Esileht Sünnitus Keiser või sünnitus?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Keiser või sünnitus?

Postitas:
Kägu

Tere!

Kas need, kellel mõlemaga kogemused on, saaksid palun jagada? Mul on endal varsti sünnitus tulemas ning pole õrna aimugi, mida üks või teine endast kujutab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Minul pole tavasünnitusest aimugi, aga keiser oli väga kohutav!!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Olgugi et tänapäeval on ysna kerge keisrit saada soovitan mina sul ikka ise synnitada.
Keiser on operatsioon,millest paranemine vôtab nädalaid ja mis on eluohtlik nagu iga teinegi operatsioon.Samuti jääb sulle eluksajaks arm kôhule.Nii et ilma pôhjuseta ma sulle seda ei soovitaks.
Samas synnitamine ei ole ka kôige ohutum asi.Ka synnitamine vôib asjade valesti kulgemise tôttu eluohtlikuks osutuda.Nii et ohtlikud vôivad môlemad variandid olla.
Keiser on tegelikult naistele kes mingil pôhjusel EI SAA ise synnitada.Tänapäeval aga on asjad teisiti.Keisri saab igayks kes seda soovib.ENamus soovivad seda hirmust.KArdetakse synnitusvalu jne.Samas minumeelest on väga tobe karta midagi mida pole kogenud.Jah,synnitus on valus.Aga samas kui mulle antakse valik kannatada see yks päev valusid ära ja saada laps niiöelda ôiget teed pidi kätte siis ma valiksin selle.Palju hullem on see kui sa valutad nädalaid peale keisrit,ei saa oma imiku eest korralikult hoolitseda jne.

AGa eks sa tee nii nagu sulle endale ôige tundub.Eks see kipub ikka nii olema et keisri emmed ôigustavad keisrit(sest nemad ei suutnud/saanud ju ise synnitada) ja nn \”tavasynnitajad\” peavad ise synnitamist paremaks variandiks.Sama teema on ju alati ka rinda andjatega.EMad kes rinda ei saanud/tahtnud/suutnud anda ôigustavad RPA-d aga kui nad oleks hoopis aasta aega rinda andnud siis nad RPA-d ei ôigustaks,pigem teeks maha.

Nii et kuula oma arsti ja enda sisetunnet ja mis peamine-ära karda ette.Said teised naised hakkama,saad sina ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Belx

RE: Keiser või sünnitus?

Minul seljataga üks sünnitus, ja tulemas kohe teine. Eks ikka kardan veidi ,just seda valu, kuid iga kell valiksin enne normaalse sünnituse kui keisri. Mind juba hirmutab mõte keisrist taastumisest. Päris tõsiselt.

Nagu eespool juba mainiti ,siis on üsna tobe karta mida ,mida pole ise kogenud. Ka sünnitusvalu kogevad naised erinevalt, vastavalt oma valulävele. Jah ,on küll valus, kuid mõtle sellele ,et kõik on selle üle siiski elanud 🙂

Ja ära lase end hirmutada mingite jubedate sünnituslugudega. Neid muidugi juhtub ,kuid ära mõtle kohe enda sünnitusest kõige halvemat.

Ole tubli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Selja taga kaks tava sünnitust (ilma mingigi meditsiinilise abivahendida st. epiduraal jnt) Nüüd kolmanda ootel ja selja pärast mures (sama asi oli teg ka esimeste laste ajal ja enne seda, kuid sain hakkama) Ühele tuttavale aga andis neuroloog soovituse kohe teha keiser (oligi tal plaaniline keiser sama selja diagnoos, mis minul)Neuroloogi sõnul pidi ise sünnitamine väga ohtlik olema..ja mina nüüd kardangi, kas võidelda välja keiser või ka kolmas ise sünnitada.
Valusid mina ei kartnud, kardan pigem seda, et midagi võib nihu minna..saate aru küll. Valud tuleb osata endale lahti mõtestada, siis needki talutavad. Mina sirvisin enne sünnitusi aktiivsünnituse käsiraamatut (õige pealkiri pole meeles ja raamat veel laenus)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Erinevate vastunäidustuste puhul saan ma aru ,miks on vahest vaja teha keiser. Vahel läheb ka sünnitusel midagi nihu ja vaja samuti teha erakorralike keiser… Aga lihtsalt niisama keistit tahta ,kui ei ole mingeid näidustusi ,vaid ainult see teadmatus sünnituse ees … No igaühe oma otsus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

peale keisrit võid süüa ainult kuivikuid ja siis vaevled kuudeviisi kõhukinnisuse käes, mis on kordades hullem, kui vaevelda mõni tund valude käes ja titt kätte saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Eks see keisrist taastumine on erinev nagu sünnitusest taastuminegi, aga no see jutt, et nädalaid paraned ja sööd kuivikuid ja kuid on kõhukinnisus……kas see nagu natuke üle pingutatud pole? Mul endal oli keiser ning nädal hiljem elasin täiesti tavalist elu edasi. Esimesed 2-3 päeva oli lihtsalt valus voodis külge keerata ja püsti saada, aga rohkem midagi hirmsat küll ei ole.

Samuti tean juhuseid, kus peale tavasünnitust ei saa inimene mitu nädalat normaalselt istuda ja WC-s toimetada.

Seega kõik on individuaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

No nii arstide kui väga paljude naiste kogemuse pôhjal on keisrist paranemine ikka kordi hullem kui see yks päev valutamist.Eks kindlasti on neid imelisi erandeid ka kes peale keisrit juba kukerpalle viskavad aga enamus naistest on peale keisrit ikka nädal-paar \”teovôimetud\”.Aga no ma täitsa usun sind kui sa ytled et hakkama saab ilusti.
Lihtsalt môttetu on tervel naisel lihtsalt suurest \”hirmust\” keiser teha.
Jah,on naisi,kellel on selleks pôhjust,aga siis olgu ka pôhjus,mitte mingisugune \”hirm\” valu ees.
Kui sulle ausalt ytlen siis minumeelest oli rinda andmine kordi valusam kui synnitamine.See valu kestis kaks nädalat,rinnad olid paistes ja kui laps sôi siis….ooo see valu!
Ärge kartke seda synnitusvalu nii meelsasti.Kui teiega ja lapsega on kôik korras siis usaldage arsti-kes kohe kindlasti eelistab keisrile tavasynnitust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Valiks iga kell uuesti keisri. Ei olnud mingit nädalaid valutamist ega jube koledat armi, väike hele triip mis jääb isegi kõige napimate püksikutega peitu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mette

RE: Keiser või sünnitus?

Minul oli sünnitusel kohutav seljavalju ja tol hetkel mõtlesin, et ma kunagi enam sünnitada ei taha. Mõned tunnid hiljem, kui laps käes, mäletasin küll veel valu, aga samas tundus et see kõik oli mu elu ilusaim kogemus. Tahaks kaks last veel sünnitada. 🙂

Please wait...
Postitas:
myssy

RE: Keiser või sünnitus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]peale keisrit võid süüa ainult kuivikuid ja siis vaevled kuudeviisi kõhukinnisuse käes, mis on kordades hullem, kui vaevelda mõni tund valude käes ja titt kätte saada.[/tsitaat]

Täiesti vale. Peale keisrit on \”vedela dieet\” kuni korra kõht läbi käib ja siis saad süüa mida ise tahad. Valud on ka täiesti individuaalsed. Minul oli valusi aind paar päeva ja need ei olnud üldse nii hullud kui algsed sünnitusvalud. Arm on ka praktiliselt olematu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Kui oled esimest korda lapseootel, siis soovitan lasta Sul arstide poolt kõik üle vaadata,(nägemine, vaagna kitsus ja muud võimalikud tervislikud probleemid) mis võivad takistada sünnitamist.
Kui probleeme pole, siis esimesena soovitaks loomulikku sünnitust.
Endal kogemus nii loomuliku sünnitusega, kui ka keisrilõikega.
Loomulikud sünnitused olid minu jaoks rasked. Kolmas laps koguni suri sünnitusel, kuna arstid arvasid ilmselt, et kogemustega sünnitaja abi ei vaja ja laps lämbus sünnitusteedes, kuna jäi kinni.
Keisrilõikega sünnitus aga oli hoopis midagi uut.
Minul läks hästi (kui vaadata, mis õuduslugusid üritatakse kirja panna). Keisrilõige oli hommikul, mees oli juures. Lõunaks olin juba jalul. Kolmandal päeval kodus. Haav paranes ilusti ja valud olid lühikest aega. Loomulikul teel sünnitades olid ikka valud kauem. Keisrilõikega sain tavalise normaalse elu juurde palju kiiremini tagasi, kui loomulikul teel sünnitades – õmblused paranesid ikka väga kaua seal all ja andsid tunda lausa aastaid hiljem. Keisrilõike arm aga pisike ja ei valuta, ega sega normaalset elu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere!

Kas need, kellel mõlemaga kogemused on, saaksid palun jagada? Mul on endal varsti sünnitus tulemas ning pole õrna aimugi, mida üks või teine endast kujutab.

[/tsitaat]

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Njah, tahtsin ka keisrit. Käisin iga nädal nõustaja juures, nutsin kogu aeg see tund aega. Tulemuseks oli see, et lillelapsest nõustaja ütles mulle naeratades, et ta hingab koos minuga. Läksin nuttes uksest välja. No ja siis sünnitasingi ise. 8 tundi. Mingit tohutut emotsionaalset laengut eluks ajaks ei saanud. Rohkem lapsi ei taha ka õnneks, nii et savi. Oli mis oli. Aga taastumine võttis ikkagi kuu aega – õmblused paranesid, käia oli vastik, bakteriaalne vaginoos piinas, püsti seista ei saanud ligi kuu aega, käia samuti mitte. Neelasin valimatult valuvaigisteid. Lõppkokkuvõttes, mis vahet seal on siis, kuskohast sul rebeneb või lõigatakse ja jälle õmmeldakse. Taastumine on individuaalne. Ei saa öelda, et üks on parem kui teine. Mina rohkem lapsi ei soovi, aga eesti vabariik peaks küll mõtlema, et keiser teha vabatahtlikuks. Saaks kindlasti lapsi juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Mul oli 2 kuud tagasi keiser. Kahjuks polnud võimalik ise sünnitada, mis selgus alles peale 30h sünnitusvalusid. Esimene nädal oli põrguvalus, opi verekaotusest oli aneemia. Ise püsti seistes last hoida ei julgenud, sest pea käis tihti ringi – käis ja mähkis haiglas mees… Piim tuli rinda alles 6ndal päeval, mistõttu tuli anda alguses rpa, mistõttu ma ilmselt pean enne lapse 3ndat elukuud üldse rpa-le üle minema, mida ma oma lapsele üldse anda ei soovi, aga keisri tõttu sai imetamine parandamatult kahjustada…
Kõhulihaseid pingutades on kõht siiani hell. Kõhunahk on täiesti tundetu, sest keisriga lõigatakse läbi väiksed närvid ja need ei pruugigi kunagi taastuda… Siiani vaevab kõhukinnisus ja gaasid, mis algasid peale oppi ja esimese kuu ma lihtsalt ei tundnud isegi pissihäda ja käisin tualetis kella järgi… Jube meenutadagi…

Plaanis on veel 1-2 last… Kas ma valiksin järgmisel korral loomuliku sünnituse? Ilma igasuguse kahtluseta, aga kahjuks pean ka järgmised lapsed sünnitama keisriga! Kardan oppi meeletult, aga teisiti ei saa… Keiser on suur ja riskidega opp ja ma olen täiesti selle poolt, et peaks olema keelatud seda naise soovil teha. Loomuliku sünnituse komplikatsioonidest taastumine on naistesse looduse poolt nö sisse programmeeritud, med opist aga mitte… Kui naine nõuab iga hinna eest keisrit, pole ta ilmselgelt lapse saamiseks valmis. Sellele tuleks mõelda ikka enne rasestumist!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

lugege, ma kirjutasin eraldi teemas sellest mis tüsistused sain tänu sellele, et ise sünnitasin keisri asemel. Nüüd on 2 kuud ja peale möödas. See jutt, et naine pole valmis lapse saamiseks kui keisrit tahab on ajast ja arust. Ikka iga inimene otsustagu ise. Mis kasu on sellest, et ma ise sünnitasin kui nüüd on tagajärjed sellised, et teha tuleb 2-3 operatsiooni, käin lapp jalge vahel, abielu kisub kiiva, lapsest rõõmu ei tunne. Ütlen ausalt, oleksin teadnud, et asi nii hull on, oleksin jätnud sünnitamata. 1 laps juba on nii, et oleks piisanud. Ja edaspidi ei lase mitte kunagi kellelgi enda eest otsustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Mul oli esimene erakorraline keiser, mis läks väga hästi ja samuti taastumine. Ka teine tuleb keiser.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Mina rohkem lapsi ei soovi, aga eesti vabariik peaks küll mõtlema, et keiser teha vabatahtlikuks. Saaks kindlasti lapsi juurde.[/tsitaat]
Statistika ei toeta seda. Uuringute järgi on keisrilõikega sünnitanud naiste puhul märksa väiksem tõenäosus kunagi teine laps saada.
Foorumites jäävad enamasti sellistes teemades kõlama rohkem keisrit pooldavad ja suurepäraselt keisrilõikest taastunud emad. Päriselus ei ole ma kohanud kedagi, kes ütleks, et keisrilõige oli nohu. Kurdetakse raskeid taastumisi, liiteid ja muid tüsistusi, haavavalu, inetut armi, raskusi lapse rinnale saamisel jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Statistika ei toeta seda. Uuringute järgi on keisrilõikega sünnitanud naiste puhul märksa väiksem tõenäosus kunagi teine laps saada.
Foorumites jäävad enamasti sellistes teemades kõlama rohkem keisrit pooldavad ja suurepäraselt keisrilõikest taastunud emad. Päriselus ei ole ma kohanud kedagi, kes ütleks, et keisrilõige oli nohu. Kurdetakse raskeid taastumisi, liiteid ja muid tüsistusi, haavavalu, inetut armi, raskusi lapse rinnale saamisel jne. [/tsitaat]

Mina, kui loomulikul teel sünnitanu, kurdan samu asju. Siin on ka üks teema, kus inimene sai igasugu traumasid hunnikuga peale, et lasi endal augu pähe rääkida ja sünnitas loomulikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Kindel see, et keiser. Mingi moor mind ümber ei veena. See jutt, et kui oma alumist otsa ribadeks ei taha sünnitada, siis ei olegi mõtet lapsi saada või on liiga vara on debiili jutt. Kui tavahaiglad minu horror partust ei aktsepteeri, siis fert või elites (tartus) raha eest aktsepteerivad. Minu valik on ammu selge. Tahan, et peale last ka minu ja minu abikaasa suhe (sealhulgas seksuaalelu) säiliksid ja kõige vähem tahan endale puudega last. Kas mõni inimene saab väita, et ta teab juhtumeid kus keisriga sündinud laps on jäänud sünnituse käigus vigaseks? Mina igatahes ei tea. Vaginaalsete sünnituste kohta tean väga palju juhtumeid, kus lapsed on sünnitusteedesse kinni jäänud ja hapnikupuuduse all kannatanud. Tagajärjeks ajukahjustus jms. Lisaks ema enda probleemid: naise vagiina ja pärak muutusid üheks suureks auguks. Nii, et roe hakkas tupe kaudu erituma. Mingist normaalsest elust ei ole sellise juhtumi puhul juttugi. Proua pidi minema operatsioonile, et elu enam-vähem normaalseks tagasi saada. Nii, et no way.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Tean juhtumit kus tita suri keisri käigus saadud vigastusse, samamoodi juhtumeid kus titad said tõsiseid vigastusi. Otsuse tegemine peaks jääma ikkagi arstidele, keiser ei ole nii ohutu kui arvama kiputakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Endaga seonduva üle otsustan ikka MINA ISE, mitte mingi võõras arst. PUNKT. Sellega ma oma jutu siin ka lõpetaksin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Allotar

RE: Keiser või sünnitus?

Minul on seljataga kolm sünnitust. Neist kaks esimest loomulikul teel ja kolmas keiser. Eks igaühel on need asjad erinevad, kuid võin rääkida enda kogemustest.

Esimese lapse kandsin väga pikalt üle, lõpuks kutsuti sünnitus esile. Umbes 12 tundi valusid ja vaeva, kuid hakkama saime. Kuna laps oli päris suur, tehti palju õmblusi. Seetõttu ei saanud kuu aega olla muus asendis kui püsti või pikali, istumine oli välistatud. WC-s käimine oli nagu pommi otsas istumine, sest kogu aja oli hirm, et midagi rebeneb.

Teine laps sündis ülikiiresti. Esimestest valudest sünnini kulus vaevalt paar tundi. Laps ise oli pisike, kuid kuna sünd kulges nii kiiresti, olid karmid rebendid. Jälle tükk aega õmblemist, seejärel paar päeva hapukooredieeti, üle kuu aja püsti-pikali reziimil.

Kolmanda lapse olin samuti valmis ise sünnitama, kuid kuna teise lapsega olid väga tõsised rebendid, määrati plaaniline keiser.

Kui eelmiste lastega ootasin sündimise märguannet ja võisin algamisele omalt poolt kaasa aidata nt liikumisega, siis nüüd pidin end hoidma nagu vati sees, et sünnitustegevus ei algaks enne tähtaega, kuna siis oleks keisri tegemine võinud hiljaks jääda. Kõik opi ettevalmistused tekitasid lõpuks sellise \”lamba tunde\”, et sa ise justkui ei kontrolligi enam midagi, vaid täidad sõna lausumata teiste korraldusi ja usaldad seda, mida öeldakse ja kästakse.

Opist taastumine ei olnud väga hull, kui esimene päev välja arvata. Kuna jalgade tundmine taastus üsnagi aeglaselt, oli paras tegu, et end natukenegi liigutada saaks. Esimese päeva olin veel ka tilguti all, kuna veri oli \”lahja\”. Üles tõusta ei saanud ega tohtinud esimesel päeval. Teisel päeval võeti ära kateeder ja tilguti ning lubati hakata liikuma. Paar päeva olin jällegi hapukoore dieedil, kuniks kõht korralikult läbi käima hakkas. Sellega olid kõige suuremad piinad möödas. Haava kinni kasvamine võttis nii kuu-paar. Haava tuli korralikult pesta, tõsta ei tohtinud midagi raskemat kui ainult pisikest ilmakodanikku. Ja umbes pool aastat ei lubatud suuremat füüsilist koormust üldse.

Kui ma nüüd tagant järgi neid erinevaid valusid ja paranemisi võrdlen, siis ainus pluss keisri puhul oligi see, et ma sain kohe istuda, jäi ära see hirmus püsti-pikali periood. Kõhuhaavaga oli last lihtsam kantseldada kui istmikuhaavaga. Ja kõhuhaava ennast oli samuti lihtsam jälgida ja hoida kui istmiku haava. Kuid täiesti kindlalt võin öelda, et keiser ei ole \”lihtsama vastupanu teed\” minek. Sellel on omad ohud, omad valud.

Please wait...
Postitas:
tiiu9

RE: Keiser või sünnitus?

sünnitasin esimese lapse 12 aastat tagasi olin 22 siis sünnitegevus kestis 23 h. ja oli väga piinav laps ei liikunud sünnitus teedes edasi ja tehti tangisünnitus. lapsele ohtlikum, kui keiser . pandi magama ja last nägin siis kui oli juba teki sisse pandud .istumine oli tükk aega hull ja kakamisest ei maksa rääkidagi kui olin kakaauguni lahti lõigatud.kogemus jube esimesest sünnitusest sellest ka laste suur vahe .hetkel teine tütar 7 kuune sündis ise ja kiiresti .sünnituse kulg väga kiire 3h.valusid ja kogemus võrratu nagu oleks esimese lapse sünnitanud .see hetk kui laps pannakse rinnale kui veel nabanöörgi lõikamata on imeline . tekib sellest hetkest ka isal lapsega side kui saab nabanööri läbi lõigata .ei valiks ise eal keisrit .

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Njah, tahtsin ka keisrit. Käisin iga nädal nõustaja juures, nutsin kogu aeg see tund aega. Tulemuseks oli see, et lillelapsest nõustaja ütles mulle naeratades, et ta hingab koos minuga. Läksin nuttes uksest välja. No ja siis sünnitasingi ise. 8 tundi. Mingit tohutut emotsionaalset laengut eluks ajaks ei saanud. Rohkem lapsi ei taha ka õnneks, nii et savi. Oli mis oli. Aga taastumine võttis ikkagi kuu aega – õmblused paranesid, käia oli vastik, bakteriaalne vaginoos piinas, püsti seista ei saanud ligi kuu aega, käia samuti mitte. Neelasin valimatult valuvaigisteid. Lõppkokkuvõttes, mis vahet seal on siis, kuskohast sul rebeneb või lõigatakse ja jälle õmmeldakse. Taastumine on individuaalne. Ei saa öelda, et üks on parem kui teine. Mina rohkem lapsi ei soovi, aga eesti vabariik peaks küll mõtlema, et keiser teha vabatahtlikuks. Saaks kindlasti lapsi juurde.[/tsitaat]
????? No tõesti- sellise teksti eest panen kõhklemata miinuse!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

See on ju kõik mõttega valu. Selle tagajärjel sünnib ju midagi imelist, mida me oleme oodanud ja hoidnud 9kuud enda sees. Milleks sellest üldse nii suurt numbrit teha?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Seda, milliseks konkreetselt teemaalgataja sünnitus või keisrist taastumine kujuneks, ei oska vist küll keegi ennustada. Aga minu jaoks on keisrilõige siiski hädaabioperatsioon: plaaniline neile, kes füsioloogilistel põhjustel sünnitada ei saa ja erakorraline lapse/ema päästmiseks, kui komplikatsioonid tekivad. Niisama igaks juhuks ma ei lase ju endal näiteks pimesoolt välja lõigata, seda tehakse ikka siis, kui probleem tekib.

Mul olnud 1x keiser (erakorraline) ja 2x tavasünnitus ja kui keisriks näidustusi pole, pooldan igatahes sünnitust. Ehkki ka keisrist taastumine läks mul üsna kiiresti ja mingeid komplikatsioone polnud, olid sünnitused emotsionaalselt hoopis midagi muud. Aga mul olid muidugi kiired ja kerged sünnitused ka, pisikesed rebendid sain vaid mõlemaga. Mulle tõsiselt meeldis sünnitada, see oli umbes nagu maratonijooks – pisut ebamugav ja kurnav küll, aga tead, et iga sammuga jõuad finishile lähemale ja auhind on iga pingutust väärt :).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Mul oli esimene erakorraline keiser(laps vales asendis ja südametöö langes 80-le).Ja kui tesis last üritasime saada ei õnnestunud see meil algul ültse .Alles 8 kuul saime teised triibud.Ja nüüd teise keisri käigus selgus et mul oli emakas jumalast liiteid täis.Sellest ka see pikk mitte rasestumine.Seega 3 rasestumine on nüüd palju palju keerulisem.Kuna lõigati mind ikka konkreetselt lõhki et laps kätte saada.Seega kelle vastunäidustused ise sünnituseks puuduvad soovitan soojalt ikka ise sünnitada,mite minna kergemat vastupanu teed.Hiljem võib omale kurjalt see kätte maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Keiser või sünnitus?

Mina olen korra sünnitanud ja reedel oli plaaniline keisrilõige.
Iga kell valiksin uuesti keisri.
Taastumine on loomulikult individuaalne, kuid minul toimub küll taastumine väga kiirelt.
Täna käisin esimest korda nr 2 häda tegemas…polnud midagi jubedat.
Piim tuli rinda 3-4 päeval. Laps on nii rahulik, sööb ja magab. 🙂

Please wait...
Postitas:
SunnyD

RE: Keiser või sünnitus?

Kuna kõik inimesed on siia ilma üht või teistmoodi sündinud, siis üleliia kohutav pole ilmselt kumbki variant. Ise olen sünnitanud loomulikul teel. Lihtsalt ei ole paanitseja ja ülemõtleja tüüp, seega ei hakanud ka midagi plaanima või keisrit igaksjuhuks orgunnima. Mõtlesin, et näis ja kui ei saa, eks siis arstid sekkuvad, nad ju ilmselgelt kompetentsemad. Tõesti, mitte midagi kohutavat sünnitamises ei olnud, tund enne lapse sünnihetke lugesin veel raamatut 😀 Kui haiglasse laekusin ja arst peale läbivaatust teisele ütles, et meil siin sünnitaja, siis vaatasin üllatunudlt ringi, et kus küll. Siis sain aru, et minust räägitakse. Niiet kas kuulun siis eriti kergete sünnitajate hulka või on asi pigem selles, et ma usun, ei ole mõtet ette paanitseda ja tõmmelda, küll asjad laabuvad. Kuula enda sisetunnet ja relax 🙂

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Sünnitus Keiser või sünnitus?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.