Kas kellelgi läks ka nii, et Haridusamet ei arvestanud lapsevanema soove (mitte ühtegi kolmest võimalikust) ning määras ikkagi oma suva järgi.
Millised olid need koolid, kuhu last ei määratud lapsevanema soovi kohaselt?
Meil on see mure tekkimas. Laps läheb järgmisel aastal kooli, kuid kodulähedase oleme varasema kehva kogemuse tõttu välistanud.
minu soove ei arvestatud. vanema lapse olemasolu soovitud koolis polnud kõneväärtki ja tegu pole eliitkooliga.
Viimasele: Mis koolis su vanem laps õpib?
Uskumatu, et ei pandud sinna, kus vanem ees õpib! Huvitav, kas neid avaldusi üldse loeti?
Minu laps ei saanud ühtegi soovitud kooli. Tegemist Nõmme koolidega. Määrati elukohajärgne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu laps ei saanud ühtegi soovitud kooli. Tegemist Nõmme koolidega. Määrati elukohajärgne.[/tsitaat]
No aga õigesti määrati ju siis, kui tõesti suunati elukohajärgsesse kooli?
Minu laps ei saanud, soove oli kaks. Need soovitud on elukohajärgsed. Määrati ka elukohajärgne, kuid mitte soovitutest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina seda küll õigeks ei pea. Lapsevanemal peaks siiski mingi sõnaõigus olema ja kui on võimalik kolm kooli ära määrata ja nende hulka elukohajärgne ei kuulu, siis võiks ju soove arvestada. Neist kolmest ühte oleks ikka võimalik lapsele koht leida, kui ei ole just tegemist nõutud (eliit)koolidega nagu 21. ja GAG.[/tsitaat]
Aga kuidas siis on õige? Lapsevanem ei soovi oma last elukohajärgsesse kooli panna. Aga nendesse koolidesse, kuhu ta tahab oma last panna, tahavad minna ka lapsed, kellele need koolid on elukohajärgsed. Soove saab arvestada ainult sel juhul kui neis koolides on ruumi üle. Kui need koolid saavad täis juba lastest, kellele need koolid on kodukoolid, siis pole midagi teha. Oleks tobe ka teha lisaklass lastele, kelle tegelikus elukohajärgses koolis on ruumi küll.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga kuidas siis on õige? Lapsevanem ei soovi oma last elukohajärgsesse kooli panna. Aga nendesse koolidesse, kuhu ta tahab oma last panna, tahavad minna ka lapsed, kellele need koolid on elukohajärgsed. Soove saab arvestada ainult sel juhul kui neis koolides on ruumi üle. Kui need koolid saavad täis juba lastest, kellele need koolid on kodukoolid, siis pole midagi teha. Oleks tobe ka teha lisaklass lastele, kelle tegelikus elukohajärgses koolis on ruumi küll.[/tsitaat]
Täesti nõus! Selleks, et mõni laps saaks soovitud mitteelukohajärgsesse kooli, peab ju mõni teine laps elukohajärgsest koolikohast ilma jääma!
Westholmi kodulehel teade vanematele:
Vastuvõtt 1. klassidesse
09.05.2012
Vastavalt Tallinna Haridusameti määrusele on Jakob Westholmi Gümnaasium määratud piirkonnakooliks. Koostöös e-kooliga on lähikonnas elavad kooliealised lapsed määratud meie kooli e-kooli vastuvõtunimekirja.
Kuna e-kool ei võimalda üleüldist ootenimekirja, tuli meile määratud lapsed võtta kindla õppesuuna all e-koolis \”vastu\”.
Seetõttu said kõik vanemad, kes oma lapse e-kooli kaudu Westholmi kooli kinnitasid, teate, et nende laps on \”Põhikooli Muusika süvaõppe nimekirjas\”.
Tegelik õppesuund määratakse siiski tutvumisvestlusel ja vastavalt lapsevanema soovidele ning kooli võimalustele.
Seega, kallid lapsevanemad, palun siiski kinnitage oma soovi laps Westholmi kooli õppima panna ja ärge sattude segadusse \”muusika süvaõppest\”.
Veelkord: Tegelik õppesuund määratakse hiljem, hetkel oodatakse teiepoolset kinnitust oma laps meie kooli õppima tuua. Palun kinnitage e-kooli kaudu oma soov ja ärge unustage dokumente tuues kinnitamast oma tegelikku õppesuunasoovi.
Jakob Westholmi Gümnaasiumi koolipere
Oleks huvitav teada, millised need koolid olid, kuhu määrati. Kas piirkonnas vöhem populaasemad?
Üsna kummaline on see, et kui paar kuud tagasi oli seoses HA kooli määramisega siin ülielav arutelu, kus igaühel oma arvamus ja kõik kihas, siis nüüd pärast määramisi on tunne nagu oleks kõik hangunud ja mitte mingit infot ei ole. Kooli määramine on nagu must kast – paned ühest otsast andmed sisse, ootad teadmatuses ja siis väljastatakse tulemus. Inimlikult normaalne on siiski, et lapsevanemad soovivad rohkem selgust. Ei tea, kas olen imelik, aga mind huvitavad küll sellised asjaolud kooli määramise juures:
1. Mis sai nendest sadadest viimasel hetkel kesklinna \”kolinud\” lapsest – kas nad määrati soovitud kooli? Kui ei, siis kuhu? Eelmise sissekirjutuse järgi või kõik Lasnamäele vms?
2. Kas arvestati üldse sissekirjutuse pikkust? Ja kui arvestati, siis milline on näiteks piisav staazh nõutumatesse koolidesse pääsemiseks, kust läheb piir? Et siis teaks arvestada, et kui on vanematel sissekirjutus näiteks alla 10 aasta, et siis pole lootustki vms.
3. Kui tõsine argument on õe või venna õppimine samas koolis. Kui kaks kooli on peaaegu sama kaugel, kas siis määratakse õe või venna järgi või ikkagi raudselt sirklimeetodil lähimasse.
4. Kas mõni laps määrati kooli käima ka teise linnaossa? Näiteks kesklinnast Lasnamäele?
Eks neid küsimusi on veel. Kas tõesti on nii raske anda normaalset infot, et lapsevanem teaks arvestada, mis teda ees ootab.
viimasele:
minu laps soovitud kooli ei saanud. tegelen asjasse puutuvate koolide ja haridusmin-ga, mitte ei hakka siin detaile arutama. kahju, et sulle pettumuse valmistan:D
viimasele:
osa sinu küsimusest ei päde (nt sissekirjutuse pikkuse arvestamist ei näe määrus ette, vanemate sissekirjutus ei ole üldse määruses loetletud kriteeriumide hulgas), osale vastab määrus või selle seletuskiri (õe-venna õppimine samas koolis on võrdne kriteerium sissekirjutusega, st parimal positsioonil on lapsed, kel täidetud mõlemad tingimused) ja osale vastuse saamiseks on veel liiga vara – vanemad ei ole ju veel koole teavitanud koha vastuvõtmisest ja teine ring ei ole käima läinud.
kindel on üks: perekooli kaudu sa haridusametilt nendele küsimustele vastuseid ei saa. kui väga huvitab ja oodata ei kannata, pöördu ajakirjanduse poole. kuigi ma olen kindel, et see teema võetakse üksipulgi lahti ka ilma sinu torkimiseta. praegu on selleks veel lihtsalt liiga vara.
Ma ei olegi kunagi arvanud, et keegi peaks siin avaldama oma nime, täpse aardessi ja määratud kooli ning soovitud koolid jne. Kuid võiks siiski öelda, mis on see asjaolu, miks määramine on tema arvates ebaõiglane. Näiteks elatakse koolile piisavalt lähedal, õde-vend õpib koolis ja seda ei arvestatud. Ok, ma saan aru, et kui elatakse Pääskülas, siis pole GAG-s õppiv vend nagu eriti argument, sest elukoht absoluutselt seda ei toeta. Või siis võiks vähemalt seda öelda, et sissekirjutuse järgi elati kooli kõrval, aga määrati ikkagi kaugemasse kooli (siis võib arvata, et arvestati sissekirjutuse pikkust).
meie 3 last on käinud kõik erinevates koolides ja ei ole mingit probleemi sellest tekkinud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]meie 3 last on käinud kõik erinevates koolides ja ei ole mingit probleemi sellest tekkinud. [/tsitaat]
Siis on sul väga vedanud või on lapsed nii suure vanusevahega, et ainult üks parasjagu algklassides, kus palju üritusi koos vanematega.
Mul käisisd erinevates lasteaedades ja peaaegu alati sattusid üritused ühele ja samale ajale, jõulupeole sai veel nii teha, et ühe lapse peole läks isa ja teise omale ema (kuigi oleks ju tahtnud näha mõlemat last esinemas, aga korraga kahel emadepäevapeol osaleda pole küll võimalik.
Nüüd õnneks ühes koolis ja palju lihtsam. Ei ole nii, et suusapäevale pead ühe viima Nõmmele ja teise Piritale samaaegselt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Siis on sul väga vedanud või on lapsed nii suure vanusevahega, et ainult üks parasjagu algklassides, kus palju üritusi koos vanematega.
Mul käisisd erinevates lasteaedades ja peaaegu alati sattusid üritused ühele ja samale ajale, jõulupeole sai veel nii teha, et ühe lapse peole läks isa ja teise omale ema (kuigi oleks ju tahtnud näha mõlemat last esinemas, aga korraga kahel emadepäevapeol osaleda pole küll võimalik.
Nüüd õnneks ühes koolis ja palju lihtsam. Ei ole nii, et suusapäevale pead ühe viima Nõmmele ja teise Piritale samaaegselt.[/tsitaat]
Ma ei kujuta ette, kuidas saab üks laps sattuda kooli Nõmmele ja teine Piritale.
Kooli sattumise kohta ei oska öelda. Aga et suusapäevad satuvad erinevatel koolidel samale päevale ja üks koolidest viib suusapäeva läbi Pirital ning teine Nõmmel on täiesti reaalne.
Ja rebi end siis ribadeks.
No kes määrati elukohajärgsesse aga sinna ei taha siis saab ju omalkäel uue koolikoha otsida!
ma Haridusametist saan täitsa aru.Ühed virisevad, et miks määrati kodust liiga kaugele, teised jälle, et miks kodu juurde määrati. Saa siis aru. Õige kah, las olla kodulähedane kool ja kellele ei sobi siis otsib ise endale koha.
Meie erivajadusega lapsele määrati kodulähedane kool, kuigi oleksime soovinud kooli teises linnaosas. Esiteks plaanisime veel selle aastanumbri sees ära kolida, teiseks pole meie koduses linnaosas ühtegi tugiisikut, kes lapsele kooli vastu tuleks ja lapsega ülejäänud päeva veedaks. Laps on aga sellises vanuses, et vajab veel ööpäevaringselt täiskasvanu kõrvalabi ja juhendmist seoses ohtlike haigusseisundite tekke võimalusega (tsiteerin AEK otsust). HA poolt määratud kooli medõde viibib kohal ülepäeviti ning ainult õppetöö ajal. Lapse pikapäevarühma jätta ei saa. HA suhtumine on umbes selline, et teie mure kuidas oma pereelu ära korraldate. Meile see tähendab aga suurt aja- ning rahakulu edasi-tagasi sõitmiseks (tööajast!). Peres on veel teinegi laps, aga paratamatult kogu elukorraldus keerleb esimese lapse ümber. Muudkui arvesta ja planeeri ja mõtle mitu sammu ette… Ja siis ka ei või HA vastu tulla, vaid vehib oma paberite ja määrustega nina all. Aga paberite taga inimesi ei näe. Ma ei saa aru, mis saab olla tähtsam põhjus kui lapse tervis? Milline peab olema olukord, et HA arvestaks lapsevanema sooviga? Mõistan, et meie soovitud kooli oli liiga suur tung, aga samas ükski neist ametnikest ei vaevunud meie probleemi süvenema, oleks võinud ju ka meile helistada ning vähemalt mingi muu alternatiivi välja pakkuda. Aga ei – mõõdame meetrid ära ja JOKK! Hakkan juba mõtlema, et teise linnaossa kolimise asemel peaks hoopis välismaale kolima. Nõme riik oma väiklaste empaatiavõimetute bürokraatidega.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Lola69 kirjutas:[/small]
Minu lapse suusapäev nägi välja selline, et lapsed viidi nõmmele suusatama ning toodi kooli juurde tagasi. Minu elu see küll kuidagi ei mõjutanud.[/tsitaat]
Kõikides koolides see kahjuks nii ei käi. Ja väikest last üksi seiklema ka ei saada.
Nii Nõmmele kui Piritale saab linnaliinibussiga. Milles probleem? Mõlemas on suusalaenutus kah olemas, ei pea kaasa vedama enda suuski.
Kas keegi tõesti tööajast veab last kehalise tunni jaoks kuskile?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kõikides koolides see kahjuks nii ei käi. Ja väikest last üksi seiklema ka ei saada.[/tsitaat]
Millises kooli nõutakse vanematelt tööajal lapsevedu? Kohe mitte ei usu!
\”Sajakilost raskust ükski koolilaps ei pelga,
kes ei usu — proovigu ta koolikotti selga!
Lisaks võtku suusad, kepid, dressid, gua¨id, sussid —
jõudu teile, koolilapsi sõidutavad bussid.\”
Kes teab autorit?
meie ei saanud. meil on erijuhus, mis on seotud otseselt lapse tervisega, mitte mingite emotsionaalsete põhjustega, miks kodulähedane kool ei sobi. käisin HA-s sellest rääkimas, aga kus sa sellega… ma ei mõista, mis võiks lapse tervisest olla mõjuvam põhjus? see, et 6-aastane erivajadusega laps on kella 18-ni üksi kodus, ei huvita kedagi. see on juba vanemate mure, kuidas nad oma pereelu korraldavad. HA poolt määratud koolis pole medõde püsivalt kohal, lapse pikapäevarühma ka ei saa jätta. nüüdseks olen juba mitmesse kooli avaldused teinud, et kui peaks üks koht vabanema… lootus on õhkõrn. aga HA on oma otsusega hästi rahul, sest kõik on JOKK, kuigi tegid meie perele tõsise karuteene. nõme, nõme, nõme…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
