Esileht Väikelaps Kellel oli niru sööja beebina?

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

Teema: Kellel oli niru sööja beebina?

Postitas:
Kägu

Küsin siit alafoorumist, sest siin on kindlasti sarnase kogemusega emasid, kelle laps nüüd juba beebieast väljas.

Minu 9-kuune on jube kehv lisatoidu sööja. Juba päris alguses ei tahtnud midagi maitstagi. Heal juhul ampsu või paar sai talle suhu.

Nüüd on vahel juhtunud, et sööb hea isuga kuskil 40g toitu ära, aga need korrad on olnud harvad. Tüüpiline on see, et kui istume maha sööma, siis suud ta lahti ei tee, ja hakkab ära tahtma, vinguma.

Enamasti käib söömine nii, et ma pean meeletult vaeva nägema, et ta tähelepanu köita millegi põnevaga, siis ta sööb natuke.

Kaalu tuleb väga visalt juurde, viimase paari kuuga paarsada grammi.

Näputoitu olen ka andnud, aga seda meeldib talle näppudega uurida, ta nagu ei saa hästi aru, et see toit on.

Mida oskate soovitada?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida sa pakud talle? Minu kogemus on, et kõikidele beebidele ei meeldigi püreed – probleem on juits selles, et tegemist on mingi öäk püreega. Mul oli 2 püreepõlgurit. Esimesega ka stressasin meeletult, näputoitu küll sõi ka, aga seda andsin rohkem niisama vahepeal, kui tahtsin ise rahus süüa, et lapsel oleks tegevust mingi porgandijupiga vmt. teise lapsega peale 3 nädalat tulutut püree toppimist läksin täielikult näputoidule üle (ta hakkas õnneks 6-kuuselt istuma ka ja selles osas ei olnud füüsilist takistust), aga muidugi palju toidust jõudis ikka põrandale ka – sõltuvalt, millise koostisega toit oli (nt kana poolkoivast oli mõistlik pool liha eemaldada, et tal oleks mugava hoida ja liiga suuri tükke ei rebiks lahti), kotletid muidugi pudenesid ise 😀

Mõlema lapsega – nii näputoidulapsega kui ak sellega, kellega tulutult püreedega mässasin, toimus suurem läbimurre umbes 10-11kuuselt, kui hakkasin rohkem tangaineid pakkuma. Kui toidud muutusid konkreetsemaks oma tekstuurilt. Näputoidulapsele näiteks ei ole m akunagi kartulit kahvliga purustanud, tema tahab alati saada konkreetseid tükke.

Umbes vanuses 1a-1,5a oli mõlema lapse toitumine päris hea. ja siis 1,5 hakkas selline valimine pihta, kus jälle kõik köögivili muutus vastikuks jne. vanema lapsega läks asi umbes 5-aastaselt päris hulluks, kui enam riis ja kartul ka ei kõlba…

Tänaseks on seis selline:
5-aastane laps, kellele üritasin beebina püreesid anda, sõi hästi vanuses 1-1,5 peretoti, sealt edasi hakkas asi jälle halvemuse poole liikuma ja tänaseks on pideval söögilauas tüli, va kui menüüd on makaronid (ainult juustuga!) või pannkoogid vmt. Tasapisi on hakanud ka kana taas sööma, aga nt kala või liha eriti ei söö.
3-aastane laps, kes oli beebina näputoidul ja umbes 10-11kuuselt liikus söögiriistadele, sõi ka kuni 1,5 a päris hästi ja sealt edasi liikus jälle halvemuse poole, kuid siiski ei ole olukord veel nii hull, kui 5-aastasel.

Meie enda toidulaud on alati olnud mitmekesine ja ei näe seost mingi eeskuju või eeskuju puudumisega.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eeskuju aitab. Sööge koos. Siis laps näeb, kuhu toit käib. Üldjuhul kui koos süüa, siis laps tahaks hoopis sinu taldriku kallale minna. Pane sinna ka midagi sellist, mida laps võtta võiks.

Mul on piimapõlgur-senini 6a pirtsutaja. Aga eks ta ometi midagi vaikselt nokib, sest kaalu on tal 23kg ja pikkust 120cm. Selline keskmine.
Lasteaias sööb kõike algusest peale. Seega ma kodus väga ei võimlegi tööpäevadel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks suur viga, mida mina esimese lapsega tegin oli lapse söötmine ja kõrvaliste asjadega tegelemine söögi ajal, sest siis ta märkamatult neelas toidu alla. Kõlab jubedalt, aga sel hetkel ei osanud arvatagi, et see on ainult probleemi edasi lükkamine. Kuni koolini pidin korrale kutsuma last, et ta ei võtaks laua äärde kõrvalisi asju kaasa ja tähelepanu pöörama söömisele. Nüüd on 10 ja sööb teatud toite (tegelt see nimekiri polegi väike, lihtsalt liha ei tohi olla, ainult enda tehtud frikadellid ja kotletid sobivad), proovib uusi asju ainult siis, kui tegemist ei ole lihaga/kanaga/kalaga.
Teisele lapsele andsin kohe alguses nö näputoitu, ise sõi ja valis mis meeldis ja üsna kohe läks kõik. Lasteaias hakkas pirtsutama lihaga ja kapsast sisaldavate toitudega.
Tundub, et mõni laps ei tunne lihtsalt huvi söögi vastu :S

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas minu kogemusest on kasu, sest see on lihtsalt üks juhtum ja iga laps on erinev, mingeid järeldusi sina sellest ilmsel tegema ei peaks. Aga ehk on erinevaid kogemusi lihtsalt huvitav lugeda? Minu laps oli ääretult kiire arenguga aktiivne beebi, lisatoitu sõi väga halvasti, juurde võttis visalt, kuna toe najal tippis ringi juba 6-kuuselt, kõndima (jooksma) hakkas aastaselt jne. Kogu toidust saadava energia lihtsalt trallis maha. Söömine oli üks igavene vaev, samamoodi – suud lahti ei tee. Ainus võimalus oli tähelepanu kõrvale juhtida ja salamisi toita. Laps istus, teesõel käes, mängis sellega ja avas automaatselt suu. Teist varianti lihtsalt ei olnud. Kui keegi ütleb, et ega laps end nälga jäta, siis oi, kuidas jätab! Aastaselt kaalus laps 7 kilo. Samas – 1,5 aastaselt hakkas rääkima, 2-aastaselt juba pikad laused, R-täht jne, ehk siis vaimne areng suurepärane. Söömisprobleem jätkus, ta ei tunnetanud tühja kõhtu, sõi väga-väga vähe. Filmisin tema söömist ja käisime ka söömisprobleemidele spetsialiseerunud psühholoogi juures. Tema laitis muidugi igasugused lisategevused maha, mis söömise juures olid, ma olin temaga nõus, aga raske on teha muutusi, kui miski muu ei tööta. Ei koos söömine, rahulik meeleolu jne. Vanu videosid vaadates näen, et laps tegeleski kõige muuga, aga mitte söömisega, seletas, kõigutas, haaras, keerutas. Sellegipoolest ei tohtinud ükski toidukord vahele jääda, sest siis järgmisel korral sõi veelgi vähem. Seda siis selgituseks neile, kes probleemiga pole kokku puutunud ja ütlevad, et jäta söömata, küll järgmine kord sööb. Ei söö. Kooli minnes sai kinnitust see, mida olin juba ammu kahtlustanud – lapsel diagnoositi aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Ehk siis tal ongi sada mõtet korraga peas ja ühele tegevusele, kaas arvatud söömine on keeruline keskenduda. Ma pean jätkuvalt ise lapse söömist kontrollima, sest kui tal söögikord vahele jääb või vähe sööb, siis see mõjutab ka tuju väga tugevalt.

Õigele söömisele suunamine on sellise beebi puhul väga keeruline, sest muidugi on õige, kui laps sööb ilma kõrvaltegevusteta, aga kui nii lähevadki sisse mikroskoopilised kogused? Oledki ahastuses, kui juba hommikusöök ja lõunasöök lähevad kehvalt, laps on tujukas, kaalu juurde ei tule jne. Ma ei saa soovitada, seda, mida mina sel ajal tegin, sest see ei olnud ilmselt õige, aga vähemalt sain mingi kriitilise massi lapsele sisse – tuubitoit otse tuubist, smuutid jämeda kõrrega.
Ja kui võiks välja lugeda, et napakas ja neurootiline ema, et andku normaalne toit ette, küll sööb, siis see siiski ei päde, sest mu teine laps sööb kõike isukalt, ei vali ega pirtsuta ja toiduteemale ei pea absoluutselt mingit tähelepanu pöörama.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu esimese lapsega sujus lisatoit “nagu raamatus”, aga teine laps oli ka väga niru sööja. Tükkidega ta ei tulnud aastaseltki hästi toime, kui siis läksid natukegi peale püreed vm pehme kraam. Sisuliselt elaski rinnapiimast, kuni võõrutasin päevapealt 15 kuu vanuselt. Pärast võõrutamist hakkas üsna mitmekesiselt sööma, aga koguseliselt mitte palju. Esimesed pool aastat oli ta kasvult keskmiste seas, aga sealt edasi kuni tänaseni üsna normi alumises otsas. Aastaselt sai nibin-nabin 8kg täis, 2-aastaselt 10kg ja 3-aastaselt 12kg.

0
0
Please wait...

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )


Esileht Väikelaps Kellel oli niru sööja beebina?