Teema: Kelle abikaasa veel praegu armukese juures, käsi püsti!

#3931649:

#3931053:

Miks peab manguma kedagi, kes lahkuda ei kavatsegi?

Ei peagi. Lihtsalt välja visata ja lukud vahetada.

Paljud siinsed kanad elavad mehe kinnisvaras.

#3930577:

Õhtuti nad vist “remondivad” kellegi autot, kui suur häda käes.

See oli vanasti nii. Tänapäeva autosid enam ise remontida eriti ei saa, kõik tuleb teha teeninduses. Tänapäeva armukest omavad mehed on trennis, nagu TA oma, kalal, sõpradega laternamatkal või linnuvaatlust pidamas.

#3931767:

#3931707:

#3931702:

#3931649:

#3931053:

Miks peab manguma kedagi, kes lahkuda ei kavatsegi?

Ei peagi. Lihtsalt välja visata ja lukud vahetada.

Paljud siinsed kanad elavad mehe kinnisvaras.

Õnneks, mida aeg edasi, seda vähem juhtub sellist asja! Tänapäeva naine üldjuhul suudab ka meheta ellu jääda.

Siin teemades soovitatakse pidevalt mees välja visata ja lukud vahetada. Varem või hiljem selgub, et elamine hoopis mehe oma või heal juhul kahe peale ja mingist välja viskamisest ei saa juttugi olla.

Miks need kõvad ellujääjad ise endale kinnisvara hankida ei taha ega suuda?

Selle peale jätkan samas vaimus…. Aina enam suudavad naised ISE elada ja ISE omale kodu seotada. Sinusugused jäävad nukralt lutti imema ja leppima, mida nende kõnts-mees nendega teeb!

#3931814:

Piinlik öelda, aga minu mees on mujal. Ei teagi kus ta on. Avastasin üks hommik, et mehel on tinder ja peale küsimist sain kohutava skandaali osaliseks. Vastuste asemel sain teada kui halb ma olen ja kuidas tinderit kasutab, et inimestega suhelda. Igal juhul sai igasugune suhtlus meil omavahel läbi ja nüüd näen ainult pidevalt kuskil käivat inimest. Miks ma lastega ära ei lähe? Maja on meil kahepeale laenuga ehitatud ja tema on kindel, et kuna tema ehitas, siis maja on tema oma, olenemata, et laenu võtsime koos. Lapsed on meil ka ja neid oma kodust ilma jätta ei taha. Soetasin just enne seda auto ja kogu vaba raha läks sinna. Olen ummikus ja õnnetu ning ei tea kuhu minna või mida teha. Abi ka ei oska kuskilt otsida

Ei teagi, mida siin soovitada. Ehk siiski oma senisest elust end välja rabeleda ja lastega mujale minna.

Ära ole pikalt õnnetu! Leina ära ja siis mine edasi!

#3931814:

Maja on meil kahepeale laenuga ehitatud ja tema on kindel, et kuna tema ehitas, siis maja on tema oma, olenemata, et laenu võtsime koos.

Maja läheb pooleks, lahutus sisse.

Ma poleks uskunud, et anonüümses foorumis päriselt keegi kaasa mõtleb. Ütlen lihtsalt, aitäh, sest pole saanud kellegiga sellel teemal mõtteid vahetada.

Maja meie ühisvara. Ja ma polegi selle väitega nõus, et maja kuulub talle rohkem sellepärast,  et tema selle ehitas.

Endal ka imelik öelda, aga ma lihtsalt ei saa temaga rääkida. Eelmisel nädalal ma proovisin. Panin lapsed magama ja läksin tema juurde rahulikult jutuga, et peame asjad selgeks rääkima. See asi läks nii koledaks. Ta lihtsalt kõndis minema ja ütles, et tema rääkida ei taha. Käisin peale ja ütlesin, et ei saa pead liiva alla peita ja palju asju õhus. Ta hakkas lihtsalt seosetult nii kõvasti räuskama ja ühelegi küsimusele vastust ei saanud. Maja lubas põlema panna kui seda puutun ja pidin olema kohutav rahaahne inimene. Tal läks katus ikka nii lendu, et ma ei tundnud teda enam ära. Võttis minust kinni, et mind kuhugi tema jutu järgi tõsta. Ma hakkasin vastu ja siis ta hakkas räuskama, et ma tulin talle kallale. Lõpuks lubas mulle politsei kutsuda ja siis ma kutsusin ta isa sinna, sest ta lukustas ennast kõrvalhoonesse ja pööras täitsa ära. Siis ta saatis sõbrale kirja kuidas ma tulin talle kallale ja tahan teda õnnetuks teha. Isa proovis temaga kontakti saada, aga ei saanud, sest ta ei lubanud teda uksest sisse. Hommikul tuli tuppa ja peale seda on mu peale jube vihane,  et ta vanemaid teavitasid. Ma tõesti kartsin. Oma jutuga tahtsin öelda, et ma ei saa temaga üldse rääkida. Mitte üldse. Iga asja kohta ta ütleb, et tõmba minema.

Lapsed ei tea midagi, sest nad magasid ja küsivad minult ainult,  et miks ma issiga ei räägi.

Ta on mind igalt poolt ära blokeerinud ja suhelda temaga ei saa. Tal oleks nagu oma maailm, kus ma olen ta vaenlane. Kui ma peaks minema nüüd jälle jutuga,  et räägime asjad selgeks,  siis kõik kordub.

Hetkel on ainuke mõte, et kogun raha ja ootan kuni mõni üürikas vabaneb. Siin linnas on see suur väljakutse, sest üürikortereid ei ole ja kui on, siis absurdselt kallid või lähevad väga kiiresti. See on tema kodulinn ja ma ehitasin siia oma elu siis kui siia kolisime. Mul on siin väga hea töö ja lapsed käivad siin lasteaias ja trennis.

Ma poleks kunagi uskunud, et elu sellise pöörde võib võtta.

#3931774:

#3931767:

#3931707:

#3931702:

#3931649:

#3931053:

Miks peab manguma kedagi, kes lahkuda ei kavatsegi?

Ei peagi. Lihtsalt välja visata ja lukud vahetada.

Paljud siinsed kanad elavad mehe kinnisvaras.

Õnneks, mida aeg edasi, seda vähem juhtub sellist asja! Tänapäeva naine üldjuhul suudab ka meheta ellu jääda.

Siin teemades soovitatakse pidevalt mees välja visata ja lukud vahetada. Varem või hiljem selgub, et elamine hoopis mehe oma või heal juhul kahe peale ja mingist välja viskamisest ei saa juttugi olla.

Miks need kõvad ellujääjad ise endale kinnisvara hankida ei taha ega suuda?

Selle peale jätkan samas vaimus…. Aina enam suudavad naised ISE elada ja ISE omale kodu seotada. Sinusugused jäävad nukralt lutti imema ja leppima, mida nende kõnts-mees nendega teeb!

Mida sa räuskad? Mis kõnts ja luti imemine?
Kuidas puutun mina asjasse, kui jutt on naistest, kes ei saa meest välja visata, kuna kinnisvara pole nende oma. Mina olen omale kodu ostnud ja seda peaks tegema iga naine, enne, kui üldse mees ja lapsed plaani võetakse.
Siingi nüüd üks pika nutulaulu postitanud, kuna mees tinderdab, aga maja on ühisvara. Ei suutnud ju ise endale oma kodu soetada?

#3931849:

Ma poleks uskunud, et anonüümses foorumis päriselt keegi kaasa mõtleb. Ütlen lihtsalt, aitäh, sest pole saanud kellegiga sellel teemal mõtteid vahetada.

Maja meie ühisvara. Ja ma polegi selle väitega nõus, et maja kuulub talle rohkem sellepärast, et tema selle ehitas.

Endal ka imelik öelda, aga ma lihtsalt ei saa temaga rääkida. Eelmisel nädalal ma proovisin. Panin lapsed magama ja läksin tema juurde rahulikult jutuga, et peame asjad selgeks rääkima. See asi läks nii koledaks. Ta lihtsalt kõndis minema ja ütles, et tema rääkida ei taha. Käisin peale ja ütlesin, et ei saa pead liiva alla peita ja palju asju õhus. Ta hakkas lihtsalt seosetult nii kõvasti räuskama ja ühelegi küsimusele vastust ei saanud. Maja lubas põlema panna kui seda puutun ja pidin olema kohutav rahaahne inimene. Tal läks katus ikka nii lendu, et ma ei tundnud teda enam ära. Võttis minust kinni, et mind kuhugi tema jutu järgi tõsta. Ma hakkasin vastu ja siis ta hakkas räuskama, et ma tulin talle kallale. Lõpuks lubas mulle politsei kutsuda ja siis ma kutsusin ta isa sinna, sest ta lukustas ennast kõrvalhoonesse ja pööras täitsa ära. Siis ta saatis sõbrale kirja kuidas ma tulin talle kallale ja tahan teda õnnetuks teha. Isa proovis temaga kontakti saada, aga ei saanud, sest ta ei lubanud teda uksest sisse. Hommikul tuli tuppa ja peale seda on mu peale jube vihane, et ta vanemaid teavitasid. Ma tõesti kartsin. Oma jutuga tahtsin öelda, et ma ei saa temaga üldse rääkida. Mitte üldse. Iga asja kohta ta ütleb, et tõmba minema.

Lapsed ei tea midagi, sest nad magasid ja küsivad minult ainult, et miks ma issiga ei räägi.

Ta on mind igalt poolt ära blokeerinud ja suhelda temaga ei saa. Tal oleks nagu oma maailm, kus ma olen ta vaenlane. Kui ma peaks minema nüüd jälle jutuga, et räägime asjad selgeks, siis kõik kordub.

Hetkel on ainuke mõte, et kogun raha ja ootan kuni mõni üürikas vabaneb. Siin linnas on see suur väljakutse, sest üürikortereid ei ole ja kui on, siis absurdselt kallid või lähevad väga kiiresti. See on tema kodulinn ja ma ehitasin siia oma elu siis kui siia kolisime. Mul on siin väga hea töö ja lapsed käivad siin lasteaias ja trennis.

Ma poleks kunagi uskunud, et elu sellise pöörde võib võtta.

Mine kasvõi vanemate juurde. Sul ja lastel ei ole tõesti seal ohutu. Saad abi kysifa ka ohvriabilt

#3931849:

Maja meie ühisvara.

Siis on pool muret murtud. Mees võib räusata, palju tahab. Nüüd on iseküsimus, kui palju teie linnas selle maja väärtus on.

Aga – sa oled praegu pisut liimist lahti, mis on arusaadav, aga keskendu nüüd rahulikult ja ära tee mingeid rumalusi. Küsimus – kas pärast seda olukorda plaanid jääda või lahkuda?

1. Kui kavas suhe lõpetada, siis mingiks rahakogumiseks pole enam aega. Kui enne veel arvasin, et äkki laabub ja saate asjad rahulikult räägitud, siis praegu on kriis. Kuidas sellise täiesti hullunud mehega kavatsed veel kuid ühist eluaset jagada? Alguses mõtlesin, et lihtsalt armukese pärast pisut arust ära, siis nüüd tundub, et mingi skisofreeniline episood lausa.

2. Kuna on näha, et üksi sa asjalikke lahendusi praegu leida ei suuda, siis otsi abi. Esiteks leia juriidiline nõustaja, kes ütleb täpselt ja ametlikult, millele sul õigus on. Aitab vajadusel kirju ja nõudeid ka vormistada. Abi ja nõu võid küsida ka KOVist kas siis lastekaitsetöötajalt või sotsiaaltöötajalt. Nad kindlasti oskavad vajadusel edasi suunata. Naiste varjupaik aitab samuti nii psühholoogilise abi kui juriidikaga. Mees ju täiesti hullunud ja võib olla ohtlik. Sa ei pea hetkel rohkemat tegema, võta ühendust ja räägi lugu ära.

3. Mehega asju aja kirjalikult või tunnistajaga. Olgu teemadeks siis lahutuse algatamine või varajagamine. Kui muidugi nii otsustad.

4. Lastega räägi ise, enne kui mees seda teeb. Seda suppi ei jõua muidu ära helpida ja lapsed saavad trauma, kui isa nendega samamoodi märatsema ja sind süüdistama kukub.

5. Kui võimalik, müü auto maha. Kui vaja, võta laenu, aga minema sealt. Paneb maja põlema, siis paneb.

Jumaluke, ma loodan, et elate ikka mõnes suuremas linnas, kuigi nendes tavaliselt üürikaid ikka leiab. Ei taha mõeldagi, kui mingi väike koht ja mees saab jääda sisuliselt naabertänavale jälgima ja ähvardama.

#3931864:

Sellises tempos need aastad läksidki. Enne tinderi avastust saatsin teda veel peretuttava juurde appi ja siis ta ütles mulle ära minnes kui väga mind armastab. Hommikul oli elu juba teistsugune.

Armuke pani sinu vastu mõtteid pähe ja keeras mehe üles. Tüüpiline juhtum. Mees tahab säilitada senise kodu, laste elu ja armukest pidada.

PS. Koroona pole aastaid kestnud. Kas mitte 2020. a. veebruaris ei tuvastatatud meil esimene juhtum.

Mees mõtleb hetkel alumise ihuliikmega ning hetkel pole mõtet temaga peale lasteteemade midagi asjalikku arutada. Kui kirg otsa saab, hakkab Sind kuulama.

#3931636:

#3931631:

Naised, kui teil koguaeg pea valutab, siis on loogiline, et mees läheb mujale.

No see on tegelikult puhas müüt, et mees läheb mujale ainult siis, kui naine piisavalt sageli seksida ei soovi.

Ei ole müüt. Seksisoovi puudumisele lisaks naine ei viitsi või ei ole suuteline oma mehega adekvaatselt suhtlema. Ja ärgu räägitagu, et laste ja kodu kõrvalt ei suuda naine mehe emotsionaalseid ja intellektuaalseid vajadusi rahuldada. Suudab, kui tal on endal piisavalt intellekti.

Tinderi avastajale ütleks, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse. Lase endal ja mehel jahtuda, küll siis jõuab kolida ja lahutada ja mida iganes. Ei ole vaja kohe rapsima hakata. Proovige nüüd laste pärast inimeste kombel läbi saada. Aeg annab arutust.

#3931931:

#3931926:

Sul on kõige mõistlikum talle kiri kirjutada. Kirjutad talle rahulikult kõik oma mõtted lahti ja teed ettepanekud. Meili ju ei saa blokeerida. Selge on see, et suusõnalisest rääkimisest ei tule midagi välja.

Ei ole vaja neid kirju kirjutada. Suur osa meestest ei taha neid lugeda ja see lendab prügikasti. Mulle tavatses ema selliseid kirjakesi kirjutada, minuga ei olevat võimalik rääkida. Ühe lugesin ja vihastasin ennast seaks, rohkem mitte. Ei usu, et ükski mees hakkaks selliseid kirju lugema.

Ei olegi vaja kirju kirjutada, vaid üks kiri, kus saad kõik selle välja öelda, mida teine pool kuulama ei ole nõus.

Inimesed on erinevad. Minu mees kindlasti loeks, kui ma talle kirja saadaks. Ma olengi seda mõnikord teinud, kui tunnen, et rääkimine ei toimi.

Ja, kui selle naise mees ei loegi, siis ei loe. Mis siis ikka!

Selge on ka see, et rääkida selle mehega ei anna. Eks selline reaktsioon, nagu ta kirjeldas oli suur ehmatus mehe jaoks, et vahele jäi ja selle peale hakkas ründama.

#3932047:

#3931948:

Ei ole müüt. Seksisoovi puudumisele lisaks naine ei viitsi või ei ole suuteline oma mehega adekvaatselt suhtlema. Ja ärgu räägitagu, et laste ja kodu kõrvalt ei suuda naine mehe emotsionaalseid ja intellektuaalseid vajadusi rahuldada. Suudab, kui tal on endal piisavalt intellekti.

Juba sinu jutu lähtepunkt on täiesti haige: naine peab muudkui meest rahuldama, tema vajadusi rahuldama, seksima mehe tujude järgi. Enne tuleks ka mehel natukenegi paarisuhtesse panustada. Kui mees on töll, kes istub kodus jalad laual, lürbib õlut, naisega käitub üleolevalt ja vastikult, muudkui nõuab enda vajaduste rahuldamist, siis sellisel ei tulegi iialgi head pereelu.

Kommentaari, mida tsiteerid, kirjutas perekooli Revolver. Palun ära vasta talle ega lange mitte mingisugusesse diskussiooni.