Minu tüdrukul tuli esimene hammas 4-kuuselt, sellest peale hakkasin kohe tema hambakesi nühkima, fluoriidiga hambapasta võtsin kasutusele siis, kui ta sai aru, et neelata ei tohi. Fluoriidisisaldus muidugi vastavalt vanusele.
Mu sõbranna soovitas kohe, et tuleks ikka hakata fluoriidiga pastat kasutama, sest temale rääkis Soomes elav tuttav, et seal soovitatakse just seda. Kasutasime Oxygenol-nimelist pastat (Prismas ka müüakse, seal on vanused peal, muumipiltidega põhiliselt). Nüüd on meil ka Elmex Junior, olen kasutanud ka nö lihtlabasemaid laiatarbe-hambapastasid (aga ikka fluoriidiga).
Teine asi, mida ma ka tegin – ostsin just seal frenzy lehelt ksülitooipastille, jällegi soomlaste kogemustele toetudes.
Samuti hakkasin lapsele lubama nätsu närimist nii 4-aastaselt vist, et pärast sööki hambaid puhtamaks saada. Muidugi maitsevad talle rohkem laste magusad nätsud, mitte Jenkki ksülitooliga nätsud, aga parem siiski kui üldse mitte midagi, sest pärast sööki aitab nätsu närimine ikkagi päris hästi suu toidujääkidest puhastada.
Asi, mida teha ei tohi – kohe peale sööki hambaid pesta. Vähemalt pool tundi peaks vahet olema. Seega ma ei soovitaks nühkida laste hambaid pärast hommikusööki, vaid enne. Pärast hommikusööki võib ju suuveega loputada, või ka tavalise veega.
Hambaarst soovitas kõrvale jätta sellised hambapastad, mis on geeljad, igasuguste magusate marjamaitsetega. Ütles, et need ei puhasta nii hästi, tuleks ikka valida nö päris hambapastad.
Minu laps ei armasta väga piimatooteid. Eks jogurteid on laps ikka söönud, ka kohukesi ja nii, aga mitte üleliia. Kohupiim talle ei maitse, juust ka mitte, kodujuust samuti mitte. No lasteaias vist vahel joob piima, ja kodus on mõned korrad küsinud, et tahab, aga põhiline jook on ikka vesi. Mullijooke pole talle andnud, paar-kolm korda on proovida saanud, aga ei meeldinud, sest pole harjunud. Väidetavalt on üks hullemaid hammaste lõhkujaid just magus mullijook. Mahlasid ta ka väga ei taha.
Ja teada-tuntud on ka fakt, et kaltsiumi saamiseks ie pea tingimata piimatooteid tarbima – paljudes taimedes on kaltsiumi, mida kehal on lihtne omastada.
Aga mina olen 100% veendunud, et esimene asi, mis määrab, on geneetika.