Kuna siin foorumis on enamjaolt minust elukogenumad inimesed või sama vanad suured targutajad, kuulaks hea meelega, mis ma valesti teen. Päris tõsiselt.
Loen siit-sealt, et 10% kogusissetulekutest saab inimene ükskõik mis palga puhul kõrvale panna ja siis vaatan meie pidevalt kahanevat rahavaru ja olen päris ahastuses. Kokku on meil mehega sissetulekud minimaalselt 1900€ iga kuu, kuna ta saab päris tihti preemiat, mis kõigub 150-400€ vahel, on iga 3 kuu tagant sissetulek selle võrra kõrgem. Meil on kaks last, aastased kaksikud. Raha oleme kōrvale pannud ca 10 kuud, sellest momendist, kui mees magistri lõpetas ja tööle sai, ennem lapsi käisime mõlemad ülikoolis ja selle kōrvalt poole kohaga tööl, säästud kulusid beebidele vajaliku soetamiseks. Lapsed polnud planeeritud, aga oleme nende üle ilmselgelt üliōnnelikud.
Väljaminekud, ilma milleta ei saa, on iga kuu 1500€ eest, seal hulgas siis toit, üür, kommunaalid, laste peale kuluv, bensiin, arved.Reaalselt aga kulub u 1800€, mille sees apteegikulud, 50€ lapsehoidja, et saaksin 2x kuus füsioteraapias käia, 100€ olen arvestanud meelelahtusele, ehk külas käies külakosti, kord kuus käib mees sōbraga paariks tunniks väljas, kord kuus mina sõbrannadega, kord kvartalis teatrisse/kontserdile, vahel käime kahekesi muuseumis ja kohvil,kord nädalas lastega ujulas,meelelahutuseelarves ka ühe ajakirja igakuine tellimus ja nädalalehe tellimine. Mõlemad oleme karsklased ja ei suitseta. Lisaks üritame rahaliselt toetada mehe vanaema hooldekodukulu. Aga muidugi juhtub iga kuu midagi, mis eelarvesse arvestatud polnud, see kuu pidime 240€ eest autot parandama(enamus tegi mees ise, aga varuosad ka maksavad) pluss mehe emale sünnipäeva kink 40€, eelmine kuu olid lapsed kuu aega jutti haiged, kokku 3 erinevat haigust,koos inhalaatori ostuga(muidugi kasutatult) ja apteegikäikudega läks 120€ rohkem, kui muidu apteegieelarvesse planeeritud, detsembris läks lisaks jõulukinkidele katki ka külmik,aprillis aeguvad nii minu kui mehe ID kaart ja pass, jälle 100€..
mu point on see, et need ootamatud kulud katame ju kõrvalepandud raha eest(need kuud, kus mees rohkem saab, paneme kohe kōrvale, sünnipäevadeks saadud raha koheselt kõrvale jne)
Aga iga kuu paistab mingi ootamatu, erakorraline asi ette tulevat ja kui ei tule,siis üle 100€ ei ōnnestu 1900€ sissetulekuga kōrvale panna. Kuidas meil siis üldse midagi kogunema peaks, nimekiri asjadest, mida vaja, pidevalt kasvab ja tundub, et suurteks asjadeks (oma kodu sissemaksu raha, uuema auto ost, et praegust pidevalt parandama ei peaks, tegu 15 aastat vana isendiga, pulmad jne) ei hakkagi meil enne raha olema, kui mina viimast aastat ülikooli ära ei tee ja veidigi rohkem, kui praegu sisse tooma ei hakka(üle 800€ on raske minu alal teenida, eriti värskelt ülikoolist tulnuna, tegu sotsiaalalaga, mis ülimalt hingelähedane).
Ma ei tea, kust kokku tōmmatata ja samas ellu jääda, meelelahutuskulu 50€ peale? Ei kujuta ette, et selle kulu nulli saaks, mis elu see on, kui kunagi mitte midagi ei tee? Niigi teeme nii vähe ja odavalt, kui võimalik, jätta ajakirja tellimus ära? Toidu peale kulub ca 340€, kokkan mitmekülgselt ja tervislikult, saaks palju odavamalt, aga toidu kvaliteet ka ju maksab midagi. Kõige odavamat wc paberit osta? Shampoonid kõige odavamad? Üürikorterit Tallinnas pole võimalik odavamalt saada kui meil, 300€ maksame korraliku suurema kahetoalise eest.
järelmakse on ainult üks, 55€ iga kuu mehel mingi 3 aastat tagasi võetud laen lolli peaga, see saab aasta pärast maksutud, muud asjad oleme otse välja ostnud. Vōi polegi vōimalik nii madala sissetuleku juures normaalselt elada, kui soovida üle 100€ kuus kōrvale panna? Eriti muserdav on see, et sōbrannal sama vana laps, teenivad mehega kahe peale 1400€, aga isegi nemad suudavad 50-100€ kuus säästa, muidugi selle arvelt, et nad reaalselt ka kuskil ei käi ja vanemad aitavad lapsele asju osta, autoga nad ka ei liikle(meie puhul vōimatu, mees 40 km kaugusel tööl).
Ma ei tea, kas mina olen idioot, et loodan 1900€ kahte last kasvatada, normaalset sööki süüa, vahel midagi kultuurset teha ja selle juures 250€igo kuus kõrvale panna? Kas teised siis ei teegi neid asju? Meil pole autoliisingutki, jummala eest!
Iga tseki ja kulu kirjutan üles, kuu lõpus vaatan kõik üle…
Sooviks lihtsalt teada, et kuidas teised elavad ja hakkama saavad. Kus ma vea teen? 🙁
Teema: Kerge paanika, kuidas ikkagi koguda?
miks vea? elagi normaalselt tänases päevas ja kui üle jääb, siis jäta säästuks. kui läheb midagi vussi, küll siis vaatad oma kulud jms üle. raha väärtus kahaneb kogu aeg ja see, mida sa saaksid praegu 100 euro eest, sa 2 a pärast enam nii odavalt ei saa.
meil 2x suurem kuusissetulek ja ka ei jää midagi üle. kui miskit vaja, siis ostame kas kohe välja või võtame järelmaksuga. toidupoest ostame seda, mis maitseb ja mille järgi isu on.
vanust 40+ ja seni oleme ilusti hakkama saanud ilmapõdemise ja kogumiseta. loodetavasti saame ka edaspidi. töötame selleks, et elada 😉
Säästetakse nii, et palgapäeval pannakse vajalik summa (10%) kõrvale ja siis alles hakatakse kulutama.
Ma ei saa aru, kuhu see raha teil siis kaob? 500€ eluasemele (koos kõigi kulude ja arvetega). Söögile ja esmatarbekaupadele umbes 400 €, järelmaks 55 €. Kokku umbes 1000 igas kuus.
Mehel kulub auto peale ilmselt mingi 200 € kuus, kui kaugel tööl käib, aga ikka peaks ju saama mingi 1400 €-ga ära majandatud (sh. ootamatud kulud ja ühekordsed ostud) ning 400-500 € kuus kõrvale panna. Kahe aastaga on enam-vähem oma kodu sissemaksu raha koos.
Üürikorterit Tallinnas pole võimalik odavamalt saada kui meil, 300€ maksame korraliku suurema kahetoalise eest.
vot minumeelest ongi põhiprobleem selles: sa maksad IGA kuu 300€ sisuliselt nagu musta auku. lisaks veel kindlasti kommunaalid. kui sa maksaksid sama summa kuus hoopis OMA korteri laenumakseks, siis oleks laenuperioodi lõpul sul täiesti oma isiklik kinnisvara olemas.
(mul polnud hiljaaegu lõppenud majalaenulgi selle 13a jooksul, kui eluasemelaenu tasusime, kordagi nii kõrget kuumakset kui see sinu korteri üürimakse)
ostke omale pigem samaväärne korter 15a pikkuse eluasemelaenuga, on palju kasulikum. ja kuu kulud on umbkaudu samad.
ostke omale pigem samaväärne korter 15a pikkuse eluasemelaenuga, on palju kasulikum. ja kuu kulud on umbkaudu samad.
Üritavadki ju, aga sissemaksu raha pole suutnud koguda.
Katsun siis rääkida “oma mätta otsast”, kuidas saab oma kodu. Tõsi, meil on lapsi rohkem kuid osa juba täiskasvanud, kodus hetkel 2. Minu +mehe sissetulek+peretoetused kokku sama mis teil.Minu võimalused piiratud (töötan tervise tõttu osakoormusega). Jah, meil on kodu olemas aga kui poleks.
Kui oleks vaja koguda, siis…
Ongi 2 varianti:
1. tahan elada tavalist elu “nagu teised” st pean saama
“külas käia ja külakosti viia, kord kuus mees sōbraga paariks tunniks väljas, kord kuus sina sõbrannadega, kord kvartalis teatrisse/kontserdile, vahel käite kahekesi muuseumis ja kohvil,kord nädalas lastega ujulas,meelelahutuseelarves ka ühe ajakirja igakuine tellimus ja nädalalehe tellimine…”
ja siis
igasugused sünnipäevad, ninni-nänni, väljas söömised, jäätis siit ja kohv sealt
ja
lastele iga kuu mingi mänguasi või kas või ilusad sokid(oi, ups, tegelikult on kindlasti oma 10 p sokke)…
ja põhjendusega, et “toit peab ju täisväärtuslik olema” ostad aasta ringi kalleid värskeid (küsitava vitamiinisisaldusega ja üldse väärtusega) puuvilju, ohtralt kohupiimatooteid(jogurteid, kohupiimakreeme)…võileivakatteid(muide, võileib on üks kalleimaid toite üldse), selmet kogu perega hommikul putru süüa…mees ikka võtab kodust lõuna kaasa?
Lapsed on nii suured, et paras harjutada potile(jäävad ära mähkmed) ja perega sama toitu sööma peaks 1aastased ka, kindlasti ei ole rpa nii suurtel põhitoit…ok esialgu saavad 1-2 x päevas rpa aga seegi võib asenduda keefiri või maitsestamata jogurtiga, ammugi ei pea peres olema niisked salvrätid, peput saab kraani all pesta kuni potilkäimine veel selge pole.
Pesupehmendaja(loputusvahend) on tegelikult täiesti ülearune keemia, nagu kõik eraldi puhastusvahendid, uuri pisut, kuidas sisuliselt piisab äädikast ja soodast, ok tilk nõudepesuvahendit ka ja pesupulber.
Apteegist vitamiine? Tegelikult pole vaja, ausalt, vähemalt meditsiin pole (v a D-vitamiin) nende kasulikkust tõestanud, ammugi hädavajalikkust.
Telefonid 60 on kindlasti liig. Meil on pakett 4-le sh kõigil internet piiramatu ja kuutasu kokku 21…
nii vaatadki kõik kulutused üle-siit säästad 10, sealt 20, kuskilt lausa 50…saadki 100 igakuiselt veel kõrvale panna
või
2. eesmärk n saada kokku sissemaks ja nii ongi-see summa igakuiselt säästuhoiusele ja ülejäänuga tuleb hakkama saada
jah, ei käi ujulas ega kohvikus ega mängutoas, teete selle asemel pikki jalutuskäike ja hullate mänguväljakutel, kodust võtad ka joogipudeli ja pisut toitu kaasa, teete pikniku-ei jää 1aastastel seetõttu midagi puudu
ajakirju laenutad raamatukogust
toitu teed hooajalistest eestimaistest toiduainetest ja rohkem st kogu perele ka järgmiseks lõunaks soojendada,
teleka võib lausa välja lülitada või piirduda vabalevikanalitega, ei jää seetõttu elu elamata, õpite üksteise seltsis aega viitma mitte helesinist ekraani vaatama
internet kas kodus või telefonis, mõlemas pole tavaliselt tegelikult eluliselt vaja,
riietest teed hädavajalike esemete listi (n igale lapsele 3 t-särki, 2p teksaseid jne)…pead arvet, mis numbrit mida juba on ja mida vaja osta-hoiad silma peal allahindlustel, netipoodidel…varud ette
jne jne
Ja igat asja ostes mõtled, kas ma saan ilma hakkama, mitte kas ma tahan seda…
mis asju sinna kodumajapidamisse hetkel nii hädasti vaja on sinna üürikorterisse?
Minimaalselt on vaja: pott, pann, 4 tassi, 4 kaussi, 4 taldrikut, 4 nuga ja kahvlit ja lusikat, lõikelaud, terav nuga, mõned suuremad kausid ja saabki köögis hakkama. Vean kihla, et teil on asju rohkemgi kui hädavajalik…kui selle pilguga vaadata.
Viimasele, 2 lapse rpa(nad 11 kuud vanad, piim endiselt põhitoit)+ mähkmed 300€ iga kuu + riided, märjad salfakad, mingi aja tagant uus mänguasi, teeb kuus keskmiselt 350€ nende peale, rääkimata hooaja vahetumisel/ välja kasvamisel uued kombekad, sooja hoidvad alusriided jne lähevad kahe lapse peale 100€ minimaalselt iga paari kuu tagant.
õpeta lapsed kiiremas korras potile, säästad mähkmete raha
11k võib juba tavatoitu süüa, kui see pole vürtsikas ning nii vanal peaks piim olema jook, mitte põhitoit
Kuidas mähkmetele 300 eur? Arvutasin nt. Libero ja Prisma hindade põhjal, mitte kuidagi ei saa üle 70 eur.
Märjad salfakad? Su lapsed pole beebid enam, vesi on odavam.
Sama rpa-ga, sünnipäev varsti koidab, kas olete valmis selleks, et ei jätka enam rpa-ga ja üldse beebitoidufirmadele kasumi toomisega?
Laste riiete puhul loodan, et kasutad ikka järelturgu.
šampoonidest-kreemidest tõesti ei tea, kuidas nii kalliks läheb teil, eks tegelikult inimeste tarbimisharjumused on erinevad. Ise kasutan osavama otsa ökotoodeid (Natura Siberica), no kindlalt ei lähe nii palju. Ja pesupehmendajat üldse ei kasuta.
Telefoniarve tundub müstiliselt suur. Kui teil kodus on veel eraldi nett olemas, siis kindlasti ei ole kõige vingemat telefonipaketti vaja.
Tegelikult kiidan, te elate hästi! Te ei peagi tingimata säästetud saama, kui teil on omad väljakujunenud tavad, näiteks kasutate pesupehmendajat. Mina näiteks ostan jällegi kõige kallimat kohvi.
Kas olete uurinud, on teil lisatagatise võimalus omaosaluseta kinnisvara ostuks?
Suudad need kulud 1000€ taandada, annan kasvōi rahalise preemia.
See on suht rumal ja mõttetu ettepanek. Ka mina, vana laristaja, võin sul ilma probleemideta eeltoodud kulud paberil normi ajada. Näiteks hakkasid su nimekirjast kohe silma:
1. Märjad salvrätid – milleks? Vesi on olemas, pese lapsed kraani all puhtaks.
2. Uus mänguasi – pole vaja, tee ise või sebi kasutatult. Enamik inimesi on hädas, kuhu ära anda korralike kasutatud mänguasju. Keegi neid ei taha. Lapsed mängivad meelsasti igasugu mõttetu tränaga (purgikaaned, vetsupaberirulli sisu jms) – ainult pane pea tööle.
3. Sooja hoidvad alusriided – mis need on? Mina nelja lapse vanemana olen kasutanud suvakaid t-särke, pluuse, kampsuneid jms. Eluilmas ei ole kulutanud 11-kuustele iga paari kuu tagant 100€!!! eest riideträna. Nad ju kasvavadki neist kuu ajaga välja. Kasutatud hilbud saad ka 50 sendi eest tk, kombekad maksavad järelturul 5-20€. Ja need võib osta ka varuga, ei pea sendipealt mõõdus olema. Ühe hooaja peavad ladnalt vastu.
4. Toidu pealt saab ka alati kokku hoida. ALATI. Ma ei viitsi siinkohal tõesti targutada, kuidas ühest kanast viis toidukorda saab, aga point on mujal – kui eesmärk on oluline, siis saate kindlasti 360€ asemel ka näiteks 300€ hakkama.
5. Telefoniarved 60€ kahele – mis teil in Iphoned liisingus või!!!? Missugune telefonipakett maksab tänapäeval üle 12€/inimene (piiramatult kõnesid sõnumeid ja vähemal 5G netti). Enamasti saab selliseid pakette isegi 7€ kandis. Kui nüüd siia juurde võtta ka telefoni järelmaks, siis selle saab ka 7€/kuus kätte. Lisaks pakutakse paljudel juhtudel telefoni puha tasuta, kui kaks aastat klient oled. Muidugi mitte ifööne, aga mõtleme vähe – mis on tähtsam, kas kodu jaoks raha koguda või 600€ teloga eputada.
6. Pesupehmendaja – miks sa mürgitad oma lapsi keemiaga? Ja veel maksad selle eest? Pea nüüd ikka hoogu ja ära osta igasugu nõmedusi, mida reklaamitakse. Kindlasti on sul kodus ka õhuvärskendaja jms saast. Kohe välja need majast!
7. Puhastusvahendid – loodan, et kasutad profivahendeid (kontsentraate), mida kulub vähe ja mille ühikuhind tuleb soodsaim.
8. lauanõud – müügil imeodava hinnaga taaskasutuses. Sõna otseses mõttes maksavad sente ja saate rõõmu ka loodushoiust ja taaskasutusest. Nii tore on asjadele uut kodu pakkuda.
9. Lapsehoidja – oleneb olukorrast, aga ikkagi on tegemist luksusteenusega. Kui see pole just oluline töölkäimise puhul (näiteks vaja kedagi, kes lapsed lasteaiast ära võtab, sest ise ei jõua), siis ka see kulu tasuks üle vaadata. Ei ole mõtet palgata lapsehoidjat mehega kinno minekuks. Esiteks on teil kinopiletite raha mujale vaja (oma kodu) ning teiseks hoiate oma lapsi ise ja leiate tasuta meelelahutust.
10. Läätsed? Osta prillid.
11. Riidekappi pidevalt midagi vaja – mida on täiskasvanul pidevalt VAJA? Tahate, see on teine asi, aga täiskasvanu riided-jalanõud kestavad ikka mitmeid hooaegu. Vaja ei ole küll pidevalt midagi. Eriti olukorras, kus reaalselt on VAJA kodu jaoks sissemaksu.
12. Meelelahutus 100€ – selge, et päris ilma meelelahutuseta ei saa. Kasvõi sõprade sünnipäevad või võõrustamised maksavad, aga kokku tõmmata saab seda eelarvet küll. Nt 50€ peale.
Kui nüüd veidi arvutad, saad aru, et saaksite iga kuu kõrvale panna mitusada eurot. Ma tean nüüd ka täpselt, mida Sa minu nimekirja kohta ütled: oi, ei saa ilma märgade lappideta; aga minu pesu ju on kare, kui ma loputusvahendit ei kasuta; kuidas meil siis pole riideid vaja, just läksid talvesaapad katki jne, jne. Ettekäänded, ettekäänded!
Tegelikult ei peaks siin üldse kokkuhoiukohti välja tooma, sest sellest pole mingit kasu. Kõigepealt peab olema tahe. Ja teil ongi selles probleem – puudub mitte raha, vaid tahe. Muidugi on harjumuspärasest loobumine ebamugav, vastik, tujurikkuv ja nõme. Sinna ei saa me ju midagi parata. Teie pere peab välja mõtlema, kas soovite igapäevast normaalset elu üürikas või kolm-neli aastat jäledat virelemist selle nimel, et oleks oma kodu. Ja siis ei lähe ka mitte normaalseks tagasi, vaid lihtsalt natuke paremaks. Ega teine variant pole kohustuslik. Võibki ka üürikas rahul olla. Lihtsalt pensionipõlves ei pruugi enam üürikat maksta jõuda, kui muud investeeringud puuduvad ja pole just väga tore oma lastele kaela peale jääda.
PS! Vabandust otsekohesuse pärast – mina isiklikult ei suuda ühtegi senti koguda. Lihtsalt olen palju analüüsinud täpselt sama, mis sina kirjutad, siis olengi asjad enda jaoks selgeks mõelnud. Ka mul ei puudu mitte võimalus kogumiseks (kuigi mulle väga meeldib nii hädaldada), vaid ma lihtsalt ei taha rottida. Ei taha, ja kõik. Aga mina ei peagi. Mul on kodulaen käes.
Nõus eelkirjutajatega – 60.- telefoniarvetele on müstiline summa…; pesupehmendaja – milleks ometi? mähkmed – viimane aeg potile harjutama hakata; märjad salfakad – tarbetu kulu; 100.- kuus meelelahutusele, kui soovitakse säästa, on liig mis liig – kui selle summa sees oleksid ka sünnipäevakingid, siis veel kuidagi ok, aga kirjutad et see on lisaks veel;
inspiratsiooniks
ma arvan samuti, et kokkuhoiuvõimalusi on teil rohkelt. elate lihtsalt tarbimisühiskonna laia elu ja pead neid niiskeid salvrätte ja toidulisandeid vältimatuks väljaminekuks, mida need ei ole.
lapsed on teil selles eas, mil kulud neile on tegelikult kõige väiksemad. Ma olen ise samas ämbris kolistanud ja alles tagantjärele sain aru kui mõttetu see lasteasjade kuhjamine on ja kui vähe neid tegelikult kasutasin. aga sel hetkel tundus see ainuõige otsus ja lapsele pole ju millestki kahju (aga võiks olla).
kaubandus õhutab seda lasteasjade tarbimist ka muidugi takka nii kuis jõuab.
100€ laste riiete peale iga paari kuu tagant? see on koht kust kokku hoida. täiesti ebavajalik kulu. teise ringi riideid ringleb nii palju ja soodsalt, et pole mõtet uusi osta. eriti mingeid udupeeneid soojahoidvaid alusriideid.
samuti lõpeta apteegiäri nuumamine. kui just retseptiravimitega tegu pole, siis pole sinna üldse asja. milleks? proovi, ja sa näed, et mingit vahet pole. läätsed telli netist, palju odavam.
Juhul, kui sa seda ei tee juba:
läätsed telli internetipoest (ei meenu millises täpselt, aga vähemalt ühes on post tasuta. Läätsed ise kordades odavamad. Vedelikku võid ka vaadat sealt, ise pole nii kaugele veel jõudnud, et uurida, kas läätsevedelik ka äkki seal soodsam.
Vitamiinid telli iherbist. Saad sama raha eest mitme kuu varu kui apteegist ostes.
Soojahoidvad alusriided – panusta parem korralikesse üleriietesse (praeguses suuruses lastele on alatasa soodukaid, järelturust rääkimata). Kui üleriie korralik võib all olla mis iganes. Vähemalt ühe hooaja peavad riided vastu ka, ei kasva need lapsed enam 3 kuuga 2 suurusnumbrit, et varuga ostetu hooaja lõpuni selga ei läheks.
Ajakirja tellimuse võid vabalt lõpetada – korra kuus käid ja loed raamatukogus läbi. Ajalehte võib samuti raamatukogus lugeda, kui see nagunii nädalaleht on (päevalehte ilmselt iga päev lugemas käia ei viitsiks).
Jimmy ütles nipi välja, palgapäeval pannakse nt 300 kohe kõrvale. Preemia v muu lisatasu samuti. Ülejäänuga siis majandate kuu, ise teate, kus laristate ja kus kokku hoiate.
Pikk jutt, ei suutnud väga süveneda, aga milleks passe vaja on? Peaks ju id-kaardiga hakkama saama. Kui kunagi raha üle jääb ja reisile saab minna, siis saab ka vajadusel passi teha.
Kui mina saan palka (see on 1700) võtan 500 sulas ja panen kodus suurde rahakotti, 300 kannan säästuarvele ja 900 jääb kaardile – seal lähevad maha otsekorraldustega telefon (40 eurot sh. lapse telefoni järelmaks), ajalehed (20 eurot), sõiduauto liising koos kindlustusega (ca 180), laste taskuraha (kokku 100), vanema lapse huviring (25) ja toetused heategevusele (40). Igakuine kulu on ca 400, mis tuleb maksta. Arvele jääb 500 ning kasutan ka seda sularaha, mille võtan välja. Poes ostan sularaha eest, suuremad ostud teed kaardiga (riided, jalatsid, majapidasmisasjad jne). Mis ülejääb – sellevõrra võtan järgmine kuu sularaha välja vähem, kui aga kulud on suuremad – kannan säästuarvelt juurde, aga väldin seda.
Mees kannab n.ö. kommunaalid, ostab puugraanulid, ostab ka süüa, remondi värgid, tasub reiside eest. Bensiinikulud saab firmakuludesse kanda, aga vahest ostan ise.
Kui mina saan palka (see on 1700) võtan 500 sulas ja panen kodus suurde rahakotti, 300 kannan säästuarvele ja 900 jääb kaardile – seal lähevad maha otsekorraldustega telefon (40 eurot sh. lapse telefoni järelmaks), ajalehed (20 eurot), sõiduauto liising koos kindlustusega (ca 180), laste taskuraha (kokku 100), vanema lapse huviring (25) ja toetused heategevusele (40). Igakuine kulu on ca 400, mis tuleb maksta. Arvele jääb 500 ning kasutan ka seda sularaha, mille võtan välja. Poes ostan sularaha eest, suuremad ostud teed kaardiga (riided, jalatsid, majapidasmisasjad jne). Mis ülejääb – sellevõrra võtan järgmine kuu sularaha välja vähem, kui aga kulud on suuremad – kannan säästuarvelt juurde, aga väldin seda.
Mees kannab n.ö. kommunaalid, ostab puugraanulid, ostab ka süüa, remondi värgid, tasub reiside eest. Bensiinikulud saab firmakuludesse kanda, aga vahest ostan ise.
Tõsiselt kummalised ja keerulised süsteemid. Mis point sellel sularaha süsteemil on ei saanud üldse aru. Kas sularahas toimetamine peaks kuidagi raha kokku hoidma?
Loomulikult on kõige loogilisem, mugavam ja lihtsam säästa nii, et paned palgapäeval mingi konkreetse summa kõrvale. Ülejäänuga siis sunnid end terve kuu aja jooksul toime tulema. Õigemini, mina teen nii, et kalkuleerin kuu kulutused kõik kokku (sh. harva ettetulevad – näiteks sel kuul ostis mees autole uued rehvid). Ja siis see summa, mis igapäeva kulutustest üle jääb, läheb kõik hoiukontole. Ja selle näppimine on lubatud vaid äärmuslikul juhul.
Mul on keskpärane palk, kuid olen säästmise musternäide. Iga kuu panen korralikult kõrvale. Paari aastaga on väga arvestatav summa kogunenud. Hetkel laiutab kontol 35 000 eurot, tõsi, osa sellest aktsiates. Nüüd on teistpidi mure tekkimas, kuidas see võimalikult kasulikult realiseerida või investeerida. Päris niisama ei ole mõtet nii suurt summat hoida. Just vaatasin, et kodulaenu jääki (on 34 000 eurot) ei ole ka mõtet tagasi maksta. Intress on nii väike, et aktsiatelt makstavad dividendid on palju suuremad. Kasulikum on raha mujal teenima panna ja laen alles hoida.
Olen ise ka kaksikute ema, minu lapsed on praegu juba koolis. Meelelahutuse/kosmeetika/toidulisandite peale raiskate minu meelest veidi liiga palju (käige mehega muuseumis, aga kohvitage kodus; sõbrannadega teatris piisab kord poolaastas ka, ülejäänud korrad käige nt kinos või jooksmas), aga laste peale küll ikka ebanormaalselt palju. RPA-d võid vabalt hakata kokku tõmbama, tee kodutoitu, maitsesta vähem – tervislikule kodustoidule (hautised, supid jm, mis lastele meeldib) kulub vähem. Niisked salfad, pesuloputusvahend – milleks ometi? Riided, mänguasjad – ära kuhja neid. Osta vaid vajaminevaid riideid, neid saab netist selles vanuses kaksikutele sisuliselt tasuta, kantakse ju paar kuud ja siis jäävad kõigul üle. Mingeid sooje aluspesusid jms ei ole vaja, päriselt. Mänguasju kingitekse kaksikutele nagunii topelt, varsti on toad täis. Endale riided – osta vaid seda, mida vaja, ära kuhja. Täiskasvanud ei ole uusi riideid iga kuu vaja.
Telefoniarvetest ma ei saa samuti aru – meil on 4 inimese telefoniarved kokku 18 eurot. See on kindel kokkuhoiukoht.
Kirjelduse järgi tundute parajate tarbimishulludena.Kaksikutega on päris kindlalt kõige odavam aeg paar esimest eluaastat enne lasteaeda minekut, kui vajalikud kulud lastele ongi minimaalsed, edasi kulud lastele suurenevad ja märgatavalt. Ma pakun, et laste kulud peaksite küll lõdvalt vähemalt poole väiksemaks saama st jääks mähkmed ja vähesel määral RPA.
Laias laastus tundub, et saaksite vähemalt 250-300 eurot kuus kõrvale panna, kui ületarbimisest loobute.
Mina nüüd 3 kuud 800 eur teisele kontole kandnud, pikk tee veel minna unistuseni -3-4 aastat veel vastu pidada ! olen üksikema 3 lapsega, tulud 1700 ja 900ga kuus saan ilusti hakkama, õnneks on mul oma korter ja autoliising 120 eur kuus. Aga raha hakkasin teise korteri ostuks koguma, et nö investeerida.
Minu meelest saab teemaalgataja põhiliselt kokku hoida pesuloputusvahendi ja toidulisandite pealt, neist esimese võib üldse ära jätta ja toidulisandid-vitamiinid, kui neid ikka tõesti vaja, saab suht odavalt tellida iHerbist.
Telefonid on ilmselt järelmaksuga ja sellest ka suur kuumakse.
Laste mänguasjad on kokkuhoiukoht juhul, kui on sõpru ja sugulasi, kes jõuludeks ja sünnipäevadeks või ka niisama külla tulles kingitusi teevad. Kui aga selliseid sugulasi ja tuttavaid ei ole, siis on küll arusaadav, et lastele päevast-päeva vetsupaberi rulle ja potikaasi pihku ei topi ning aeg-ajalt tahaks neile ka mõne “päris” mänguasja osta. Kuna aidatakse tasuda mehe vanaema hooldekodu maksu, siis eeldan, et vähemalt mehel suurt ja jõukat suguvõsa taga ei ole.
Soovitan lastele riideid, jalatseid ja mänguasju vaadata Osta.ee-st, sealt võib hea õnne korral korralikud asjad sentide eest kätte saada.
Mis puudutab mähkmeid, niiskeid salvrätte ja meelelahutust, siis selles osas on nõu kergem anda kui seda nõu ise jälgida:) Mähkmevabaks saamine ei ole kinni üldse ainult vanemates ja niisked salvrätid on nii mugavad kui ka praktilised. Ja mis puudutab meelelahutust, siis arvan, et ka noortel vanematel peab olema võimalus mõnikord väljas n.ö tuulutamas käia. Igal pool ju kirjutatakse, et tugeva paarisuhte toimimiseks peavad inimesed vahel ka ilma lasteta aega veetma. OK, kohvi juua saab tõesti ka kodus, aga muuseum ja teater korra kvartalis on normaalne.
Niiske salvrätt ikka siis, kui ollakse kodust väljas. Kodus on kraanivesi, see laste nahale ka parem ja saad korralikumalt puhtaks.
Soovitan teha (kohe kuu esimestel päevadel, kui uus kaup kohal) üks tiir Uuskasutuskeskustes, mänguasju leiab poolmuidu. Kuu lõpus saab mänguasju veel odavamalt ja aastastele sobivaid seal veel on. Sama asi lasteriietega. Paistab, et oled taaskasutusega kokku puutunud küll, kui inhalaatori kasutatuna soetasid, see on hea.
Meil on kodus nõusid, mis on pärit Tabasalu jäätmejaamast, sealt saab niisama võtta. Seal ka lastetarbeid, ehkki korralikud kaovad ruttu.
11-kuustele võib vahel ise ka püreesid teha ja juba suurte toitu pakkuda.
Pesuloputusvahend on lihtsalt halb harjumus. Ja, jah, kõige odavam šampoon, mida su pea kannatab.
Telefoniarve on kummaliselt suur, nagu juba teisedki ütlesid. Ja järelmaks veel?
Mina nüüd 3 kuud 800 eur teisele kontole kandnud, pikk tee veel minna unistuseni -3-4 aastat veel vastu pidada ! olen üksikema 3 lapsega, tulud 1700 ja 900ga kuus saan ilusti hakkama, õnneks on mul oma korter ja autoliising 120 eur kuus. Aga raha hakkasin teise korteri ostuks koguma, et nö investeerida.
Teemaväliselt – kas sa lihtsalt kannad teisele kontole seisma või investeerid selle 800€ kuhugi edasi?
Mul sama seis põhimõtteliselt, kuid nüüdseks olen enda jaoks selle miinimumtagavara valmis kogunud ja kuidagi naljakas tundub rahal lihtsalt kontol seista lasta.
Mul ka säästmine käsil (on vaja suvel renoveerimistöödeks).
Mõtlesin põhjalikult läbi, et mida ma tahan ja mida ma reaalselt vajan. Ongi nii, et soove on palju, aga tegelikult saab ka lihtsamalt läbi.
Näiteks sel aastal loobusin ajakirjade tellimisest – ega ma neid varem ka kaanest kaaneni läbi lugenud, mõnikord läksid lugematagi vanapaberisse. Mõtlesin, et kui väga huvitav artikkel on, lähen raamatukogu lugemissaali. Aga sinna pole seni jõudnud – avastasin, et huvi ongi olematu.
Vähemalt ühe hooaja peavad riided vastu ka, ei kasva need lapsed enam 3 kuuga 2 suurusnumbrit, et varuga ostetu hooaja lõpuni selga ei läheks.
Mina olen see vanem, kel õnnestub tavaliselt kolm hooaega laps samadesse õueriietesse riietada. Kuidas? Olen alati kasutanud komplekti paksud püksid + jope. Seega kombede osas kahjuks ei oska kaasa rääkida. Aga püksid ostan esialgu piisavalt palju suuremad ja ajan kummi alläärde. Tegelikult nii väikeste pükstel tavaliselt ongi allääres kumm ja jala alla käib ka veel kumm. Aga point on selles, et kui püksisääred on pikemad, siis kumm allääres hoiab need kenasti paigal ja ongi normaalne kui püksid on pisut ruumikamad. Jope ostan alati otsast soonikkoes varrukatega, siis võib ka varrukas natuke rohkem löntis olla ja ei ole sest midagi. Ma lihtsalt vihkan ihu ja hingega igasugust riieteostlemist ja parem ostan korralikud asjad, millega kauem käia. Didriksoni riided on ka selles mõttes tänuväärsed, neid saab mitu last ja mitu aastat kanda. Kasutatult ostes siis ainult see vaev, et järele antud õmblused tagasi õmmelda.
Vähemalt ühe hooaja peavad riided vastu ka, ei kasva need lapsed enam 3 kuuga 2 suurusnumbrit, et varuga ostetu hooaja lõpuni selga ei läheks.
Mina olen see vanem, kel õnnestub tavaliselt kolm hooaega laps samadesse õueriietesse riietada. Kuidas? Olen alati kasutanud komplekti paksud püksid + jope. Seega kombede osas kahjuks ei oska kaasa rääkida. Aga püksid ostan esialgu piisavalt palju suuremad ja ajan kummi alläärde. Tegelikult nii väikeste pükstel tavaliselt ongi allääres kumm ja jala alla käib ka veel kumm. Aga point on selles, et kui püksisääred on pikemad, siis kumm allääres hoiab need kenasti paigal ja ongi normaalne kui püksid on pisut ruumikamad. Jope ostan alati otsast soonikkoes varrukatega, siis võib ka varrukas natuke rohkem löntis olla ja ei ole sest midagi. Ma lihtsalt vihkan ihu ja hingega igasugust riieteostlemist ja parem ostan korralikud asjad, millega kauem käia. Didriksoni riided on ka selles mõttes tänuväärsed, neid saab mitu last ja mitu aastat kanda. Kasutatult ostes siis ainult see vaev, et järele antud õmblused tagasi õmmelda.
Kui vanad Su lapsed on? Minu laps kandis kaks talve tagasi kaheaastasena nr 86 kombekat, tänavu kevadeks hakkab nr 116 väikeseks jääma. 😀 Ei kujuta küll ette, kuidas see kolm hooaega samade riietega oleks pidanud välja nägema. Hea, kui ühe hooajagi niimoodi hakkama saab, et sügisel lohisevad sääred mööda maad ja kevadeks on kukekad.
Kui vanad Su lapsed on? Minu laps kandis kaks talve tagasi kaheaastasena nr 86 kombekat, tänavu kevadeks hakkab nr 116 väikeseks jääma. ???? Ei kujuta küll ette, kuidas see kolm hooaega samade riietega oleks pidanud välja nägema. Hea, kui ühe hooajagi niimoodi hakkama saab, et sügisel lohisevad sääred mööda maad ja kevadeks on kukekad.
Nojah, eks lapsed kasva erinevalt. Mul on 12 ja 6. Kuuene on viimase aastaga mingi 5cm visanud ja praegu on 121cm pikk, aga nüüd ongi see kolmas aasta 116 suuruses talvekomplektil käes.
Olen uurinud mingeid variante, aga pole nagu midagi ahvatlevat leidnud ja praegu lihtsalt teisel kontol raha seisab.
Teemaalgataja, võta kasutusele need säästunipid, mias siin antud ja siis tekita endale 2 säästuarvet ja jaga säästetav raha pooleks ning maksa iga kord mõlemale arvele..
1. Mida ei puutu, kuhu kogud kodulaenu sissemakse raha.
2. Igasugusteks ootamatusteks nagu auto katkiminek või uus pesumasin.
Kogumine nõuab kannatlikkust, loobumisi ja järjepidevust.
Edu! 😉
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
