Teema: Kerge vaimne alaareng

On ikka, nagu ka raske vaimne alaareng.

Oleneb ju ometi, mis selle alaaregnu põhjustanud on. Kui nt kerge hapnikupuudus sünnitusel või muu trauma, siis ei saa see kuidagi pärilik olla.

Minu lapse puhul geneetik pärilikkust ei tuvastanud, ehkki alaareng on tal (kõigi märkide järgi) kaasasündinud.

See võib olla päriliku komponendiga, aga ka sünnitrauma vms tagajärg, enamasti keegi mingit ühest põhjust välja raalida nagunii ei suuda. Kas see on diagnoositud?

#4144845:

aga kas see võib edasi päranduda, kui su laps lapse saab?

Kui jalutu saab lapse, ja jalad on kaotatud trauma tõttu, mitte päriliku geenihaiguse tõttu, siis laps ei sünni jalutuna.

Nii ka selle kerge vaimse puude puhul. Kui see on sünnitrauma, siis see ei pärandu ju. Trauma ei pärandu, geneetilised vead võivad päranduda.

#4144921:

Selles mõttes pärandub küll, et sellel kerge vaimse alaarenguga inimesel on suure tõenäosusega ka elukaaslane samasugune. Kui sinna perre sünnivad lapsed, siis juba mõlema vanema alaarengu ja koduse kasvatuse tulemusena tulevad ka lastest kerge alaarenguga inimesed.

Tegelikult võib see täitsa tõsi olla. Näiteks Arnold Oksmaa on ju ilmselgelt imelik ja kunagi oli talle määratud vaimne puue. Hiljem öeldi, et tal pole tegelikult alaarengut, sündis täiesti tervena. Aga ta ema oli joodik, hiljem jõudis lastekodusse, kus samuti tema arenguga ei tegeletud. Seega põhjustas tema alaarengu täielikult halb keskkond, kus ta kasvas.

#4145204:

Seega põhjustas tema alaarengu täielikult halb keskkond, kus ta kasvas.

Oksmaa ei ole alaarenenud, vaid lihtsalt naiivne, keda on lihtne ära kasutada. Vahepeal elas hulk aega Soomes ja sai sealt endale palju sõpru, keele õppis ära ludinal, puhub soome keelt paremini kui nii mõnigi meil niisama telekast vaadanu (näiteks mina).’

Eks jah see naiivsus on tal see, mis muudab nagu lapsemeelseks, aga ta saab oma eluga hakkama ja suudab sealjuures elurõõmu säilitada. Mis ongi ju elus lõppude lõpuks peamine.

Tänapäeval vast suudetakse ikka tuvastada see, kas lapsel on midagi viltu või mitte, enam ei ole selline nii hoolimatu nõukaaeg.

Kui mina sündisin, siis nõukaajal ka kohe põmaki teatati, et mul on vesipea ja ema andku mind aga kohe lastekodusse ära, nagunii suren maha peatselt. No ei olnud mul mingit vesipead. paar aastat uuriti seda asja, mis siis viga on, aga ei suudetudki aru saada. Et loll ei ole, areng normaalne, aga nagu pool pealuud sündides oli puudu. Nii elasingi terve elu ära ilma diagnoosita, kuni mul endal sündis laps ja sama jama, arstid paanikas, pealuu on mingi imelik. Kleidokraniaalne düsplaasia, ütles kohale kutsutud geneetik. See on luustiku häire, mis elamist ei sega, vanuigi võib kõrvakuulmine viletsaks minna, muud hullemat ei ole. Selgus, et ka mu emal ja vanaemal on sama asi, nemadki elasid terve elu ära nii, et ei saanudki teada, et midagi viga peaks olema.

Iga pisike geenhäire ei muuda elukvaliteeti oluliselt halvemaks. Ja kui ka on kellelgi kerge vaimne puue, aga tal on samas olemas ka toetav perekond, siis võib see kerge vaimse puudega inimene ka lapsi saada, sh terveid lapsi. Aga eks see ole risk. Osad geneetilised vaimsed puuded on sellised, et vist neil füüsiliselt ei olegi võimalik järglasi saada (down?). Aga ma praegu puusalt tulistan, mu meelest nemad ei saa, kui isegi tahaksid. Ka ei ole see enam mingi kerge puue, vaid neil on lisaks vaimsetele probleemidele ka palju erinevaid füüsilisi probleeme.

Tulles tagasi Oksmaa juurde – ma arvan, et juhul kui ta peaks lapse saama, siis ta oleks täitsa hea ja hoolitsev isa oma lapsele. Hullem mure on sellega, kuidas ümbritsev ühiskond sellesse suhtub.

#4145369:

No kuule, ega alaarengut või vaimset puuet ei diagnoosita selle põhjal, kas keegi on elurõõmus või ei ole. Kellegi arvamus ja diagnoosid on ju täiesti erinevad asjad.

kui on öeldud, et inimene sündis tervena ja tema areng jäeti lapseeas tähelepanuta, siis see siiski ei tähenda seda, et inimene oleks vaimselt alaarenenud täiskasvanuna. Oksmaa puhul on ta täiskasvanueas täiesti normaalne ja funktsioneeriv täiskasvanu, käib tööl, maksab oma arveid, saab eluga hakkama ilma tugiisikuteta. See, et ta sinu arvates on kuidagi puudeline, ei ole ju ka mingi diagnoos.

Kui inimesel ei ole mingit meditsiinilist vaimset puuet, siis jõuab ta õigetes tingimustes täiesti mõistlikule arengutasemele. Tööl käimine, võõrkeelte õppimine, isemajandamine – see kõik ongi piisav. Ei pea saavutama mingit tohutut karjääriedu, selliseid lihtsamaid inimesi, kes EI OLE mingi vaimse puudega, on meie seas väga palju. Neidki on ühiskonna funktsioneerimiseks vaja. Kas sina tahaksid olla Maximas kaubapaigutaja? Ei? Aga keegi peab sealgi kaubad letti laduma.

#4145367:

Osad geneetilised vaimsed puuded on sellised, et vist neil füüsiliselt ei olegi võimalik järglasi saada (down?). Aga ma praegu puusalt tulistan, mu meelest nemad ei saa, kui isegi tahaksid.

Meesoost Down’id ei saa lapsi, naissoost saavad ja võimalus, et sellisel puhul järglasel on ka sama sündroom on 50-50.

Igasugused geneetilised kõrvalekalded ja haigused on veits nagu äraspidine lotovõit, kuna järglane on segu ema ja isa geenidest ja ainult jumal teab, mis kompott eostamishetkel kokku segatakse 🙂

Küll aga lisaks geenidele on suur tähtsus ka ema ja isa iseloomuomadustel(see suur viisik) ja kasvukeskkonnal. Töötades kutsekoolis olen näinud väga heade geneetiliste eeldustega täielikke ludrisid ja lihtsustatud õppel õppinud toredaid ja väga püüdlikke noori.

#4145458:

#4145367:

Osad geneetilised vaimsed puuded on sellised, et vist neil füüsiliselt ei olegi võimalik järglasi saada (down?). Aga ma praegu puusalt tulistan, mu meelest nemad ei saa, kui isegi tahaksid.

Meesoost Down’id ei saa lapsi, naissoost saavad ja võimalus, et sellisel puhul järglasel on ka sama sündroom on 50-50.

Samas arsti või juura sarjades saavad downid lapsi nii et ludiseb, minu just oli see teema “Perekonnaõiguses”

#4146156:

Raagi alaarenenud jeleena, miks sa patikohvi kohvikapslite vastu vahetasid?

Puudega inimene teeb vahet kohvi valmistamise viisidel ja teeb iseseisvalt kohvi?

#4146418:

Kerge vaimne alaareng ei pruugi üldse välja paista, kui inimene on oma harjunud keskkonnas, tuttvas ümbruses ja olukorras, teeb selgeksõpitud nt (mehhaanilist või korduvat) tööd, tal on lähedased ja kõik on korras. Võib-olla satub uues kohas või uudse infoga kergemini segadusse või läheb uue info õppimiseks kauem aega ja rohkem vaeva jne.

Ei, kindlasti oskab kohvi teha, aga et pätikohvi ja kapslikohvi ja presskannukohvi ja muid variante, selleks peab ikka olema tavapärane IQ.

#4146759:

Paistab ikka küll.

Mitte alati. Kunagi töötasin erivajadustega laste koolis, tundusid täiesti tavalised. Küll aga ei saanud hakkama näiteks matemaatikaülesannetega või uute asjade õppimisega.

#4146246:

#4146156:

Raagi alaarenenud jeleena, miks sa patikohvi kohvikapslite vastu vahetasid?

Puudega inimene teeb vahet kohvi valmistamise viisidel ja teeb iseseisvalt kohvi?

Ah? Ma ei tea, kust see kohviteema sisse tuli, aga see kommentaar on küll eelarvamuse tippnäide. Mis koll see “puudega inimene” sinu arvates on??

Lihtsalt mina ei tee vahet kergel vaimsel alaarengul ja tavaintellektil.
Guugeldades leiab, et on baristasid kerge vaimse alaarenguga inimeste seas, aga nad on seda õppinud muidugi eelnevalt ja ilmselt kauem.