RE: Keisrilõige
Kairit69, ma siin sinu lugu õhkamisi uurinud ikka. Ma pole rohkem siin foorumis kohanud naisi, kes pärast kaht keisrit ise sünnitama lastud. Mujal maailmas on seda praktiseeritud küll.
Kord leidsin ühe USA naise loo, kes pärast kolme või nelja keisrit sünnitas ühe lapse kodus täiesti loomulikult. See oli küll müstika minu jaoks, sest lugesin seda ajal, mil Eesti arstid veel üpris resoluutsed olid, et kolm keisrit on piir ja kolmanda keisri ajal soovitaks munajuhad sulgeda.
Ma peaks nüüd paari kuu pärast teada saama, kuidas seekordne laps ilmale tuleb. Hetkel kõik näidud üle ootuste head, aga no ei julge ära sõnuda.
Olen muidugi valmis ka selleks, et tuleb taas keiser, kuid üliõnnelik, et saame lapsele tere öelda koos mehega. See ongi minu jaoks kõige olulisem. Tartus on see vägagi loomulik, et mees keisri juures kaasas. Ning väga vahva on ka see, et keegi ei räägi sellest keisrist kui kindlast viimasest. Kui ise küsisin, siis arst vaatas imestunult, et tema küll ei tea, miks ma ei võiks kunagi neljandat saada, kui tahaksin…
Kui saaks aga ise sünnitatud, siis oleks see minu jaoks millegi väga suure teokssaamine. Eks palju sõltu lapsest ja sellest, millal ta otsustab välja tulema hakata. Kas ta on korralikult peaseisus ja kas kõik kulgeb probleemideta. Ootame, loodame, vaatame. Vähemalt on kõva jälgimine peal arstide poolt ja eks ise ka targem juba. On teada, mida jälgida.