Seda siin üks rääkis juba 5 lk tagasi, et naised on sageli meestest sõltuvad. Teine raius vastu, et naised tänapäeval ei sõltu kellestki ja ostavad ISE oma kinnisvara. Näha on. Kus elas naine enne ühisvara soetamist? Emme- issi tiiva alt kohe abiellu? Miks, kasvõi ajutiselt, endale kuuluvale elamispinnale ei kolita, kuni ühisvara jagatud? Ja kui tegu on ühisvaraga, siis pole naisel tõepoolest õigust mehe asju mööda ilma laiali vedada või lukke vahetada.
Imelik arvamus, et kõikide inimeste elu kulgeb ja peab kulgema ühtemoodi. Inimesed elavad väga erinevaid elusid. Inimeste elukorraldused on väga erinevad. Lapsepõlv, kodune taust, võimalused, stardikapital, võimed on erinevad. Alati ja igal juhul ei ole võimalik, et inimese elu kulgeb täpselt “õiget” radapidi. Või, mis on õige rada? Muutujaid, mis mõjutavad meie elu, on nii palju. Kes ütleb, et see sinu ideaalpilt elust – kõigepealt ülikool, üksinda elamine, iseseisev elu, elamine iseendale, mammona kogumine ja alles siis, kui kõik on olemas, abielu ja lapsed, on kõige õigem?
Mina olen sinu mõistes puhta p…sse kukkunud inimene. Mina tutvusin oma mehega 14-aastaselt. Vanematekodust kolisingi poisiga kokku. Muidugi mitte 14-aastaselt. Ei ole päevagi üksinda elanud. Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist sündis esimene laps. Ülikooli läksin alles 22-aastaselt. Esimest kodu me mehega üürisime. Seejärel võtsime koos laenu ja ostsime oma esimese kodu – kahe peale. Seejärel sündisid järgmised lapsed.
Kõik see järjekord tundus nii loomulik ja loogiline. Täna oleme 51-aastased. Meil on 4 last. Meil on lapselapsed. Ma olen nii rahul, et minu elu just täpselt nii on läinud.
Praegu pingutan ajusid ja mõtlen, kuidas ma oleksin pidanud oma elu elama, et oleksin sobitunud sinu ideaalpilti? Mitte tutvuma nii noorelt oma mehega? Või oleks pidanud pärast gümnaasiumi lõpetamist minema temaga lahku, et saaks elada iseseisvat elu, sest vanematekodust koosellu kolimine on ju täiesti ebanormaalne? Lapsed oleks tohtinud teha 30+ vanuses? Jne.
Igal inimesel on elus oma tee. Loomulikult saab ja tuleb oma elu ise juhtida, aga samas on ka asju, mis juhtuvad ise ja mis ei ole alati meie kontrolli all. Nagu öeldakse, inimene teeb plaane ja jumal naerab.
Minul on oma isiklik kinnisvara olemas. Aga selle olen soetanud alles kooselu jooksul. Lisaks on ka pärimise teel saadud päris palju kinnisvara, aga see on tulnud ka alles kooselu jooksul, mitte ei olnud olemas elluastumisel. Mehel on samuti pärimise teel saadud isiklik kinnisvara. Samuti on ta ise omale soetanud veel vara juurde.
Olen ühe eelneva kõnelejaga nõus – kõik inimesed ei valmistu koguaeg sõjaks. Tark on muidugi mõelda võimalikele raskustele ja end jõudumööda kindlustada, aga öelda, et elementaarne on enne abiellumist end pealaest igaks võimalikuks olukorraks kindlustada, on lihtsalt napakas!