Teema: Kellegil kogemusi Soome koolisüsteemiga?

Mina kolisin kahe lapsega 2 aastat tagasi Soome. Vanem laps lõpetas nüüd 1.klassi.
Haridustase pole kehva. Kooli minnes tundis ainult tähti,ei olnud kohustus,et lugeda peab oskama,arvutama… kuigi ta käis ka soomes eelkoolis (lasteaia rühm eskar).
Nüüd loeb soravalt,20 piires arvutamine selge, kirjutab nii trüki- kui ka kirjatähtedes ehk siis õpitakse kohe nii trüki- kui kirjatähti. Üks miinus on see,et eesti keeles on kirjutamine vigane g,b,d,k,p,t sassis,aga see on ka loomulik,sest soome keeles ju nõrku tähti pole ja eesti keelne kirjutamine on minu poolne kodune ülesanne lapsele õpetada.
Pingevabam on see,et kool algab kell 9. Nädalavahetuseks õppida ei anta. Õpivad suurema osa koolis,üle päeviti antakse ka kodutöö (mõni arvutamise ülesanne või kirjatehnika või lugemist). Käivad metsaretketel,ujumas,uisutamas jne.
1.septembril läks kooli tühja koolikotiga (pinal oli ainult)…kõik vihikud ja muud õppematerjalid kooli poolt.
Hetkel olen rahul,eks näis kuidas 2.klass sujub.

#3151050:

Pingevabam on see,et kool algab kell 9. Nädalavahetuseks õppida ei anta. Õpivad suurema osa koolis, ülepäeviti antakse ka kodutöö (mõni arvutamise ülesanne või kirjatehnika või lugemist). Käivad metsaretketel, ujumas, uisutamas jne.
1. septembril läks kooli tühja koolikotiga (pinal oli ainult), kõik vihikud ja muud õppematerjalid kooli poolt.

Meie lapse koolis Eestis on täpselt samamoodi. Ilmselt see oleneb pigem koolist kui riigist.

vihikud Eestis kooli poolt?[/quote]

Meie kool annab ka vihikud (vähemalt algklassides ja need n.ö. esmased ehk mis septembri alguses vajalikud on + päeviku.
Tegemist küll erakooliga.

#3151320:

Kas Soomes lapsed ei lähe kooli mitte augustikuu keskel. 1. septembril hakkab kool Eestis

Õigus,minu viga…kool hakkab Soomes 8.august. Olen veel vist vanas 1.septembris kinni,et see nii automaatselt tuli ????????

Eesti koolis on töövihikud ja õpikud tasuta.
Mina olen ostnud tavalised vihikud ise aga see 1-2eurot pole mingi tappev summa. Ka Eestis ei anta 1.klassis suurt õppida. Kui lapsel on õpiraskused, siis võib tunduda et antakse palju õppida.sest päeval tehtu tuleb üle teha.

Ehh, algkool ja põhikool on muidugi mängulisem, ei ole nii võistluslik kui Eestis. Vanemad ei pea kodus lapsi õpetama ja kodutöid ei ole praktiliselt.

Räägime ka sellest, et paljud tulevad gümnaasiumisse tagasi Eesti, kuna laps Soome koolis ei saa hakkama ühel hetkel.

#3152144:

Ehh, algkool ja põhikool on muidugi mängulisem, ei ole nii võistluslik kui Eestis. Vanemad ei pea kodus lapsi õpetama ja kodutöid ei ole praktiliselt.

Räägime ka sellest, et paljud tulevad gümnaasiumisse tagasi Eesti, kuna laps Soome koolis ei saa hakkama ühel hetkel.

Miks ta hakkama ei saa?

kellelgi, mitte kellegil

#3153339:

#3153010:

Kas kodutööde suur hulk näitab kooli taset? See näitab pigem seda, et programm on liiga tihe või õpetajate töö ebaefektiivne. Soomes ja näiteks ka osades Norra koolides tehakse töö koolis ära. Kodus jääb lugemine. Lapsed on puhanumad, vähem stressis ja kooliks rohkem motiveeritud. ja õppimisele vastuvõtlikumad. Sina tules töölt koju ja ei hakka ju uuesti tööle. Miks peaks lapsed siis seda tegema? Mis puutub mängulisusse, siis see tähendab loomingulist lähenemist ainele vastavalt laste vanusele. Selge on see, et parim õppimise viis on läbi tegevuse, isikliku kogemuse. Vöi näiteks kui siduda füüsiline aktiivsus ja erinevad ained. Või sidudes erinevad ained omavahel. Ohh, võimalusi on meeletult, mitte ainult vana tahvel-raamat-töövihik. Ja Soome on Pisa testides Eestist ees…

Viimati oli juba Eesti Soomest PISA testids ees.

Olen ka üritanud seda “anname kodus vähem õppida” süsteemi. 1) Eesti koolis on kõik hälvikud, väärkasvatatud ja -koheldud perede lapsed lükatud ühte klassi andekate ja keskpäraste lastega. Need esimesed ei lase lihtsalt õpetada ja need teised lihtsalt ei õpi ja need kolmandad lihtsalt ei saa õppida. Siis jääbki lootus kodu peale, et ehk õpivad motiveeritumad sealgi miskit selgeks. Soomes on igale erivajadusega lapsele tagatud individuaalne õpetaja või rühm. Lisaks kaob lastel koduste töödeta ära iseseisvalt õppimise harjumus, kohusetunne ja viimanegi vastutustunne. Nii et ei tule välja selles meie koolisüsteemis see Põhjamaade variant.

2) Mängulisusega on mul ka kogemusi. See siiski kipub nii olema, et kui mängida, siis laps tunnebki lustimisest rõõmu, aga külge ei hakka ikkagi midagi. Või siis lihtsalt jääb pähe miski, mõtlemisvõime ei arene.

Olen ise teinud Soome kooli 2. klassi minevale lapsele ettevalmistavat tööd suvel (sest oskan hästi soome keelt ja olen ise õpetaja) ja need Soome kooli töövihikud olid palju raskemad Eesti koolide 2. klassi töövihikutega võrreldes! Igal pool nõuti keerulist ruumilist ja loogilist mõtlemist. Matemaatika oli igas aines (ka soome keeles!) ees ja taga! Ja poole paksemad olid need Soome koolide töövihikud Eesti koolide töövihikutest. Ja matemaatikaülesanded olid meie kooli mõistes 3. klassi ülesanded (ikka Soome kooli 2, klassist käib jutt). Pea pidi ruumiliselt mõtlema ja loogika töötama nagu koorelahutaja.

Nii et pole see Soome kool mingi lust ja lillepidu.

Ma polegi väitnud, et Soome kool oleks lust ja lillepidu. Vahe on ilmselt 6petamise kvaliteedis. Iseseisva töo¨harjumust ja kohusetunnet saab ka igapäevase kohustusliku lugemisega kasvatada. Meie peame näiteks iga nädal 6petajale raporti esitama selle kohta, kui palju laps luges nädala jooksul. Mul Soomega kogemus puudub, aga Norraga on seda palju ja olen ka ise 6petaja. Norras on ka k6ik lapsed koos, vaatamata nende isepärasustele. Igal häirega lapsel pole tugiisikut, kui vaja siis oadel päevadel on klassis tugi6petajad. 6petajatel tuleb hüpikute ja muu kontingendiga ise hakkama saada. On klasse, kus see on suur probleem, ja klasse, kus 6petajad saavad nendega paremini hakkama. Mis mängulisusse puutub, siis loominguline lähenemine ei tähenda mängimist. Jah, 6-7 a. (1.-2. klass) 6pivad näiteks matemaatikat igasugu huvitavate abivahendite abil, aga neile saavad ka asjad selgeks ja jäävad meelde. Oleks omeile omal ajal selliseid nippe 6petatud! Korrutus¨tabelit 6pitakse näiteks juba esimeses klassis läbi laulmise. Ja lapsed oskavad seda ka “väljaspool laulmist”. Koolis on trepp, kus on korrutustabel astmete peal. Astud ja automaatselt loed, kulub ju pähe väikese kavaluse abil. Ajaloos oli mu ühel lastest kiviaega kokkuv6ttev päev metsas, kus nad elasid kui kiviaja inimesed. Nad ei jooksnud niisama ringi, vaid rakendasid k6ike klassis 6pitut praktilises tegevuses. Tagajärg? Veel mitu aastat hiljem teab mu laps kiviaja kohta väga palju ja meenutab seda 6ue6ppe päeva kui ühete vingeimat tema koolis käidud ajal. Loodus6petust saab samuti väga edukalt 6ues läbi viia. Sel aastal käis mu ühe lapse klass ja püüdis ühe konnakullese purki. Panid selle klassi akvaariumi ja uurisid iga päev loomakese arengut. kas 6pikust-töövihikust lugdes-küsimustele vastates oleks neil konna areng nii hästi meelde jäänud, oleks nad üldse sellest päriselt aru saanud? Kes teab … Kui kulles oli praktilselt konn valmis, käisid ja lasid ta oma vanasse koju jälle lahti.

#3153774:

Kui Eestis võib saada õpetajaks ka selleks täiesti sobimatu inimene, siis Soomes valitakse õp hoolega. Õp amet on hinnas

Saksamaal on samamoodi, aga see tuleb sellest, et õpetajatel on väga kõrge palk.

Mul on kogemus Eesti koolis õpetamisest ja Soomest Eestisse tagasi tulnud õpilase õpetamisest. See õpilane oli alguses ikkagi natuke hädas, aga kooli tugisüsteemid aitasid tal järje peale saada, lõpetas keskpäraste tulemustega. Ise ta Soome koolisüsteemi taga ei igatsenud, aga Eesti omast ka vaimustuses polnud. Õppida tuleb ikkagi mõlemas riigis ja kindlasti on neid, kellele Soome kool sobib rohkem, aga samuti neid, kellele Eesti kool sobib rohkem.

Mis koduülesannete andmisesse puutub, siis mina olen alati püüdnud saavutada seda, et tunnis kõik usinalt töötavad kaasa, pingutavad ja kodus siis puhkavad, kui just ise ei soovi midagi juurde või üle õppida. Ei ole klassiõpetaja ja annan ikkagi selliseid aineid, kus tuleb õppida. Kui tunnis enam-vähem kord on, siis õnnestub teemad huvitavaks teha ja kõigile, kes vähegi suvatsevad tähele panna, minimaalse vähemalt selgeks teha. Kes on andekas ja/või töökas, saab minu tundidest ellu kaasa rohkemgi kui õppekava ette näeb. Aga korraga on teinekord raskusi. Minu kogemus on selline, et enamuses õppeainetes, enamuses tundides, on kõigile tulemuslikum siiski nii õpetada, et enam-vähem “tavalise” lapse piiridesse mahtuvad õpivad koos ja erilised eraldi (samas koolis, aga vähemalt pooled tunnid võiks olla erilistele küll eraldi või kokkusobivuse korral väikestes rühmades). See käib nii käitumuslike erivajaduste kui ka andekate ja vähemvõimekate kohta. Liikumispuudega laste kohta mitte. Mul ei ole midagi eriliste õpetamise vastu, olen neid õpetanud nii üks-ühele kui väikeses grupis ja ka suures klassis, aga näen, et suures klassis ei ole õieti keegi rahul, kui erisused on suured. Eraldi aga on enamasti kõigil tore ja õpetamine tulemuslikeim.