Teema: Kes AD võtnud?

Olen võtnud AD pikalt.Ühel päeval sai ravim otsa.Arsti telefoni teel kätte ei saanud.Mingi 3 nädalat ei võtnud AD´d.Tekkis unetus.Suutsin magada ainult mõned tunnid öösel.Lõpuks retsepti pikendati.Ja normaalne magamine taastus.Mulle arst ütles et see oli võõrutusnäht ja päeva pealt ei tohi AD ära jätta.Seega ei vasta tõele see väide et AD ei tee mitte midagi.

#3968654:

Depressiooni vastu aitab küll väga hästi, kui on leitud sobiv ravim.

Mitte kõigil. Olen viit erinevat proovinud, ei ole aidanud.

#3968867:

Mul tekkis peale üht emotsionaalselt laastavat üleelamist ärevushäire, nii vaikselt, et ei saanud arugi, kui juba asi päris hulluks läks. Aastaga oli välja kujunenud nii suur probleem, et ma ei suutnud enam üksi ei poes ega tänaval käia, kartsin paanikahoogu tulemas ja siis keset poodi looteasendis nuttes naerualuseks jääda ja lõpuks otsustasin psühhiaatrilt abi paluda. Sain erinevaid AD variante ja rahustid. Katsetatud sai Amitriptylin, Ketipinor ja Paxil, selle viimase juurde jäin kauemaks, kui aasta, teised kaks ajasid kohe peale võtmist une peale ja magasin õhtuni, aga kästud oli võtta just hommikul. Paar kuud peale ravimikuuri alustamist avastasin, et ei mõtle enam asjadele, mis paanikat tekitasid, umbes nii, et mõtlesin, kui kena oleks jalutama minna ja lihtsalt läksin, sama kohvikus käimisega, kuigi söögiisu oli null, igatsesin järsku inimesi enda ümber. Kiitsin endale oma imerohtu ja elasin veel aasta igapäevaselt antidepressantide najal, aga siis hakkasin järjest rohkem mõtlema selle peale, et ma ei ole mitte kordagi naernud. Naeratanud jah, aga kas ma olen õnnelik, kui mitte ükski asi ei tundu naljakas ja mingit emotsiooni ei paku. Üldse ei tunne mingeid emotsioone. Ja nii kripeldas südamel, et koos ärevuse ja hirmudega on kõik positiivne kadunud. Jätsin edasi nad välja kirjutamata ja otsustasin, et vaatan, mis edasi saab. Mingeid võõrutusnähtusid ei mäleta, et oleks olnud, aga söögiisu tuli tagasi mitmekordselt ja võtsin palju juurde. Kõik tundus hoopis teistsugune, nagu oleksin varem autopiloodil robot olnud, olin mõnel päeval kurb ja mõnel rõõmus ja õnnetu olemine tundus nii normaalne. Aga paanikahood ja ärevus ei tulnud enam tagasi ja siiani kümme aastat hiljem need probleemid ei kimbuta, sotsiaalsed foobiad kadusid ka koos nendega. Nüüd tuli üks igavesti pikk joru siia, aga tahtsin sellega öelda, et AD ei ole alati halb, aga ei ole ka hea. Mina sain abi, aga samas oleksin neid edasi võttes lihtsalt funktsioneerinud nagu robot.

Kas positiivsed emotsioonid ei tulnudki tagasi?

#3968874:

#3968867:

Mul tekkis peale üht emotsionaalselt laastavat üleelamist ärevushäire, nii vaikselt, et ei saanud arugi, kui juba asi päris hulluks läks. Aastaga oli välja kujunenud nii suur probleem, et ma ei suutnud enam üksi ei poes ega tänaval käia, kartsin paanikahoogu tulemas ja siis keset poodi looteasendis nuttes naerualuseks jääda ja lõpuks otsustasin psühhiaatrilt abi paluda. Sain erinevaid AD variante ja rahustid. Katsetatud sai Amitriptylin, Ketipinor ja Paxil, selle viimase juurde jäin kauemaks, kui aasta, teised kaks ajasid kohe peale võtmist une peale ja magasin õhtuni, aga kästud oli võtta just hommikul. Paar kuud peale ravimikuuri alustamist avastasin, et ei mõtle enam asjadele, mis paanikat tekitasid, umbes nii, et mõtlesin, kui kena oleks jalutama minna ja lihtsalt läksin, sama kohvikus käimisega, kuigi söögiisu oli null, igatsesin järsku inimesi enda ümber. Kiitsin endale oma imerohtu ja elasin veel aasta igapäevaselt antidepressantide najal, aga siis hakkasin järjest rohkem mõtlema selle peale, et ma ei ole mitte kordagi naernud. Naeratanud jah, aga kas ma olen õnnelik, kui mitte ükski asi ei tundu naljakas ja mingit emotsiooni ei paku. Üldse ei tunne mingeid emotsioone. Ja nii kripeldas südamel, et koos ärevuse ja hirmudega on kõik positiivne kadunud. Jätsin edasi nad välja kirjutamata ja otsustasin, et vaatan, mis edasi saab. Mingeid võõrutusnähtusid ei mäleta, et oleks olnud, aga söögiisu tuli tagasi mitmekordselt ja võtsin palju juurde. Kõik tundus hoopis teistsugune, nagu oleksin varem autopiloodil robot olnud, olin mõnel päeval kurb ja mõnel rõõmus ja õnnetu olemine tundus nii normaalne. Aga paanikahood ja ärevus ei tulnud enam tagasi ja siiani kümme aastat hiljem need probleemid ei kimbuta, sotsiaalsed foobiad kadusid ka koos nendega. Nüüd tuli üks igavesti pikk joru siia, aga tahtsin sellega öelda, et AD ei ole alati halb, aga ei ole ka hea. Mina sain abi, aga samas oleksin neid edasi võttes lihtsalt funktsioneerinud nagu robot.

Kas positiivsed emotsioonid ei tulnudki tagasi?

Positiivsed emotsioonid tulid tagasi ja negatiivsed ka, varem tundus, et lihtsalt tegin asju masinlikult ja eriti midagi ei tundnud.

Mind aitavad alati hästi, aga suur kõrvatoime on alati ka libiido täielik nulli langus.

Olen võtnud ärevushäire ja depressiooni raviks erinevatel eluperioodidel. Mind on nad alati aidanud, mitte järsku üleöö aga kuidagi tasapisi, kuni üks hetk sain aru, et olemine on tagasi normaalne, ei ole igasugu imelikke füüsilisi ärevusest tingitud kaebusi ja meeleolu on paranenud. Siis olen järk-järgult võtmise lõpetanud.

Olen võtnud, esimene proovitud ravim toimis ja seega ütlen, et aitasid küll.

Mind on aidanud aga ravi on mitu aastat kestnud ja erinevatel perioodidel olen erinevaid doose võtma pidanud. Seda et rõõmu või kurbust enam ei tunneks ei ole olnud, vastupidi, kui ravi toimib siis kogen just erinevaid emotsioone ja suudan neid eristada, lihtsam on mõtteid juhtida. Depressiivsete episoodide ajal on kõik ühtlaselt hall, olen nagu robot, kes teeb mingid kohustuslikud liigutused aga minimaalselt ja muidu lihtsalt eksisteerib. Ärevuse vastu on ka aidanud, õigemini ma ei osanud endal ärevust kahtlustadagi (arvasin et valud rinnus jms on lihtsalt mu elu osa), kuni doosi tõstetud sai ja need sümptomid ära kadusid.

Küll aga ei maksa loota, et võtad rohtu ja maagiliselt kõik saab olema imeline. Iseendaga peab ikka tööd tegema (teraapia, tervislikum elustiil, vajadusel muudatused elukorralduses jne), kuid ADd võivad organismis tasakaalu nii palju parandada, et üldse on võimalik seda tööd tegema hakata.

#3969027:

#3968867:

Katsetatud sai Amitriptylin, Ketipinor ja Paxil

Minul on Ketipinor kasutusel unerohuna (võtab mõtted ära, et mis kõik homme teha on vaja ja mis täna tegemata jäid)…imelik, et sa hommikul seda võtma pidid.

Ma võtan Brintellixit ja olen väga rahul. Mõjus pea koheselt. Praegu planeerin selle ärajätmist mõne kuu pärast. Mul tekkis vajadus rohu järele pärast mitme traumaatilise sündmuse läbielamist.

Ma võtsin samuti Brintellixi, aga sain sellega kahel korral nii hirmutava kogemuse et enam ei julge ei seda ega ühtki muud AD-d võtta. Üle 10a olin depressiooniga kuidagi nii hakkama saanud, et kätt endale külge ei pannud, kuigi mõtteid loomulikult oli. Brintellixiga sattusin enesetapukatsetega kahel korral haiglasse. Võin käsi südamel vanduda, et miski mängis mu ajuga päris korralikult ja olin nagu transis kui seda tegin. Mul ei olnud soovi end ära tappa ega end vigastada kuniks mingi laks nagu pähe lõi. Elus ei soovi midagi sellist enam kogeda.

#3971751:

#3970282:

#3969027:

#3968867:

Katsetatud sai Amitriptylin, Ketipinor ja Paxil

Minul on Ketipinor kasutusel unerohuna (võtab mõtted ära, et mis kõik homme teha on vaja ja mis täna tegemata jäid)…imelik, et sa hommikul seda võtma pidid.

Ma võtan Brintellixit ja olen väga rahul. Mõjus pea koheselt. Praegu planeerin selle ärajätmist mõne kuu pärast. Mul tekkis vajadus rohu järele pärast mitme traumaatilise sündmuse läbielamist.

Mis koguse Brintellixi võtad?

Arst kirjutas mulle 20mg päevas. Kurb on see, et see rohi on üpriski kallis. Aga siiralt loodan ja usun, et see teeb mu olemise paremaks!

Mul 10 mg. MA ei tea, kui palju sa teenid, aga 40 eurot kuus kulutada sellele, et sul on “ilgelt sitt olemise” asemel “jumala ok olla”, ei ole mu arvates palju.

Minul teeb see 80€ kuus, ja ma hetkel vbl liiga väge aega võtnud seda(2ndl), aga mingit olulist enesetunde paranemist pole täheldanud, seega olen skeptilises faasis veel.

#3972435:

Kas võtad Brintellixit depressiooni või ärevuse raviks? Kas see iiveldust ka tekitas või ärevuse tõusu alguses nagu SSRId tihti teevad?

Mul on depressioon. Alguses kergelt iiveldas, aga seda esimestel päevadel.

#3972435:

Kas võtad Brintellixit depressiooni või ärevuse raviks? Kas see iiveldust ka tekitas või ärevuse tõusu alguses nagu SSRId tihti teevad?

Mina ei ole TA, aga olen siia vastanud. Mina võtan B-d depressiooni (või siis PTSD) raviks. Iiveldus oli esimesel õhtul hästi kergelt, aga võisin seda ka ette kujutada või oli see millestki muust tingitud. Mul selle rohuga kõik väga hästi. Mõjuma hakkas pea koheselt, stabiilselt hea oli paari nädala pärast. Kõrvalnähtusid vist ei ole. Olen muidu ka emotsionaalne ja lähenen üleminekueale – seega igasugused väikesed tervisehädad, kui neid nii võib nimetada, võivad olla ka kõigest muust. Kaasa arvatud pikast Covidist. Jumal õnnistagu selle rohu väljamõtlejaid! 🙂 Olen paari kuu pärast rohust loobumas, aga kui mingid nähud tagasi tulevad, siis mu pärast võin seda rohtu ka surmani tarbida. Ilma oli ikka õudne.

Olen võtnud Brintellixi kaks kuud 10 mg. Mõju on null! Ei kõrvalnähte ega ka positiivset mõju. Lähen varsti arstile ja lasen midagi muud kirjutada.

Minule kirjutati ka ärevushäire raviks esimese ravimina escitalopraam ja tõstis ärevust kohutavalt palju ning söögiisu puudumine ja iiveldus, mis on mu ärevuse ühed sümptomid, läksid talumatuks… üle 3 nädala kahjuks ei suutnud vastu pidadada.

Aga nüüd seda eelmist postitust lugedes mõtlen, et kas oleks pidanud veel ühe nädala kannatama ja lootma, et hakkab mõjuma. Samas jaa, ma ei võtnud originaali – kui retsepti välja ostma läksin ütles apteeker, et ei ole mingit vahet, milline võtta ja võtsin TEVA oma. Äkki oleks ikka pidanud originaali võtma.