Teema: Kelle lapsel pole hammastes auke (5-6-aastased)

Ma võin sulle kinnitada, et oleme ka ise väga hoolsad olnud ja puhastame laste hambaid tavalise hambapastaga, mitte ökoga, aga ikka oli 5-aastasel juba 2 auku! Ja ka magusat saavad ikka harva, mahlajoomise kommet meil lihtsalt pole jne.

minul on ka oma teooria – siis, kui mina ja minu eakaaslased lapsed olid, ei käidudki enne kooli hambaarsti juures, seetõttu ei teadnuki, et augud juba hammastes. Ja kui oligi auk, ega tollel ajal piimahambaid ei parandatud – kui auk oli väga suur, tõmmati piimahammas lihtsalt välja (mul endalgi üks piimahammas augu tõttu välja tõmmatud). Samas kooli ajal küll kui ikka oli hambaarsti päev, siis ikka pooltel lastel parandati ka.

Väga suur roll on ikka geneetikas, millise hambakomplekti endale looduse poolt kaasa saad.

Pigem tuleb leppida, et enamusel inimestel tekivadki hammastesse augud ja tänapäeva meditsiini eelis on see, et neid auke saab parandada, mitte ei pea valudes vaevalema ja lõpuks hamba välja tõmbama.

Minu laste hammastes ka pole veel auke, aga sain samuti suure ehmatuse osaliseks.
Olen ise nendele tugeva maitsega laiatarbehambapastadele ülitundlik, seetõttu olen ostnud lastele ka n-ö midagi leebemat, enamasti ksülitooliga (st vältinud mitte fluoriidi vaid sisuliselt toidupoe-kaubamärke). Aga fluoriidita on jäävhammaste mineraliseerumine takistatud. Nüüd pesevad fluoriidiga hambapastaga. Veel ei tea, kas sellest tagantjärele kasu on…

#3546983:

mis firma oma täpselt, milline ?

Meie kasutame Jordan Junior hambapastat. Seda saab igast toidupoest.

Laps saab varsti 8 ja ühtegi auku pole olnud, kuigi saab ikka nt komme vôi jäätist. Geneetikat ilmselt selle eest tänada ei saa, kuna mul endal on küll palju parandatud juba lapsena. Ilmselt seetõttu olen aga lapse hambapesu osas väga hoolikas olnud. Hambaarsti kindel soovitus on kasutada sellisel lapsel, kes juba pasta välja oskab sülitada (üle 3a) kindlasti fluoriidiga pastat. Fluoriidi sisaldus peaks olema min 1000 ühikut (on pakendil kirjas). Sama soovitus kehtib ka täiskasvanule.

3-ne peseb Vadecumiga (vanusele 0-6 aastat), 7-ne Drakoshaga (1-8 aastat). Olen ka muid ostnud (suvalised poes müüdavad, jälgin vaid vanusepiirangut).

#3547074:

#3547055:

Laps saab varsti 8 ja ühtegi auku pole olnud, kuigi saab ikka nt komme vôi jäätist. Geneetikat ilmselt selle eest tänada ei saa, kuna mul endal on küll palju parandatud juba lapsena. Ilmselt seetõttu olen aga lapse hambapesu osas väga hoolikas olnud. Hambaarsti kindel soovitus on kasutada sellisel lapsel, kes juba pasta välja oskab sülitada (üle 3a) kindlasti fluoriidiga pastat. Fluoriidi sisaldus peaks olema min 1000 ühikut (on pakendil kirjas). Sama soovitus kehtib ka täiskasvanule.

ja võta näpust onju, ökopoed ja paljud tavapoed müüvad täiesti fluoridivabasid ökopastasid ja ka hilisemas eas lastele, kui tervislikke.

Tekib küsimus, kuidas siis ökoinimesed aukudeta hambaid suudavad säilitada a.la saialille hambapastat kasutades, kus fluor on 0

Kui nad elavad Eestis ja tarbivad kraanivett, siis saavad joogiveest oma fluoriidi. Eestis ongi see probleem, et kohati ületab fluoriidide tase lubatud normi ja selline vesi lausa kahjustab hambaid (hammastele tekivad valged nn fluoriidilaigud, minu esihammastel on sellised).

#3547022:

#3547007:

Mu lastel polnud selles vanuses hammastes auke ( ühel pole praegu ka) kuigi söövad ja näksivad pidevalt. Hambaid olen küll imikust peale pesnud, aga juhtub vahel sedagi, et kodustel hommikutel jääb mõni kord vahele, kui ma peale ei passi.

Hambapastad on olnud suvalised- fluoriidiga ja ilma. Vahel ka lihtsalt veega, kui hambapasta jonn nii suur on.

Ma arvan, et suurt paanikat väikestest aukudest pole vaja teha. Ebameeldiv on see teadmine kùll, aga mis teha. Tuleb ära parandada ja proovida leida sobiv pasta.

teil paistab vist hammaste geneetika ka hea ????

Kas su lapsed joovad piima ka kaltsiumi mõttes ? Mu laps näiteks ei võta lonksugi, ei maitse, tee mis tahad.

Jogurteid ja keefiri joob.

Proovi nende magusate kõrtega, vanilli-shokolaadi-maasika jne. Piim tassi, kõrs sisse ja läheb. Parem ikka kui mitte midagi.

Minu laps on 11 ja kasutas kuni koolieani flouriidivaba pastat, pärast seda läks üle täiskasvanute omale. Pole ühtegi auku (ptüi-ptüi-ptüi). Ksülitooli pole samuti kasutanud. Kusjuures laps pole ka ülihoolikas hambapesija, alatasa unustab selle tegevuse mingi nõmeda ettekäändega. Mina arvan, et asi on geneetikas.

Kolmest lapsest on augud olnud 1 lapsel ja needki tekkisid 7-aastaselt, pärast parandamist jälle mitu aastat on korras. Need tekkisid ka vast sellest, et igal õhtul me peseme korralikult, aga hommikul vahel jäi aega väheks ja hommikusöögi järel andsin hambapesu asemel ksülitoolipastilli ja kooliminek. Hambaarst arvas, et ikka pesemine on tähtsam ja puhtamaks teeb, seega me nüüd ikka peseme enne kooliminekut ka korralikult. Hommikul pesevad ise, õhtul pesen üle, nüüd 8a harjutame ikka ise, et igalt poolt ja korralikult saaks, ja vahel teen üle.
Meie ema on küll ka öelnud, et lastelastega võrreldes meie väiksena pesime ikka väga harva ja halvasti hambaid, keegi ei kontrollinud ja ei pidanud valvet. Auke ikka oli, aga ei midagi tavalisest hullemat.
Kasutan just fluoriidivabasid hambapastasid, alguses beebide Rocs (müüakse igal pool, kummeliga ja teine mingis roosa lillega pakis), siis hiljem ostan nt iherbist Xyliwhite, need meeldivad lastele kõige rohkem. Ksülitooliga hambapastasid (küll fluoriidiga) on ka prismas odavaid ja palju valida. Fluoriidivaba võtsime ka sellepärast, et ühel lapsel oli nina ja suu ääres väga visa lööve, mida ka arvati, et äkki põhjustab fluoriid.

Fluorivaba on eriti tähtis siis, kui laps ei oska veel hambapastat välja sülitada, aga nii suur oskab ju juba välja sülitada pasta, mitte ei söö seda ära, seega on fluor juba alju vähem ohtlik, et liiga palju saab. Alla neelates on see mürgine, hammastega lokaalselt kokku puutudes pigem kasulik.
Siiski arvan, et hambaarst soovitaks sul fluoriga hambapastale üle minna, ega suurtele lastele ja täiskasvanutele ei olegi neid nii palju, kõik on fluoriga.
Teine, mis meil proovitud, on nanoHAP ehk kaltsiumhüdroksüapatiit (nt Blanxx on laste oma ka). see asendab fluori.

Kõige parem valik ksülitooliga hambapastasid, pastille ja nätsusid (põhiliselt Jenkki 100% ksülitooliga) on Prismas.

Minu laps sai hambaaugud, kui läks lasteaeda. Seal jõid ühest topsist vett jne. Ühel lapsel olid näiteks hambad täiesti mustad eest. Mina süüdistan seda ühest tassist joomist.

Hakkasin hambapastaga lastel hambaid pesema, kui said 2-aastaseks, enne pesime veega. Hambapastasi ja -harju valin vanuse märgi järgi, mis toidupoodides müügil. Lastel kipub sageli hommikune ring ära jääma, eriti, kui mind pole kodus. Pidev näksimiskomme on neil küll, kuigi üritan piirata. Magusat söövad ka. Õhtuti pesen neil ise. St natuke pesevad nad ise ja siis ma vaatan üle, või pesen ma ja siis natuke nühivad veel.
Natuke see vist sõltub jah sellest ka, kuidas kaasa antud on. Ma ei mäleta kma lapseeast üldse nii korralikku hambapesu ja ausalt öeldes ema imestab, et ma nii järge pean. Mu vanematel on pigem kehvad hambad, mul ma ütleks pigem head. Esimest auku pidin parandama 26-aastaselt, kui koolituse tõttu liialdasin coca cola ja energiajookidega. Laste isal suus paras surnuaed. Loodan, et lapsed saanud pigem head hambageenid.

#3546952:

minul on ka oma teooria – siis, kui mina ja minu eakaaslased lapsed olid, ei käidudki enne kooli hambaarsti juures, seetõttu ei teadnuki, et augud juba hammastes. Ja kui oligi auk, ega tollel ajal piimahambaid ei parandatud – kui auk oli väga suur, tõmmati piimahammas lihtsalt välja (mul endalgi üks piimahammas augu tõttu välja tõmmatud). Samas kooli ajal küll kui ikka oli hambaarsti päev, siis ikka pooltel lastel parandati ka.

Ma ei tea, millal sa noor olid, ma ise olen 1977 sündinud. Käidi ka väiksemate lastega hambaarstil ja parandati ka piimahammastes auke, minulgi oli paar plommitud piimahammast. Koolis oli meil näiteks oma hambaarst, kõik käisid järgemööda seal kontrollis (tegemist oli ühe Ida-Viru kooliga). Lasteaia ajal käisin emaga kohalikus polikliinikus, parandati ka piimahambaid, keegi augu pärast välja tõmbama ei hakanud.

Su vanemad ilmselt lihtsalt ei viinud sind hambaarstile, seetõttu oligi esimene hammaste parandamine kooliajal.