Teema: Kelle lapsel pole hammastes auke (5-6-aastased)

#3546952:

minul on ka oma teooria – siis, kui mina ja minu eakaaslased lapsed olid, ei käidudki enne kooli hambaarsti juures, seetõttu ei teadnuki, et augud juba hammastes. Ja kui oligi auk, ega tollel ajal piimahambaid ei parandatud – kui auk oli väga suur, tõmmati piimahammas lihtsalt välja (mul endalgi üks piimahammas augu tõttu välja tõmmatud). Samas kooli ajal küll kui ikka oli hambaarsti päev, siis ikka pooltel lastel parandati ka.

Ma ei tea, millal sa noor olid, ma ise olen 1977 sündinud. Käidi ka väiksemate lastega hambaarstil ja parandati ka piimahammastes auke, minulgi oli paar plommitud piimahammast. Koolis oli meil näiteks oma hambaarst, kõik käisid järgemööda seal kontrollis (tegemist oli ühe Ida-Viru kooliga). Lasteaia ajal käisin emaga kohalikus polikliinikus, parandati ka piimahambaid, keegi augu pärast välja tõmbama ei hakanud.

Su vanemad ilmselt lihtsalt ei viinud sind hambaarstile, seetõttu oligi esimene hammaste parandamine kooliajal.

Minul lapsed 5 ja 7. Kummalgi pole ainsatki auku olnud. Vanem kukkus 2-aastasena esihammastelt nurgad maha. Alles jäänud hambaosadel oli hambaemail nähtavalt mõrane nagu äblikuvõrk. Arst hirmutas, et kui korralikult ei hoolda, siis on sellistesse hammastesse kaaries kiirelt tulemas. Sealt pudenes aja jooksul küll tükke, aga kaariest õnneks sinna ei tulnud, nüüdseks need hambad vahetunud.
Olen lastel kasutanud eakohaseid hambapastasid. Või pigem vanematele mõelduid. Nii kui sülitama õppisid, võtsin fluoriidiga pasta. Kaheselt kindlasti juba. Mina ei osta ühtegi maasika või kommimaitselist pastat. Need lääged pastad lastele ei meeldi. Lemmik on Rootsist laste Zendium (nendel normaalse neutraalse maitsega pastad), aga praegu seda mulle keegi ei too. Vahelduseks kasutan lastel Elmex Junior’i või Sensodyne 6-12. Neid hommikuid, kui hambad on pesemata jäänud, on kõige rohkem olnud 3. Õhtuid mitte ühtegi – ka siis kui laps on õhtul hilja kuskilt tulles autos magama jäänud, olen ka magaval lapsel hambad ära pesnud. Kuna nad titest saati sellega harjunud, siis läbi une loputavad suud ja sülitavad.
Jälgime hambakella, joogiks eelistame vett, peale magusaid jooke või jogurtit joovad vett peale.
Minul endal on suus 4 hammast, mida pole plommitud (viimase 15 aasta jooksul on neid plomme vahetatud, aga juurde pole auke tulnud). Mehel on umbes sama seis: vast 8 plommimata hammast.

Minu tüdrukul tuli esimene hammas 4-kuuselt, sellest peale hakkasin kohe tema hambakesi nühkima, fluoriidiga hambapasta võtsin kasutusele siis, kui ta sai aru, et neelata ei tohi. Fluoriidisisaldus muidugi vastavalt vanusele.
Mu sõbranna soovitas kohe, et tuleks ikka hakata fluoriidiga pastat kasutama, sest temale rääkis Soomes elav tuttav, et seal soovitatakse just seda. Kasutasime Oxygenol-nimelist pastat (Prismas ka müüakse, seal on vanused peal, muumipiltidega põhiliselt). Nüüd on meil ka Elmex Junior, olen kasutanud ka nö lihtlabasemaid laiatarbe-hambapastasid (aga ikka fluoriidiga).
Teine asi, mida ma ka tegin – ostsin just seal frenzy lehelt ksülitooipastille, jällegi soomlaste kogemustele toetudes.
Samuti hakkasin lapsele lubama nätsu närimist nii 4-aastaselt vist, et pärast sööki hambaid puhtamaks saada. Muidugi maitsevad talle rohkem laste magusad nätsud, mitte Jenkki ksülitooliga nätsud, aga parem siiski kui üldse mitte midagi, sest pärast sööki aitab nätsu närimine ikkagi päris hästi suu toidujääkidest puhastada.
Asi, mida teha ei tohi – kohe peale sööki hambaid pesta. Vähemalt pool tundi peaks vahet olema. Seega ma ei soovitaks nühkida laste hambaid pärast hommikusööki, vaid enne. Pärast hommikusööki võib ju suuveega loputada, või ka tavalise veega.
Hambaarst soovitas kõrvale jätta sellised hambapastad, mis on geeljad, igasuguste magusate marjamaitsetega. Ütles, et need ei puhasta nii hästi, tuleks ikka valida nö päris hambapastad.
Minu laps ei armasta väga piimatooteid. Eks jogurteid on laps ikka söönud, ka kohukesi ja nii, aga mitte üleliia. Kohupiim talle ei maitse, juust ka mitte, kodujuust samuti mitte. No lasteaias vist vahel joob piima, ja kodus on mõned korrad küsinud, et tahab, aga põhiline jook on ikka vesi. Mullijooke pole talle andnud, paar-kolm korda on proovida saanud, aga ei meeldinud, sest pole harjunud. Väidetavalt on üks hullemaid hammaste lõhkujaid just magus mullijook. Mahlasid ta ka väga ei taha.
Ja teada-tuntud on ka fakt, et kaltsiumi saamiseks ie pea tingimata piimatooteid tarbima – paljudes taimedes on kaltsiumi, mida kehal on lihtne omastada.

Aga mina olen 100% veendunud, et esimene asi, mis määrab, on geneetika.

Mina pole kunagi arvanud, et just mingi konkreetne hambapasta on hambaaukude ärahoidmise võti… Muidu, pastad on Oral B (fluoriidiga) 7a ja Pasta del Capitano (vanuses 3+ lastele) 4,5 aastasel. Magusat (komme, küpsiseid) lapsed saavad peale nö. soolase söögi ärasöömist, seega maiustustevabad lapsed nad ei ole, aga söögivahesid (kus ei ole järgmise söögiajani mingit näksimist) püüame pidada korralikult.

Olulisemaks hammaste tervisele olen pidanud hoopis D-vitamiini andmist sügisest varakevadeni – olen andnud seda tõesti korralikult beebist peale. Iga päev ning suuremas doosis kui väikelastele soovitatakse (sest soovitused on aegunud). Niikui sügisel ilmad külmemaks hakkavad minema (mis tähendab, et lapsed on väljas riidesse topitud, nahk päikest ei saa) – kohe igapäevane D-vitamiin ja nii suveni välja.

Praegu 7 ja 4,5a hammastes ei ole auke.

Mis värk selle fluoriidiga üldsegi on siis? Minu laps on 4 ja ta ei sülita pastat välja. Allaneelamist pole õnnestunud takistada, sest ta lõnksatab alla kohe kui hari paar ringi teinud ja süljenäärmed tööle hakkavad. Kasutame Elmexi pastat, neid muumitrollidega olen proovinud, tekitavad okserefleksi, liiga vänge maitse vist. Tal on alati kõik pastad olnud fluoriidiga, aga sellest hoolimata on esihambad kahjustatud. Väiksemana oli tal tervisehäda, mis põhjustas väga palju oksendamist ja hambaarsti sõnul on tegemist sellest tingitud erosiooniga.
Ka täiskasvanutele olen lugenud soovitust, et ärge pärast pesu hambaid loputage. Sel viisil ju neelatakse ikkagi pastajäänused lõpuks alla, kuhu ta mujale suust kaob.

Me elame Soomes. Laps on 6.5a ja ühtegi auku ei ole veel olnud. Kuigi viimases kontrollis oli üks peatunud kaaries!? Ilmselt siis mingi augu alge aga ise pidama jäänud.
Piimahambad ei ole veel ühtegi vahetunud.
Peseme tavalise fluoriidiga pastaga ka kasutusel on ka ksülitooli pastillid.
Mina pesen üle päeva ikka veel lapsel ise hambad üle.
Seda arstid soovitavad kuni 7.nda eluaastani, kuniks käemotoorika on piisavalt hea.

Mul endal on väga kehvad hambad aga süüdlane on pigem lapsepõlves olematu hügieen. Õel väga head hambad ja emal ja isal olid mõlemal nõrgad ja lagunevad hambad.
Lapse isal on aga väga head hambad. Seega ilmselt head geenid isalt ja minu usin tagant torkimine on aukudest päästnud.

Ma ei viitsinud vastuseid lugeda, aga üldiselt olen veendunud, et hambapasta ja hambapesu tihedus mängivad tervete hammaste juures vähe rolli. Kõik on tellija materjalis kinni…
Mu mõlemad lapsed kasutavad tavalisi poe-hambapastasid ja väga hoolikad nad režiimist kinnipidamisel pole. 11-aastasel pole auke siiani, 6-aastasel olid juba 4-aastaselt augud.
Lähedane, kes peseb lapsest saadik hambaid andunult, kasutab hambaniiti, sööb tervislikult -tema käib igal aastal auke parandamas.

Mu 9a laps hakkas pesema fluoriidiga pastaga umbes 3-aastaselt ning tal pole olnud elus ühtegi auku. Mu 6a laps pesi kuni selle aastani titekate ilma fluoriidita pastadega, kuna ta päriselt ei osanud välja sülitada, õigemini ei osanud harja mitte lutsutada, ja kuna ta oli väga valiv pastade suhtes ja beebipastadega oli teda lihtsam üldse pesema saada. No ja hiljuti käisime kahte auku parandamas. Arvestades, et muu toit ja kraanivesi ja kasvatus on samad, siis usun küll, et on seos fluoriidiga.

https://www.boots.com/boots-kids-mint-toothpaste-3-5yrs-75ml-10257640

Minu mõlemad lapsed on kasutanud lapseeas vaid Boots’i hambapastasid (vastavalt vanusele). Panin 1 lingi, mis leidsin. Ostsin alati Inglismaalt.
Suurepärase maheda lõhnaga (ükskord ostsin mingi Eestist, oli maasikamaitseline, käed kleepusid pärast – viskasin ära).
Ja 15 aastasel ei ole siiani ühtegi augu, 6 aastane, kes sisuliselt toitub mahlast ja saiast, kui vaid saab, on ka auguvaba. Lisaks ei söö ta kõike. Ainult hambakivi on väiksemal varakult tekkinud, sellest on küll kahju.
Suuremal tekkis hambakivi 1. korda 14 aastaselt.

Laps 5a ja aukudeta, teab, et iial ei joo ega söö kellegagi samast nõust/asja. Ise olen ka üles kasvanud samade reeglitega, aga auklik juba enne 3a saamist. Usun ennetusse ja geneetikasse – vanavanaema 94 ja siiani auguvaba. Hambapastaks R.O.C.S.