Teema: Kelle poole pöörduda Tallinnas labajala probleemidega

Ortopeedi juures oled käinud? Mis viga on, varbanukk? Plantaarfastsiit, sirutajakõõluse põletik? Ravinud oled kuidagi, nendele asjadele ei tee füsioterapeut küll midagi.

Võtame siis otsast ette. Hallux valgus, nagu järgmine ütles, käid ja kui valutama hakkab, siis opp, ainult et mitu nädalat oled jalutu ja nukk võidb tagasi kasvada. Lahaseid on ka, mis nt magades kanda, et suur varvas teiste peale ei suruks ja teisi varbaid lõpuks haamervarvasteks vms ei moonutaks, Kõndida ja päeval kanda ei ole need mugavad. Kunagi tellisin alist paari euro eest, kestavad veel mitu aastat hiljem, mingi siinsed “edasimüüjad” müüvad 30.- eest, nt sellised

Juba moondunud varvast see enam õigeks ei painuta (eriliselt moonutasid kunagised terava ninaga naistekingad), aga valutamist leevendab mul nt, kui hakkab õhtul tulitama, siis kannan öösiti ja päeval on parem.

Plantaarfastsiit- selle vastu kirjutab ortopeed lööklaineravi, nagu väikese suruõhuhaamriga taotakse kõige valusama koha pihta- sigavalus, aga pikapeale aitab, see nagu nö taob kõõluse pehmeks ja saab paraneda. Vaja läheb kuuri, 5-10 korda.

Sirutajakõõluse valu- pealt soonivad jalanõud või jalgade ülekoormus, raviks põletikuvastased salvid, valuvaigistid/põletikualandajad, külmad kompressid, rahu.

Minul on need hädad äravajunud jalavõlvidest, millega midagi eriti teha pole. Vajusid ära raseduse ajal ja ega enam püstipoole pole läinud. Personaalsed sisetallad oma jala järgi on ka tehtud, ei ole abi märganud.

Sama küsimus-probleemist sõltuvad ka võimalikud lahendusvariandid.

Varbanukiga polegi palju teha – käid, kuni käid ja siis kui enam ei saa, siis operatsioon.

Plantaarfastsiit on selline vastik tegelane, et üks saab abi kaalu langetamisest, teine pehme tallaga jalatsitest jne.

Erinevad klassikalised jalaharjutused on kasulikud vist peaaegu kõigile.

Aga lisaks on labajalas veel terve hulk võimalikke probleeme.

Nujah, mis seal´s ikka, mugavad “mutikingad” on su päästjad- laia liistuga, talla-ja/või pöiapehmendusega, võlvitugedega, et kuskilt ei suruks valukohtadele, põrutustvähendava tallaga ja väikse kontsaga jne. Võlve toestav sisetald võib olla abiks, aga kustkohast ja kuipalju toetada, siis võiks lasta soovitada jalakabinetis vms.

Harjutused- käid vaheldumisi kandadel, jala sisekülje peal, jala väliskülje peal, võtad paljaste varvastega maast ube või pliiatseid, paljajalu liival käimine (kui soe liiv su artriiti ei halvenda, ehk oleks just jahedat liiva vaja).

Jalakabineti oma jala järgi tehtud sisetallad maksavad 60-65.- Türi tänaval  oli minu meelest neil nagu eesmärk kõikidele võimalikult ruttu sisetallad pähe määrida (suur järjekord oli ka), probleemi tuvastamisele ja alternatiividele keegi küll tähelepanu pöörama ei vaevunud. Samuti müüsid nad türi tänaval varbanuki lahast, mis tegelikult ei toestanud midagi, lihtsalt mingi veniva kummiga velkropael, ei aita sellest, kui varbale midagi lihtsalt ümber mässida.

Paljajalujalatsid on rohkem haip ja ammugi ei soovitaks neid juba kaugelearenenud jalalabaprobleemisega inimestele. Neil on liiga õhuke tald, mis nt “kukekannusele” on kindlalt vastunäidustatud. Piisavalt avaraid õige liistu ja lõikega  jalatseid leiab ka tavakingade seast.  Kingapoes tasub ka kindlasti küsida, missugused kaubamärgid teevad laiema liistuga kingi.