Loomulikult mitte veega, vaid ikka õli või võid alla. Esimest korda elus kuulen, et keegi soojendaks pannil veega :O
Veest saab aur, aur kuumutab kaane all ilusti kõik läbi. Mina teen ka nii – makaronivormi, kartulivormi soojendan alati nii. Lasanjet meil kunagi järgmiseks päevaks ei jäägi.
Aga muidu soovitan mina hankida hoopis kuumaõhufritüüri. Saab nii soojendada kui küpsetada kui sulatada ja on tervislik ka veel.
oot, kas ma saan õigesti aru, et sa soovitad inimesele, kellel on mikroahi olemas, saada sellest lahti ja osta hoopis uus asi???
Pliidil soojendan loomulikult.
Ei ole iiagi mikrolaineahju olnud. Ei kujuta ette, mida ma sellega teeksin. Kunagi 90-ndatel tundus äge, aga siis õnneks ei avanenud võimalust seda soetada.
Juhtusin just hiljuti üht saadet kuulama, kus räägiti UK vaesemast elanikkonnast, et ei saa endale koralikku toitu valmistada, sest pole pliiti või ahjugi, on ainult mikrolaineahi…
Mismoodi sa soojendad pliidil makaronivormi? Või kartulivormi? Või lasanjet? Või risotot?
Ok, risotto on neist kõige lihtsam soojendada – lisad vett või puljongit ja lased soojaks. Segamine teatavasti teeb risotto ainult paremaks.
Neid teisi asju ma ei valmista ega söö, aga kui peaks soojendama, siis paneks pannile, törts kuuma vett alla, kaas peale ja auruga soojaks. Mis siin keerulist on?
Mulle tundub, et vesi teeg kõik need toidud ju ka siis kuidagi vesiseks. Meie pere risotto pole ka selline vedelapoolne, vaid pigem ikka selline kleepjas, kui sinna vett lisada, pole ju enam sama. Ma ei tea, võib-olla ma olen saamatu, aga minu meelest need pannil ülessoojendatud toidud kaotavad oma apetiitse väljanägemise, kõik on siis selline ühtlane puder.
Et kui soojendad pannil eelmise päeva majaronivormi, siis kõige suurem probleem on selle väljanägemises?
Ma arvan, et pole enam mingit vahet, kuidas see välja näeb, üks plöga kõik.
Pole küll teemaalgataja, aga ei nõustu sellega, et eelmise päeva roog on järgmisel päeval üks plöga kõik. See just uuni pluss ongi, et toit ei lähe plögaks. Eriti vormiroogade puhul ei kannata väljanägemine sugugi: lõikad ilusa nelinurkse tüki, tõstad taldikule ja soojendad uunis ning näeb välja täpselt sama ilus.
Eelmise päeva makaronid ei ole ei ilusad ega eriti söödavad.
Kui teie, kel mikrouuni ei ole, toitu soojendate?
Pliidil või ahjus loomulikult. Pole mitte kunagi mikrolaineahju olnud ning pole ka osanud sellest puudust tunda.
ning on palju selliseid roogasid, mida pannil pliidi peal ei saa soojendada.
Palun näiteid.
Lasanjet saab väga edukalt ka ajus soojaks lasta. Olen ka vaid taldrikuga portsu ahju pistnud vajadusel.
Kindlasti saab, aga elektrikulu ahju soojendamiseks või mikros umbes minutiga soojendamiseks pole väga võrreldavad.
Ma soojendan ahjus ahjupraadi, aga mingi lasanjetüki pärast ei hakka ahju küll soojaks ajama. Sama on risottoga, mugavam ja kiirem on mikros soojendada. Mida kannatab pannil soojaks teha, seda teen pannil ja mittepõhjakõrbevat asja potis soojaks.
Tegelikult kasutan üsna vähe ja kui uut köögimööblit projekteeriks ja sinna kuidagi ei mahuks, siis saaksin ka ilma hakkama. Praegu mahub ja kui vaja siis kasutan.
Minul pole ja kuna ma elan üksi, siis teen täpselt nii palju toitu kui ära söön. Ei meeldi soojendatud toit ( olen sellise kiiksuga). Igasuguseid vormiroogasi ja ahjupraade teen siis kui terve pere kokku tuleb. Kui siis miskit üle jääb ( kui jääb peale tirtsuparve), siis pakin selle lastele kaasa.
ning on palju selliseid roogasid, mida pannil pliidi peal ei saa soojendada.
Palun näiteid.
On ju juba toodud siin näiteid.
Ei kujuta hästi ette, kuidas väiksed lapsed ilma mikrokata normaalset sooja sööki saaks kiirelt, kui kooli ja trenni vahel on aega minimaalselt ning siis vaja süüa, õppida ja kui aega üle, ka puhata. Kui ahjus 30min eilset toitu soojendada, siis puhkamise aega ei jää kindlasti ja ausalt öeldes on ka see oht, et kõrvetatakse/unustatakse midagi ära, sest lihtsalt pika ajaga on juba mõte mujal. Ja pannil midagi soojendades peaks pm kõigele lisama rasva, aga see on ju täiesti mõttetu kalorikogus, mis mikros igatahes ära jääb.
Oleme vahepeal elanud ilma ja oli tüütu küll. Mul mees nt eelistab ka alati ahjus soojendamist, aga see tähendabki seda, et tükk lasanjet soojeneb umbes sama kaua, kui valmib. Pajaroog (mis korralikus potis) soojeneb ka ilge aja. Niiet jah, soojendatud ja söödud sai kõik, aga lihtsalt aega võttis. Vahel oli selleks aega ja vahel mitte ja pean ausalt tunnidtsma, et mõnikord läks mõni eine ikka veidi jahedalt sisse küll, kui mikrot polnud.
Ei kujuta hästi ette, kuidas väiksed lapsed ilma mikrokata normaalset sooja sööki saaks kiirelt, kui kooli ja trenni vahel on aega minimaalselt ning siis vaja süüa, õppida ja kui aega üle, ka puhata. Kui ahjus 30min eilset toitu soojendada, siis puhkamise aega ei jää kindlasti ja ausalt öeldes on ka see oht, et kõrvetatakse/unustatakse midagi ära, sest lihtsalt pika ajaga on juba mõte mujal. Ja pannil midagi soojendades peaks pm kõigele lisama rasva, aga see on ju täiesti mõttetu kalorikogus, mis mikros igatahes ära jääb.
Oleme vahepeal elanud ilma ja oli tüütu küll. Mul mees nt eelistab ka alati ahjus soojendamist, aga see tähendabki seda, et tükk lasanjet soojeneb umbes sama kaua, kui valmib. Pajaroog (mis korralikus potis) soojeneb ka ilge aja. Niiet jah, soojendatud ja söödud sai kõik, aga lihtsalt aega võttis. Vahel oli selleks aega ja vahel mitte ja pean ausalt tunnidtsma, et mõnikord läks mõni eine ikka veidi jahedalt sisse küll, kui mikrot polnud.
kuumaõhufritüüriga saab märksa parema tulemuse ja sellega saab ka väike laps hakkama.
Viimased 7-8 aastat pole mikrokat olnud ja puudust ei tunne. Toitu soojendame pannil (vajadusel kaane all), praeahjus või kuumaõhufritüüris. Popcorni tegemiseks on popcornimasin. Lapsel koolis kl 14 lisaeine ja seega ei ole enne õhtusööki kodus toitu soojendada tarvis. Ei ole põhimõtteline mikroka vastane aga meil lihtsalt ei ole selle järele vajadust.
on vanast ajast olemas, 20+ aastat kindlasti, aga kasutan ülivähe – nö tarka sulatamist kõige rohkem, ja vahel sulatan koogitaignasse võid ka.
Soojendame pliidil ja ahjus, mikros soojendatud toit on kuidagi imelik.
Neid teisi asju ma ei valmista ega söö, aga kui peaks soojendama, siis paneks pannile, törts kuuma vett alla, kaas peale ja auruga soojaks. Mis siin keerulist on?
Loomulikult mitte veega, vaid ikka õli või võid alla. Esimest korda elus kuulen, et keegi soojendaks pannil veega :O
No tore, et lõpuks kuulsid, et veega saab auru teha veidi edukamalt kui või ja õliga.
Mulle meenutab mikroahi üheksakümnendaid.
Perekooli toiduteemad suures osas meenutavadki 90-ndaid.
Mu küsimus käib ikkagi eelkõige selle kohta, et kuidas te ilma mikrouunita eelmise päeva toitu soojendate? Ma ei peagi silmas toidu VALMISTAMIST mikros. Aga tundub, et kõik on nii usinad, et teevad iga päev uue toidu. Mina nii suur kokandushuviline ei ole, püüan teha toitu alati kaheks päevaks, seega on järgmisel päeval vaja see toit üles soojendada ning on palju selliseid roogasid, mida pannil pliidi peal ei saa soojendada. Ja et nädala sees tulevad pereliikmed koju väga erinevalt ajal, ei saa ka kogu toitu korraga elektriahjus soojendada, vaid on vajadus portsjon korraga soojaks lasta. Ma ausalt öeldes mõtlesin, et see on tavaline nähtus, aga vastuseid lugedes tundub, et meie pere on selles osas hoopis erand.
No kui sul teda vaja on, siis kasuta edasi. Uun ei peagi töötasapinnal olema, vabalt võib ka seina peal olla.
Mismoodi sa soojendad pliidil makaronivormi? Või kartulivormi? Või lasanjet? Või risotot?
Praeahjus, pannil, kuf’is. Mismoodi ei saa vormirooga ahjus soojendada? Sealt in ta ju ka tulnud.
Risotto polegi toit, mis teiseks päevaks järgi jääb, seda tehaksegi portsude kaupa. Seistes imbub ju viimane patmesan, vein ja vedelik riisi sisse, mismoodi sa seda säilitada kavatsed?
kuumaõhufritüüriga saab märksa parema tulemuse ja sellega saab ka väike laps hakkama.
Millise parema tulemuse, mis neil tulemustel vahet on?
Meie pere risotto pole ka selline vedelapoolne, vaid pigem ikka selline kleepjas, kui sinna vett lisada, pole ju enam sama.
Risottoriis on juba teise tekstuuriga ja kui puljongit ja/või veini lisada, siis saab täpselt õige tihedusega roa. Mingi veega aurutamine – kuulge, see on risotto marrimine! Üleüldse on risotto nagu peastaroogki – tehakse portsu kaupa ja sööja ootab toitu, mitte vastupidi, et järgmisel päeval haklan veel midagi soojendama.
Meie pere risotto pole ka selline vedelapoolne, vaid pigem ikka selline kleepjas, kui sinna vett lisada, pole ju enam sama.
Risottoriis on juba teise tekstuuriga ja kui puljongit ja/või veini lisada, siis saab täpselt õige tihedusega roa. Mingi veega aurutamine – kuulge, see on risotto marrimine! Üleüldse on risotto nagu peastaroogki – tehakse portsu kaupa ja sööja ootab toitu, mitte vastupidi, et järgmisel päeval haklan veel midagi soojendama.
Jeerum, risottot vedeldatakse (vajadusel) täpselt nii – lisatakse puljongit ja segatakse. Miks see võte soojendamisel järsku ei sobi?
Mis sellesse puutub, kas risottot või pastat üldse teisel päeval sööma peaks või ei peaks – restoranis loomulikult seda mitu päeva ei pakuta, aga kodus ikka juhtub, et jääb üle. No ei ole jah enam täpselt selline nagu kohe valmistades, aga ei ole ka midagi katastroofiliselt valesti selle üles soojendatud risottoga.
Meie pere risotto pole ka selline vedelapoolne, vaid pigem ikka selline kleepjas, kui sinna vett lisada, pole ju enam sama.
Risottoriis on juba teise tekstuuriga ja kui puljongit ja/või veini lisada, siis saab täpselt õige tihedusega roa. Mingi veega aurutamine – kuulge, see on risotto marrimine! Üleüldse on risotto nagu peastaroogki – tehakse portsu kaupa ja sööja ootab toitu, mitte vastupidi, et järgmisel päeval haklan veel midagi soojendama.
Jeerum, risottot vedeldatakse (vajadusel) täpselt nii – lisatakse puljongit ja segatakse. Miks see võte soojendamisel järsku ei sobi?
Mis sellesse puutub, kas risottot või pastat üldse teisel päeval sööma peaks või ei peaks – restoranis loomulikult seda mitu päeva ei pakuta, aga kodus ikka juhtub, et jääb üle. No ei ole jah enam täpselt selline nagu kohe valmistades, aga ei ole ka midagi katastroofiliselt valesti selle üles soojendatud risottoga.
Appi, rahune maha!
Mulle hakkab tunduma, et meil on risottost erinev arusaam.
Meie pere risotto pole ka selline vedelapoolne, vaid pigem ikka selline kleepjas, kui sinna vett lisada, pole ju enam sama.
Risottoriis on juba teise tekstuuriga ja kui puljongit ja/või veini lisada, siis saab täpselt õige tihedusega roa. Mingi veega aurutamine – kuulge, see on risotto marrimine! Üleüldse on risotto nagu peastaroogki – tehakse portsu kaupa ja sööja ootab toitu, mitte vastupidi, et järgmisel päeval haklan veel midagi soojendama.
Jeerum, risottot vedeldatakse (vajadusel) täpselt nii – lisatakse puljongit ja segatakse. Miks see võte soojendamisel järsku ei sobi?
Mis sellesse puutub, kas risottot või pastat üldse teisel päeval sööma peaks või ei peaks – restoranis loomulikult seda mitu päeva ei pakuta, aga kodus ikka juhtub, et jääb üle. No ei ole jah enam täpselt selline nagu kohe valmistades, aga ei ole ka midagi katastroofiliselt valesti selle üles soojendatud risottoga.
Appi, rahune maha!
Mulle hakkab tunduma, et meil on risottost erinev arusaam.
On küll jah, sest risotto, erivenalt pastast, ei ole roog, mida sööjad pliidi kõrval kahvel käes ootavad. Vastupidi – see jäetakse pärast valmimist veel kaane alla veidikeseks tõmbamagi.
On küll jah, sest risotto, erivenalt pastast, ei ole roog, mida sööjad pliidi kõrval kahvel käes ootavad. Vastupidi – see jäetakse pärast valmimist veel kaane alla veidikeseks tõmbamagi.
Kindlasti mitte. Toit on imetasaselt 50-60 min haudunud, vedelikud imendunud, riis paisunud ja küps ning oliivõli lisatakse ja parmesan riivitakse otse lauas toidule peale. Mingit kaane all seismist ei ole.
On küll jah, sest risotto, erivenalt pastast, ei ole roog, mida sööjad pliidi kõrval kahvel käes ootavad. Vastupidi – see jäetakse pärast valmimist veel kaane alla veidikeseks tõmbamagi.
Kindlasti mitte. Toit on imetasaselt 50-60 min haudunud, vedelikud imendunud, riis paisunud ja küps ning oliivõli lisatakse ja parmesan riivitakse otse lauas toidule peale. Mingit kaane all seismist ei ole.
Sinu maailmas ei ole. Minu maailmas (ja mõne restorani peakoka maailmas) on. Mingit oliiviõli valmis risottole ei lisata ja parmesan segatakse potis sisse (nii suurt kogust, nagu risottosse seda läheb, taldrikus segama hakata oleks päris ebamugav).
Tahad edasi vaielda, kumas talus on parem taar? 😀
Sinu maailmas ei ole. Minu maailmas (ja mõne restorani peakoka maailmas) on. Mingit oliiviõli valmis risottole ei lisata ja parmesan segatakse potis sisse (nii suurt kogust, nagu risottosse seda läheb, taldrikus segama hakata oleks päris ebamugav).
Tahad edasi vaielda, kumas talus on parem taar? 😀
Miks sa alati nende peakokkade selja taha poed?
Kui sa uskuda ei taha, palun võta YT lahti ja vaata.
Loomulikult läheb risottole sisse juust ja lauas ka peale. Ja seda ei segata enam laiali.
Oliivõli on teatavasti Vahemeremaade “must leib” ja käib nii pizzale, kui risottole peale, salatitest vm rääkimata.
Sinu maailmas ei ole. Minu maailmas (ja mõne restorani peakoka maailmas) on. Mingit oliiviõli valmis risottole ei lisata ja parmesan segatakse potis sisse (nii suurt kogust, nagu risottosse seda läheb, taldrikus segama hakata oleks päris ebamugav).
Tahad edasi vaielda, kumas talus on parem taar?
Miks sa alati nende peakokkade selja taha poed?
Kui sa uskuda ei taha, palun võta YT lahti ja vaata.
Loomulikult läheb risottole sisse juust ja lauas ka peale. Ja seda ei segata enam laiali.
Oliivõli on teatavasti Vahemeremaade “must leib” ja käib nii pizzale, kui risottole peale, salatitest vm rääkimata.
Sulle tuleks ilmselt kasuks köögis veidi vabamalt võtta, tundud väga kramplik ja mingis retseptis kinni. Veidi loomingulisust! Ka Itaalias et tehta süüa kõigis kodudes täpselt sama retsepti järgi.
PS mis toiduvalmistamisse puutub, siis peakokad on üsna turvaline seljatagune, kuhu pugeda 😀 Kindlasti turvalisem kui YT laiemalt.
minu lapsepõlvekodus ei olnud mikrouuni. kui mehele läksin, siis tema tõi selle ühisesse kodusse kaasa. mitu aastat keeldusin kasutamast, siis hakkasin järkjärgult sellega soojendama beebitoite (20sek mikros versus 15min pliidil veevannis).
nüüd, 25a hiljem, olen täielik mikrofänn. ma mitte ainult ei soojenda selles toitu, vaid ka valmistan. nt hommikuti putru. lõunaks kartuleid, maksakastet, kala kõikvõimalikes vormides, erinevaid juurikaid jne jne
ahju(sea)liha juurviljadega tuleb mikros välja oluliselt pehmem ja kordades kiiremini kui praeahjus (nii minu ema kui ämm on mul palunud teha jõululauale “seda head pehmet mikro-liha”, et teen kodus valmis ja võtabn külla minnes kaasa.
kui 10a pärast pensionile jään, siis plaanin välja anda mikrolaineahju kokaraamatu 😛
Sulle tuleks ilmselt kasuks köögis veidi vabamalt võtta, tundud väga kramplik ja mingis retseptis kinni. Veidi loomingulisust! Ka Itaalias et tehta süüa kõigis kodudes täpselt sama retsepti järgi.
PS mis toiduvalmistamisse puutub, siis peakokad on üsna turvaline seljatagune, kuhu pugeda 😀 Kindlasti turvalisem kui YT laiemalt.
Mõni toit on nii klassika, et sellele “loominguline lähenemine” lihtsalt ei passi. Jah, tehakse igasuguseid imevigureid, aga siis ei saaks toitu ka enam selle klassikalise nimega nimetada. Näitena võib kohe kaubanduskettide soojaletid tuua, kus müüakse siis risotto nime all tavalise keeduriisi sisse segatud praehakkliha ja külmutatud hernest-maisi. Ma isegi ei taha teada, mis see on või miks sellist kooslust risottoks nimetatakse.
Just ise rääkisid kodusest toidutegemisest ja sellest, et toitu võib üle jääda. Nüüd korraga on peakokad ja nende tõde?
YT-s teevad süüa võrdselt nii onu Aavod kui Ramsayd. Sa ei pea seda kõige lihtsamat versiooni vaatama, vaata siis peakoka väärilist.
Aga muidugi on see igaühe enda teha, kuidas kodus toitu valmistab. Mina ei soovi järgmisel päeval mingit veega ülessoojendatud riisirooga. Samuti ei seisa mul toit kaane all lötsumas.
Itaalia või (Eesti) peakokk ei ole mulle ka jumalaks. Teatud toidud teen klassikalisel põhimõttel, muuga on kuidas on, võib vabalt “loomingulist lähenemist” kasutada.
Minul ei ole mikrouuni mitte kunagi olnud.
Loetletud toidud, mida uunis soojendatakse – neid mu menüüs üldse ei olegi.
minu lapsepõlvekodus ei olnud mikrouuni. kui mehele läksin, siis tema tõi selle ühisesse kodusse kaasa. mitu aastat keeldusin kasutamast, siis hakkasin järkjärgult sellega soojendama beebitoite (20sek mikros versus 15min pliidil veevannis).
nüüd, 25a hiljem, olen täielik mikrofänn. ma mitte ainult ei soojenda selles toitu, vaid ka valmistan. nt hommikuti putru. lõunaks kartuleid, maksakastet, kala kõikvõimalikes vormides, erinevaid juurikaid jne jne
ahju(sea)liha juurviljadega tuleb mikros välja oluliselt pehmem ja kordades kiiremini kui praeahjus (nii minu ema kui ämm on mul palunud teha jõululauale “seda head pehmet mikro-liha”, et teen kodus valmis ja võtabn külla minnes kaasa.
kui 10a pärast pensionile jään, siis plaanin välja anda mikrolaineahju kokaraamatu 😛
Kuidas mikrouunis maksakastet valmistatakse? 😮 Juba soojendamisel hakkav maks (nagu seenedki) paukuma ja hüppama, pärast kogu kubu määrdunud.
Maksa peaks ikka praadima – pealt krõbe, seest roosakas.
Loetletud toidud, mida uunis soojendatakse – neid mu menüüs üldse ei olegi.
Sa kunagi ei küpseta? Piimatilka või võitükki on oluliselt lihtsam soojendada-sulatada kui pliidil.
