Kaldun ka arvama, et enamiku armukesepidajate osas pole küsimus üldse nende “koledas, frigiidses ja näägutavas” teises pooles, vaid ikka neis endis. Ettekäändeks sobib muidugi iga põhjus ja tihti veenavad petturid iseennastki, et abikaasa on halb ja seetõttu tema vaatab kõrvalt.
Tegelikult on petmiste taga hoopis muud ja petturist endast ning eelkõige tema puuduvast moraalist tulenevad põhjused. Näitekd madal enesehinnang või keskeakriis, mida vaja kõrvalsuhetega parandada. Tore ju ikka teiste seas ka tahetud olla.
Siis lihtsalt suur ego, mis ometi ei suuda monogaamiaga leppida. MINA olen enda jaoks kõige tähtsam ja mul on ometi õigus seda kõike saada, mida pakutakse.
Ühiskondliku eeskuju järel jooksmine-Kõik ju petavad. Pealegi on naabrimehel ka uus noor pruut, ega ma saa siis halvem olla.
Muidugi on ka neid, kes tõesti petavad mõjuval põhjusel. Näiteks võttis naine rasedustega 10 kg juurde. Loomulikult on see esteetiline katastroof ja arusaadavalt välistab igasuguse truudusenõude. Samuti on väga hull lugu, kui naine ei soovi igasugu peeneid sekseksperimente või kasvõi anaalseksi. See pole lihtsalt mitte mingil juhul mõeldav, et ei saagi oma fantaasiaid välja elada. Jumal, need on ju suisa inimõigus.
Kõik need põhjused saab armukesele ilusti ära põhjendada ühe lausega: “Mu naine on end käest lasknud, magame eraldi voodites ja üldse elame koos ainult laste pärast”. No ja siis on armukesed ka rõõmsad, et just nemad on suurteks päästeingliteks õnnetutele mehepojakestele. See teeb ikka tuju rõõmsaks. Ainult et teatud vanusest edasi võiks ju inimesed nii targad küll olla, et muinasjutte enam ei usu.
Muide vihjeks nendele, kes siin kurjade ja frigiidsete naiste õnnetuid mehi haletsevad – inimesed saavad tänapäeval väljakannatamatutest suhetest lahku ka minna. Päriselt. Ei peagi petma. Või on asi ikka pigem selles, et tahaks kahte head korraga – stabiilsust kodus ning uudsust ja kirge väljastpoolt kodu?