RE: kelle lapsed sõitsid täna rattaga kooli
Teed on väga erinevad. Kui on olemas kergliiklustee, siis seal sõitku need, kes end kindlalt tunnevad, see on ju sõiduteest eraldatud ja üsna lai.
Meie juurest viib aga linna 10km sinka-vonka-käänuline ja kitsas tee, mille mõlemas ääres, kohe asfaldist alates, on sügavad kraavid. 2a tagasi tehti see tee \”korda\”. Jube on ainuüksi siis kui praegu, libedaga ja lumega, mil tee on niigi tavapärasest kitsam, tuleb vastu nt veoauto. Kaks sõiduautot mahuvad üksteisest vaevu mööda. Enamus autojuhte, eriti igapäevased liiklejad, arvestavad oludega ja sõidavad ettevaatlikult, aga oi kui palju on erandeid…Ja kui siis selle tee ääres, kus lumeoludes on kahel üksteisele vastu sõitval autol keeruline teele ära mahtuda, sõidab jalgrattur…ja pole teepeenart, kuhu tõmmata, selle asemel on hoopis SÜGAV KRAAV, siis on olukord lihtsalt absurdne ja tõepoolest, lapsi sedasi nähes (ja neid on ka siin tee ääres) tahaks nad auto peale korjata ja turvaliselt kooli toimetada või viia käekõrval vanemate juurde ja aru pärida. Ma olen mõelnud, et tõenäoliselt ei ole nt ema autojuht – sest olemata autojuht ei mõista ka neid riske. Siis ma mõtlen, et omamata turvalist transpordivõimalust võiksid need lapsed ju käia vallakoolis, valla koolibussiga. Aga ei, nad on pandud linnakooli, kuhu neil siis iga ilmaga, tulgu taevast pussnuge või olgu teel lumevallid, tuleb neil lastel minna rattaga.