Mulle vaibad iseenesest meeldivad, aga meie kodus pole siiski ühtegi, sest peres on mitu allergikut. Samal põhjusel pole meil diivanipatju ega kardinaid (on küll kangast rulood). Kodusisustus on meil üldse minimalistlik, nipsasju ei ole.
Kellel teist veel pole vaipu ja kardinaid? Mis teie põhjused on? Kas vaibad ja kardinad on teie meelest hubasuse seisukohalt olulised elemendid?
Meil ei ole vaipu, kuna on põrandaküte. Kardinad on ainult magamistubades, kuna mulle põhimõtteliselt ei meeldi kardinad eriti. Selle hubasusega on nii ja naa, funktsionalistlikku majja ei sobiks mingid volangid nagunii, seega las olla maast laeni aknad ja sealt paistev loodus kui toa laiendus.
Ma hiljuti loobusin nii vaibast kui kardinatest. Vaip oli hästi karvane, aga et meil koduloomad, kuid pole tolmuimejat, siis polnud mõttekas sellise korralduse juures seda tolmu kogumas hoida. Kardinad võtsin ära kuna värv hakkas pinda käima ja vaatasin, et ilma sobib ka.
Vaipu pole, sest on põrandaküte ning ega need tolmukogujad meeldi ka. Kardinad on rulood ja ribikardinad, klassikalist kardinat pole. Lihtsalt ei meeldi. Tahan kogu aeg aknast välja näha, mets ja avarus on ilus.
Sama siin. Vaipu ei ole ja kardinaid ei ole. On põrandaküte ja rulood.
Kardinaid pole, on rulood (ja neid ka väga ei kasuta, ainult magamistubades pimendavaid ööseks), meeldib loomulik valgus.
vaipu ka ei ole, ei olnud ka enne koera võtmist. Ei teagi miks, natukene lihtsam koristada?
Diivanipadjad on, diivan ise on selline, et padjad seljatoe asemel. Neid on liiga palju ja koguvad kohutavalt tolmu.
Vaipu pole rohkem, kui üks pisike välisukse ees. Mulle lihtsalt ei meeldi vaibad. Meeldib jala all tunda puitpõrandat.
Kardinaid ka pole. Aknad on täitsa paljad peale ühe, mis on vastu teist maja ja seal on ruloo.
Diivanipatju ka pole.
Nipsasju ka pole.
Mulle meeldib äärmuslik minimalism ja avarus. Kõik need eelpool loetletud asjad ahistaks mind.
Meil pole kardinaid. Küll on põrandal kaltsuvaibad, mida on kerge kloppida. Miks? Esiteks ei ole meil põrandakütet, on ahjuküte ja vahel on põrand üsna jahe. Me hoiame toas 20 kraadi sooja talvel. Hommikul ärgates võib olla jahedam. Vaipa mööda on mõnus kõndida. Teiseks aga on toad keskelt meil lagedad, mööbel vaid servades, mistõttu elamine näeks ilma vaibata tõeliselt kõle välja.
Minul jälle on igal põrandal vaibad ja akende ees kardinad. Ilma tundub lage ja kõle.
Meil on vaip ainult lastetoas, kes palju põrandal istuvad (no, väiksemana istusid rohkem). Mujal pole, meeldib sile põrand jala all ja vaipade tolmukogumine ei meeldi.
Kardinad on küll lisaks ruloodele, see annab kodule hubasust ja ilma tundub kuidagi ametlik ruum.
Meil ei ole ühtegi kardinat, magamistubades on pimendavad rulood. AGA meil on palju vaipu – esikus, köögis, diivani ees, söögilaua all, vahekoridoris, wc-s, vannitoas, magamistubades. Kõik hoolikalt valitud, mitte juhuslikud vaip vaiba pärast. Ilma vaipadeta puudub hubasus.
Ei ole vaipu, ok porivaip esikus on. Kardinaid pole, sest vihkan neid ????♀️
Vaipu mul pole, magamistoas on mul kardinad, aga mujal on rulood. Diivanil padi on, sest mulle lösutada nende otsas.
On olemas nii vaibad, kardinad kui ka rulood. Üks asi mida ma siin maailmas jälestan on paljad aknaaugud, kerged päevakardinad peavad minu kodus igastahes ees olema, kohe hoopis teine tunne.
Mul ei ole. Need on mõttetud tolmukogujad.
kas siis kui põrandaküte, ei tohi olla vaipu?
meil korkpõrand teisel korrusel ja esimesel kivi maas. vaipu pole, elaks korteris siis vast oleks vaibad maas, lihtsalt summutajateks. kardinaid ja muid nipsajakesi ka pole 😛
naaber jalutas kunagi me majast möödas ja siis ütles, et nagu akvaariumist oli möödunud 😛
Mõned vaibad on, väikesed. Voodi ees, diivanilaua all, köögis kitsuke. Küll aga ootan, et mu pealmine paneelika-naaber vaipu kasutaks. Trambib üle põrandate, nagu taoks kandadega raudnaelu sisse. Ise katsun küll pehmete sussidega tasemini astuda…
mul on nii vaipu ja kardinaid. Elan linnas, 1. korrusel ja eriti ei kujuta ette, et õhtuti täiesti ilma kardinateta olla saaks, sest lisaks sõidab ka ühistransport maja eest läbi.
Siiski arvan, et ka metsas elades ma paneks õhtul vähemalt kardina ette, päeval ei sega kui kardinat ees ei ole, aga kui õhtul pimedaks läheb ja toas tuli põleb, siis muutub õu mustavaks auguks, eriti kui seal ei ole mingit valgustust (ja maal ju ei ole). Mul hakkab kõhe ilma kardinateta.
Esikus ja köögis mul on maas kaltsuvaibad, neid mitu komplekti, pesumasinas pesen 95-kraadiga. Esikus on hea, võtavad suurema sodi kinni, siis ei pea iga jumala päev esikupõrandat tolmuimejaga tõmbama. Vaiba klopin ära, pesumasinast läbi korra kuus, porisemal perioodil mõnikord sagedamini, aga no mitte iga päev.
kardinaid pesen samuti, ma ei näe erilist probleemi, miks just neid suureks tolmukogujaks pidada, ruloo kogub samamoodi tolmu ja seda peab puhastama.
vaipa mul ei ole ainult suures elutoas, sest seal on keset tuba söögilaud ja vaip segaks.
Mulle meeldiks vaip elutoas, aga Eestis ei ole normaalseid vaipu müügil, olematu valik, koledad ja slaavilikud. Olen käinud palju kordi internetis otsimas, tulutult, valik on olematu.
Ei ole vaipu, ei ole kardinaid. Põhjuseks pikakarvalised kassid. Koristamist ma ei armasta, kord päevas käib robottolmuimeja alumise korruse läbi ja vaipadeta pinnal on koristamine palju efektiivsem. Esikus olev porimatt küll nii puhtaks ja karvavabaks ei saa kui puhas põrand. Elutoas on suured maast laeni aknad ilma igasuguste aknakateteta, aga need avanevad ka meie enda sisehoovi, kust keegi meile tuppa ei näe. Magamistubades ja köögis on akende ees rulood, aga neid ka eriti alla ei tiri, sest ka seal ei ole otseselt kellelgi võimalik aknast sisse vahtida. Suvisel ajal enda magamistoas pimendavat rulood muidugi kasutan. Kardinaid tahaks küll, jube hea oleks nendega toa koguilmet lihtsalt muuta – vahetad kardinad ära ja kogu elamine näeb teistsugune välja. Aga ma tean täpselt, kuidas need kassikarvad kardinatesse kleepuvad ja iga kord kardinaid liigutades sealt lendu lähevad, seega pigem loobun.
Ei ole ühtki vaipa. Suured vaibad utiliseerisin ammu, ei viitsinud neid pidevalt rullida ja sealt alt koristada, päris puhtaks neid oma jõududega nii ehk nii ei saa. Kaltsuvaibad olid välisuste ees, aga kass otsustas alati nende peale oma karvapalle oksendada, asi tal paljale põrandale siis öökida, ei ikka vaibale. Lendasid need vaibad ka prügikasti.
Kardinad on ikka, tahaksin kardinatele lisaks ka korralikke pimendavaid raamile kinnituvaid ruloosid, aga tegime ühe toa kohta kalkulatsiooni, tuli kahe akna kohta ligi 800 eurot, terve maja peale oleks siis ligi 3000 eurot väljaminek, ei ole kahjuks seda raha hetkel sinna paigutada.
Mul ei ole ei vaipu, ei kardinaid. Mul ei ole nende vastu iseenesest midagi, kui need on kellegi teise kodus ja ka ise kasutan teistele kujundades vaipu ja kardinaid küll. Aga isiklikult pean lihtsalt neid tekstiile igapäevaselt enda ümber väga koormavaks. Eks eluaseme suurus ka dikteerib. Kui oleks avaramad ruumid, siis vast mõnes kohas midagi ka ripuks. Kui kujutan ette tuleviku magamistuba, mis on 40 m2 suur, siis seal on küll kardin. 40 m2 suuruses elutoas oleks kindlasti vaibake, aga kardinaid vist mitte jällegi.
kas siis kui põrandaküte, ei tohi olla vaipu?
Tohib ikka, kuid soojus läbi vaiba praktiliselt ei tule, lihtsalt põrand vaiba all läheb soojaks. Seega lihtsalt raha raiskamine (üks v teine vaibake siin ja seal muidugi üldpilti ei mõjuta, aga rohkemate ja suuremate vaipade puhul tuleb vee temperatuuri tõsta, et toad ära kütta).
asjad on kodus funktsionaalsuse järgi.
magamistubades on pimendavad kardinad, et oleks parem magada. elutoas on soojust ja valgust peegeldavad kardinad, et talvel sooja toas hoida ja suvel palavust väljas – seal on väga suured päikesepoolsed aknad ja on ikka tugev efekt kas kasutada seal kardinaid või mitte.
vaipade ja diivanipatjade järele vajadust pole – põrandad on muidu ka mõnusa temperatuuriga ja diivan ilma patjadetagi mugav. ainult endale koristamiseks ei hakka neid sinna muretsema.
Siiski arvan, et ka metsas elades ma paneks õhtul vähemalt kardina ette, päeval ei sega kui kardinat ees ei ole, aga kui õhtul pimedaks läheb ja toas tuli põleb, siis muutub õu mustavaks auguks, eriti kui seal ei ole mingit valgustust (ja maal ju ei ole). Mul hakkab kõhe ilma kardinateta.
Ma samasugune. Mulle ka ei meeldi õhtul mustavad augud. Eriti ei meeldi siis, kui ma pean üksi kodus olema. Praegu ma lihtsalt ei ole tavaliselt õhtuti üksi kodus.
Panin akendele kerged külgkardinad hubasuse pärast, et aknaaugud ei tunduks liiga lagedad. Edasi sattusin kimbatusse, mida siis nende külgkardinatega kombineerida. Tüllkardinad tunduvad mõned liiga vanainimeselikud, mõned liiga läikivad, sobivaid nagu ei leia. Ilmselt tulevad rulood, mida saab pimedal ajal ette vedada.
Vaipa pole peale põrandakütte panekut olnud. Ei tunne väga puudust ka. Praktilisem on ilma vaibata – lapsed lõiguvad paberitükke maha ja neid on paljalt põrandalt tunduvalt lihtsam kokku saada kui kuskilt vaiba karvade vahelt. Diivanipatju pole, kuna lapsed aeleks need maha.
Mul on 1 porivaip koridoris, akendel on riidest rulood, millest kasutan siiski vaid magamistoa pimendavat rulood. Mul pole ka nipsasju pindadel, sest mulle ei meeldi koristada. Aga mulle meeldib, kui kõik on puhas – iga asi peab omal kohal olema. Seega on mul nii lihtsuse tõttu – endale meeldib ka nii. Õnneks mu mees ei vaja ka asju aga ta on lohakas – jätab asju pindadele (tassi arvutilauale, kypsised diivanilauale jne). Seega päris puhtad pinnad tavaliselt ei ole.
Paar taime on mul kyll – toale elu andmiseks.
Meil ei ole ühtegi kardinat, magamistubades on pimendavad rulood. AGA meil on palju vaipu – esikus, köögis, diivani ees, söögilaua all, vahekoridoris, wc-s, vannitoas, magamistubades. Kõik hoolikalt valitud, mitte juhuslikud vaip vaiba pärast. Ilma vaipadeta puudub hubasus.
Kuidas see kommentaar teemaga liitub?
Kuidas see kommentaar teemaga liitub?
Teemat on edasi arendatud, loe vahepealt ka.
Ja TA küsimus
Kas vaibad ja kardinad on teie meelest hubasuse seisukohalt olulised elemendid?
– ei olnud ju ainult neile, kellel vaipasid pole.
Üks asi mida ma siin maailmas jälestan on paljad aknaaugud,
Minul linnas elades oli sama arvamus. Nüüd aga elan nii, et ühel pool maja mets, teisel pool kilomeetri jagu vaateid üle põldude ja heinamaade. Kogu aeg on hirm, et magan mõne looma või kauni loojangu maha, seega nüüd ei ole mul ühtegi kardinat, kuna pole kedagi, kes aknast sisse vaataks.
