi äkki valesti riidesse. Ühesõnaga: ei mingit järgmist tasandit! Jäta see mees tema maailma ja otsi omale keegi, kes kannab…vot nüüd ma tahaks küll teada, mida üks 40ndates mees peaks kodus kandma, et sa rahul oleks.
kui sul õnnestub selle meeskodanikuga kunagi abielluda, siis hõbepulmadeks võid lausa ühe käe sõrmedel lugeda kokku need korrad, kui sul on õnnestunud oma mees riidepoodi kaasa võtta.
enamik riideid pead nagunii ostma kas sina (ja 85% tõenäosusega jäävad need kappi seisma, va juhul, kui oled vanad ära visanud, kuna need oliod lihtsalt liiga katkised juba)
või ostab mees, aga sina käid neid päraat suurema numbri vastu ümber vahetamas, sest mees ei proovi poes ühtki asja.
Ära pabista. Alguses pead veidi kannatama tema koledaid vanu riideid, hiljem saad ise ta riietumisstiili kujundama hakata. Enamasti mehed ikka panevad selga riideid, mis naised neile kinkinud või koos mehega ostnud on. Jamaks kisub siis, kui ta sinu valitud riideid siiski selga ei pane.
Andke ikka oma suhtele võimalus, küll hiljem näis, mis nendest koledatest riietest saab.
‘Olen itimees & ma ei tea, mis mul seljas on.’ Mustamäe vanasõna.
Nutikas naine suudab seda riidekapi sisu siiski tasakesi tyyrida. Kui ei viitsi, tee suhtele delete enne järgmist taset, seal on täpselt seesama.
Mul ka a la selline tüüp kodus, kuigi 80 päris ei kanna, aga tal jummala suva mis selga tömbab. Alguses kui tuttavaks saime, siis vaatasin ka et uuppsss… aga nüüd mulle hullult meeldib, et mees ei ole mingi playboy.
Sul on ju jummala moekas mees, sest vintage on moes.
Mina koolitasin küll oma pruunide velvetpükste ja vanaisa kampsuni mehest praeguseks suhteliselt moekalt riietuva mehe. Siis kui suhe tõsisemaks muutub, siis hakkad suunama: kallis, proovi seda pükse/särki/ kingi, need raudselt sobiks sulle jne. Mul oli veel abiks reisimine, kust alati tõin talle mingi riidehilbu kingituseks. Nüüdseks suudab täitsa häid asju isegi osta. Samas ta tunnistas ka ise, et ennem ei pööranud riietumisele nii palju rõhku kui praegu.
Arvan, et on palju mehi, kes endale ise riideid ei osta. Vähemalt mitte enne, kui eelmised on selga ära lagunenud.
Minu jaoks jälle absoluutselt arusaamatu, et naised riietavad oma täiskasvanud mehi. Aga nad teevad seda! On minugi tutvusringkonnas naisi, kes mehi oma maitse järgi riidesse panevad, väites, et “ega ta ju ise ei oska osta”. Mulle tundub, et suht oma valik, kui niisugune mees valiti…
Arvan, et on palju mehi, kes endale ise riideid ei osta. Vähemalt mitte enne, kui eelmised on selga ära lagunenud.
Minu jaoks jälle absoluutselt arusaamatu, et naised riietavad oma täiskasvanud mehi. Aga nad teevad seda! On minugi tutvusringkonnas naisi, kes mehi oma maitse järgi riidesse panevad, väites, et “ega ta ju ise ei oska osta”. Mulle tundub, et suht oma valik, kui niisugune mees valiti…
Tean ka mitmeid sellised mehi, kellele naised peavad riided koju tooma, et mees päris kaltsakas välja ei näeks. Minule selline mees ei sobiks, ma ei tahaks, et mees on nagu laps, kellele peab õpetama riietumist. Olen väga tänulik, et mu mees ostab endale vabatahtlikult uusi riideid ning vaatab hommikul enne kodust lahkumist peeglisse. Ei pea kunagi muetsema, et ta teatrisse tossudes ja triikimata särgiga tuleb. Kusjuures ta pole kindlasti ülearu edev ning on väga mehelik mees.
kui ma oma tulevase mehega esimest korda kontserdile läksin, pidin naerust püksi laskma – mehel oli selline vana ja kitsas ülikond + lips veel poole rinnani. Muidu käis enamvähem riides – teksad, tagi jne. Oleme abielus 22 aastat ja nüüd käib väga hästi riides, ise ostab. Alguses tuli jah, ikka suunata, sest selgus, et ta garderoob koosneski teksad, t-särgid ning ruudulised pluusid.
Minu ema aga koolitas nii mind, kui venda maitsekalt riides käima, et mis toonid/stiilid sobivad. Et kui elasin mõni aeg välismaal ja kaasas oli napp garderoob – siis arvati, et olen kunsti õppinud, et sedasi oskan värve-stiile sobitada. Aga kui kodust sellist kasvatust kaasas ei ole – siis ei ole ka ime, kui mees käib kummaliselt riides. Aga see ei vähenda mehe väärtust mitte grammigi.
kui ma oma tulevase mehega esimest korda kontserdile läksin, pidin naerust püksi laskma – mehel oli selline vana ja kitsas ülikond + lips veel poole rinnani. Muidu käis enamvähem riides – teksad, tagi jne. Oleme abielus 22 aastat ja nüüd käib väga hästi riides, ise ostab. Alguses tuli jah, ikka suunata, sest selgus, et ta garderoob koosneski teksad, t-särgid ning ruudulised pluusid.
Minu ema aga koolitas nii mind, kui venda maitsekalt riides käima, et mis toonid/stiilid sobivad. Et kui elasin mõni aeg välismaal ja kaasas oli napp garderoob – siis arvati, et olen kunsti õppinud, et sedasi oskan värve-stiile sobitada. Aga kui kodust sellist kasvatust kaasas ei ole – siis ei ole ka ime, kui mees käib kummaliselt riides. Aga see ei vähenda mehe väärtust mitte grammigi.
Ühesõnaga: mina, see olen maitsekas ja hästi riides, minu maitsele mittevastavus = sobimatu, kole, mittemaitsekas, koduse kasvatuse puudumine…
Jube. Tegelikult on selline isekus masendav ja hirmutav.
Samas vanuses mehega mul küll kogemust pole, aga nooremate puhul olen täheldanud, et mehed on tegelikult avatud nõuannetele. Välja arvatud need tüübid, kes on oma stiili üle uhked ja on näha, et neil pole teiste arvamust vaja. Olen isegi heade sõpradega nende enda soovil koos ostlemas käinud ja aidanud asju valida, sest nad ise teavad, et ei oma kõige paremat stiilitaju.
Mina ei ütleks, et kehvalt riietuva mehe peaks automaatselt välja praakima, sest kunagi ei tea, mis selle põhjuseks on. Võib-olla on asi minu iseloomus ja suhtlusstiilis, aga peale usalduse tekkimist on nii mõnigi mees öelnud, et ta tahaks osata paremini riietuda, aga ei viitsi õppida. Ja kui võimalus tekib, aitan neid.
Hahahaa….minu mees on põllumees ja ma võin sulle rääkida, mida tähendab halvasti riietumine. Tema riietus ongi aastaringselt tunked, kulunud ja väljaveninud t-särgid, sokid, mille augud pole veel häirivalt suured jne. Mõnikord käib ka crocsidega linnas, ohõudust küll. Ja tead, ma ei kujutaks küll teistmoodi seda asja ette. Loomalauta ikka teksade või viikaritega ei lähe.
Üksiti on see univorm suurepärane maskeering teemaalgatajate taoliste suhtes. Las aga vahivad mu mehe koledaid tunkesid, aga mina tean, et nende sees peidab ennast tõeline pärl. Just see, kes kannab suurepäraselt välja ülikonna, kui me koos teatrisse läheme. Sama on selle nohikust IT-mehega – kui sa ikka muud ei näe, kui vana ruudulist särki, siis järelikult see mees pole sinu jaoks, sest sa ei näe särgist edasi sisu. Unusta see mees.
kui ma oma tulevase mehega esimest korda kontserdile läksin, pidin naerust püksi laskma – mehel oli selline vana ja kitsas ülikond + lips veel poole rinnani. Muidu käis enamvähem riides – teksad, tagi jne. Oleme abielus 22 aastat ja nüüd käib väga hästi riides, ise ostab. Alguses tuli jah, ikka suunata, sest selgus, et ta garderoob koosneski teksad, t-särgid ning ruudulised pluusid.
Minu ema aga koolitas nii mind, kui venda maitsekalt riides käima, et mis toonid/stiilid sobivad. Et kui elasin mõni aeg välismaal ja kaasas oli napp garderoob – siis arvati, et olen kunsti õppinud, et sedasi oskan värve-stiile sobitada. Aga kui kodust sellist kasvatust kaasas ei ole – siis ei ole ka ime, kui mees käib kummaliselt riides. Aga see ei vähenda mehe väärtust mitte grammigi.Ühesõnaga: mina, see olen maitsekas ja hästi riides, minu maitsele mittevastavus = sobimatu, kole, mittemaitsekas, koduse kasvatuse puudumine…
Jube. Tegelikult on selline isekus masendav ja hirmutav.
kus sa seda välja loed? Mehel oli seljas vist koolilõpu ülikond, sinna sobimatu lipsuga – järelikult ei oldud teda kunagi suunatud ega õpetatud maitsekalt riietuma. Olen abielu ajal oma armastatud inimese suutnud suunata selleni, et oskab riides käia. See ei ole teab, mis keeruline.
Feministid murraksid mu kaela, aga leian, et kui naine on kenasti, maitsekalt riides – siis ka tema mees peaks ta kõrval vääriline olema. See on minu arvamus ja ei pea haakuma teie omaga, aga tunneksin solvatuna, kui panen ennast viisale üritusele kenasti riidesse ja mees tuleks sinna teksade ja väljaveninud t-särgis.
Maal kooserdame kõik väljaveninud põlvedega dressides ja pleekinud särkides ringi, lauda-lakid jalas (kes ei seda – siis see on kaloss).
mina mõistan küll teemaalgatajat täielikult. kõik, kes teemaalgatajat pealiskaudsuses süüdistavad, ei ole lihtsalt olnud sarnases seisus. minu meelest on alati valikus ka vaitolemise variant, kui ei saa aru, millest teema kõneleb.
mul oli mehega tutvudes sama teema. päris tihti tundsin piinlikkust tema pärast, milliseid riideid ta kandis. aga tal endal oligi täiesti ükskõik. riideid ostis veel ülikooli ajalgi talle ema. andsin kohe endale aru, et sisemuses on ta liiga hea mees, et sellise tühise välise pärast ta välja praakida. nii, kui kokku kolisime, tegin aegapidi talle selgeks, et ta ema maitse on ajast ja arust. viisin mehe riietusnõustaja juurde, mees isegi kuulas teda ja on siiamaani professionaalide nõuannetele avatud. ta lihtsalt ei viitsi poodides käia ja talle sobib, kui keegi talle soovitab riideid. ema eest ei kavatse ma talle kunagi olla. mõned päris jubedad riideesemed olen aegamööda ja erinevate kolimiste käigus lihtsalt ära visanud. minu jaoks on palju tülikam see, et ta ema teeb siiamaani kingitusi riiete näol nii oma pojale kui nüüd ka meie lastele, ja need on siiamaani ajast ja arust maitsega, ei lähe teiste riietega kokku, on kehvast ja odavast materjalist, mingite jaburate piltidega jne. palju tülikam on hiljem selgitada ämmale, miks meie lapsed kunagi tema kingitud riideid ei kanna ja neid kinke suurt ei mäleta. ei lähe ju ütlema, et need on ammu ära visatud, sest isegi põrandalappide materjal on tänapäeval kvaliteetsem. minu meelest on täielik maitselagedus kinkida teisele inimesele riideid enda maitse järgi.
tegelikult mulle sobib see, et mees ei viitsi riietega vaeva näha. käib mõned korrad aastas nõustaja juures, ostab mitu täiskomplekti korraga, ja ongi mure lahendatud. liiga lakutud mees ka mulle ei meeldiks.
Maal kooserdame kõik väljaveninud põlvedega dressides ja pleekinud särkides ringi, lauda-lakid jalas (kes ei seda – siis see on kaloss).
Jube feminist oled. Naiselik naine ei kooserda, ammugi siis veel, oih, mu sõrmekesed isegi keelduvad seda trükkima, mida sa seal kirjutanud oled.
Pseudoprobleem tõesti.
Oma IT-nohiku pesin, kammisin ja panin riidesse. Tema raha eest muidugi. Täitsa kena on nüüd vaadata!
Arvan, et on palju mehi, kes endale ise riideid ei osta. Vähemalt mitte enne, kui eelmised on selga ära lagunenud.
Minu jaoks jälle absoluutselt arusaamatu, et naised riietavad oma täiskasvanud mehi. Aga nad teevad seda! On minugi tutvusringkonnas naisi, kes mehi oma maitse järgi riidesse panevad, väites, et “ega ta ju ise ei oska osta”. Mulle tundub, et suht oma valik, kui niisugune mees valiti…
Vaata, kõike head korraga ei saa. Sul on ehk tõesti ingel ise. Aga ma saan mehe riietamisega hakkama, kui ta samas on truu, aus, kohuse- ja vastutustundlik, hooliv, hea huumorimeelega, intelligentne, suurepärane isa, teeb hästi süüa, kannab mind kätel igas mõttes.
Mul endal on ka ikka puudusi, ma näiteks ei taha autot juhtida. Miks siis mehel ei võiks mõni puudus olla? Pealegi kergesti kõrvaldatav.
mu mees tahaks nii kangesti endale vesti. Sellist paljude taskutega vesti nagu kaluritel. No igapäevaseks käimiseks, et oleks asju kusagil hoida. Ta paneks selle triiksärgi peal eja jahedama ilmaga viskaks sellise vabama pintsaku ka sinna peale:D Ma ei luba 😀 Õnneks ta ei ole ostnud ka, ikka arvestab minu soovidega. Raudselt võiks ta vabalt siis sinna triiksärgi ja pintsaku alla crocsid jalga panna, no et me lähme ju kõigest poodi 😀
Oo, see paljude taskutega vest on paljude meeste unistus.
Ma võiks selle teema kohta lausa tasulisi koolitusi teha. Mul mees kannab lihtsalt seda, mis kapis ja mis puhas. Muu pole talle oluline. Jama toob meile ämm, kes ostab pojale enda arust suurepäraseid leide kusagilt turu pealt ja kaltsukatest ning vahel toob ka mehe keskkooliaegseid riideid.
Lihtsalt paar võimalust, kuidas uuendada mehe garderoobi.
1. Aitad tema riiete lagunemisele kaasa. Nüsi mõned õmblused küünekääridega üle. Ära päris lahti lõika ega haruta ning vali erinevatel esemetel erinevaid kohti. Vali selle riideeseme niigi juba kõige kulunum koht. Nahktagil näiteks taskupõhja nurgad, pluusel käiste otsast ja nööbid, pükstel jalgevahelt jne
2. “Aitad” tema riideid pesta. Paned pesumasinasse loputusvahendi või pesuvahendi asemel “kogemata” klooriga valgendajat. Räägid, kuidas tahad aidata kogemata juhtunud õnnetust heastada ja pakud end appi poodidest uusi riideid valima.
3. Kokku kolides või juba varem “avastad” tema riidekapist koid, lestad, lutikad vms. Tõrjeks jälle “kogemata” pritsid klooriga valgendajat. Räägid, kuidas tahad aidata kogemata juhtunud õnnetust heastada ja pakud end appi poodidest uusi riideid valima.
4. Lähete reisile ja tema kohver riietega “kaob ära”. Aitad tal poodidest uued riided leida.
mõnel ongi selline 80ndate maitse, mitte ei ole 1560€ maksvad riided seljas.
mul on vanem vend, täiesti õudne, kuidas ta riietub. kõrge kaelusega fliis, millel on ainult rinnuni lukk. kõrge värvliga ülevalt laiad ja alt kitsenevad teksad, mis on veetud rinnuni ja rihmaga kinni tõmmatud, flanellpluusid, mingi jube nailonjope, jalas mokasiinkingad või a`la tartu tossud.
mina ei saa aru, kust tema neid riideid küll ostab :D, neid nagu ei müüdagi kuskil ju, aga näe, leiab…enamasti turult.
osad riided ongi 80-90ndate omad, mis isast jäänud.
pluusel
Kõva koolitaja küll, pluusel.
See muidugi oleks koomiline küll, kui inimene jääb eluks ajaks lastetuks ja üksikuks lihtalt seepärast, et ta ei leidnud endale meest, kes stiilselt riietuks. Ainus kes sobib, peab olema hell, hoolitsev, tark, edukas ja samal ajal oskama ka stiilselt riietuda. Ja kui see viimane asi on puudu, siis pigem jääd eluks ajaks üksi, kui et aitad ehk seda omadust siluda? Mõni valib vägivaldse idioodi, kes pole ühtegi tööd pikemalt hoida suutnud, peaasi, et oskab kogu oma raha panustada dändilikku rõivasse ja jätab seltskonnas enesekindla mulje.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
