Esileht Pereelu ja suhted Kes avastanud, et mees või siis n-ö peika elavad topeltelu

Näitan 4 postitust - vahemik 31 kuni 34 (kokku 34 )

Teema: Kes avastanud, et mees või siis n-ö peika elavad topeltelu

Postitas:
Kägu

Kuidas avastasime,

Selle sa jätsid kahjuks rääkimata, kuidas teie selle avastasite.

Ja edasi sai see, mis alati, et sa tegid mitte just eriti õnnestunud teema.

Ma avastasin Google abiga. Praegu mõtlegi mida edasi teha. Praegu mängib sinisilmset blondi. Mees abielus. Ootan häid nõuandeid. Tahan stiilset lõppmängu 😈😈😈😈😈😈.

Kõige rohkem häirib see, et ta on mind pannud tundma armastatuna. Ta on väga hea ja hoolib. Aitab mind igati, annab ideesid, kuidas olla äris edukam. Lihtsalt milleks need valed.

Milleks, seda oskab ehk see mees ise öelda. Või ka ei oska. Seiklevad ja lähevad pärast koju ikka tagasi, eriti veel, kui neil on vara, mida naine lahutades tahta võiks. Paljude selliste edumeelsete naiste mehed teavad neist ringitõmbamistest, aga ju on neilgi palju kaotada ja kannatatakse ära.

Su lugu ühe mu tuttava looga sarnane. Naine elas linnas A, käis linnas B ülikoolis ja tekkis suhe linnas C elava mehega. 4 aasta jooksul see naine ei aimanudki, et mehel on naine ja väike laps. Ärimees, alatasa lennus, kallid kingitused ja väljasõidud. Naine jäi rasedaks, tahtis aborti teha, mees keelas ära, a´la küll me hakkama saame. Abordi jaoks oli juba hilja, kui selgus, et mehel on pere- mehe naine ise võttis ühendust. Päevapealt ei tahtnud mees enam teada ei sellest naisest ega sündivast lapsest. Kogu vara kirjutati kiiresti mehe abikaasa nimele. Suhtest sündinud laps on tänaseks täiskasvanu. Pole see mees temaga kordagi suhelnud, vaid eitanud ja ära tõuganud.

Mul on sarnane kogemus. Mis lapsest saanud on? Kas on kuidagi jälje jätnud või ei tea ta oma lugu? Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et päriselt eksisteerib inimesi, kes hülgavad oma lapse ja veel mõni naine soovib sellisega koos elada.

Laps on täiskasvanu. Kõrgharitud. Edukas.

Jälg on sügav. Ta teab, kes on “autor”, teab kogu lugu. Võib-olla seetõttu, et tema lapsepõlves ei tekkinud ema kõrvale ühtegi uut meest, on see vaev temas nii suur. Nimetab seda meest isaks, mehe naist kasuemaks, mehe poega vennaks. Kuigi tegelikult teab, et need inimesed ei ole tema isad, kasuemad, vennad. Et ta ongi sohilaps, selle mehe alatu teo tulemus, et nt selle mehe ema ei saagi teda tunnistada kui oma lapselast. Mehe pojaga on suhelnud, aga tema ema sai teada ja keelas selle suhtluse ära. Lühidalt öeldes, julm. Julm ennekõike selle mehe poolt- aastaid topeltelu elada, petta oma naist ja petta ka salanaist, kes ei aimanudki oma armukesestaatust, anda lootust ja siis joosta ära. Miks ta hülgas?- ju oli kaotada palju. Eks oli lõbus ja tore oma koduse elu kõrvalt kaksikelu elada, aga kui see välja tuli, pidi ta ilmselt valiku tegema. Mis häid lahendusi selles loos olla võiski?

Hea lahendus? Et mees võtaks vastutuse oma teo eest ja kasvataks lapse suureks. Ta ei pea omama lapse emaga intiimseid suhteid selleks. No ja see abikaasa? Sellise mehega edasi koos elada? Mul ei jätku viisakaid sõnu.

“Vastutuse oma teo eest” on siin tõesti ainuõige väljend. Kui naine oleks teadnud, et mehel on oma pere, ei oleks ta seda last kindlasti sünnitanud.

See abikaasa aga… Nad on rikkad. Edukad. Lahutus oleks tähendanud juba tollal impeeriumi jagamist. Isiklikult ei kujuta ka ette, kuidas üldse saaks sellise mehega koos elada, mingi väärtus ja väärikus peaks ju olema. Aga eks inimesed ole erinevad. Võimalik, et raha on elus nii määrava tähtsusega, et selle abil oli võimalik inimsuhted paika panna- vara kirjutati naise nimele (et armukese lapsele midagi võimalik välja mõista poleks), kuna mees aga muutus oma teo tõttu naisest täiesti sõltuvaks, ei saanud ta enam kõrvale kalduda ja lapse suhtes võimalik käitumine oligi täielik eitus? Oletan, ei tea ju.

Vabandan ette juba, et surgin. Saan aru, et pole isiklikult sellega seotud, sõbranna vms. Kas mehel poleks parem elu olnud, kui ikkagi lahku minna, vara ära jagada ja mõlemale lapsele isa olla? Vabadus ju, teeb mis tahab. Nüüd on täielikult naise ori. Lihtsalt lapse enda omaks mitte tunnistamine on seda väärt? Ma ei väsi imestamast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vat kummast see teema nüüd on – kas peikadest või meestest? See ju täiesti erinev asi, kas vaba ja vallaline mees peab korraga mitut pruuti või siis peab abielumees mitut peret, kellega kordamööda koos elab.

Ei ole asi päris nii must-valge. Kui inimesed ei ole abielus, aga on omavahel kokkuleppinud monogaamsuses, siis ei saa rääkida vallalisest kooselupoolest, kes peab mitut pruuti või peikat.

Kes kooselust rääkis? Pruut ja peika ei ela veel koos. Koos elavad abikaasad – ükskõik siis, kas ametlikud või vabaabielus.
Ja kuidas see kokkulepe välja näeb? Enamasti taandub sellises olukorras kõik ikkagi eeldamisele – üks osapool eeldab, et ta on teisel ainus. Teine pole selle kohta tegelikult aga ainsatki silpi öelnud. Vabade ja vallaliste hulgas on selliseid üks-mitmele suhteid vägagi palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas avastasime,

Selle sa jätsid kahjuks rääkimata, kuidas teie selle avastasite.

Ja edasi sai see, mis alati, et sa tegid mitte just eriti õnnestunud teema.

Ma avastasin Google abiga. Praegu mõtlegi mida edasi teha. Praegu mängib sinisilmset blondi. Mees abielus. Ootan häid nõuandeid. Tahan stiilset lõppmängu 😈😈😈😈😈😈.

Kõige rohkem häirib see, et ta on mind pannud tundma armastatuna. Ta on väga hea ja hoolib. Aitab mind igati, annab ideesid, kuidas olla äris edukam. Lihtsalt milleks need valed.

Milleks, seda oskab ehk see mees ise öelda. Või ka ei oska. Seiklevad ja lähevad pärast koju ikka tagasi, eriti veel, kui neil on vara, mida naine lahutades tahta võiks. Paljude selliste edumeelsete naiste mehed teavad neist ringitõmbamistest, aga ju on neilgi palju kaotada ja kannatatakse ära.

Su lugu ühe mu tuttava looga sarnane. Naine elas linnas A, käis linnas B ülikoolis ja tekkis suhe linnas C elava mehega. 4 aasta jooksul see naine ei aimanudki, et mehel on naine ja väike laps. Ärimees, alatasa lennus, kallid kingitused ja väljasõidud. Naine jäi rasedaks, tahtis aborti teha, mees keelas ära, a´la küll me hakkama saame. Abordi jaoks oli juba hilja, kui selgus, et mehel on pere- mehe naine ise võttis ühendust. Päevapealt ei tahtnud mees enam teada ei sellest naisest ega sündivast lapsest. Kogu vara kirjutati kiiresti mehe abikaasa nimele. Suhtest sündinud laps on tänaseks täiskasvanu. Pole see mees temaga kordagi suhelnud, vaid eitanud ja ära tõuganud.

Mul on sarnane kogemus. Mis lapsest saanud on? Kas on kuidagi jälje jätnud või ei tea ta oma lugu? Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et päriselt eksisteerib inimesi, kes hülgavad oma lapse ja veel mõni naine soovib sellisega koos elada.

Laps on täiskasvanu. Kõrgharitud. Edukas.

Jälg on sügav. Ta teab, kes on “autor”, teab kogu lugu. Võib-olla seetõttu, et tema lapsepõlves ei tekkinud ema kõrvale ühtegi uut meest, on see vaev temas nii suur. Nimetab seda meest isaks, mehe naist kasuemaks, mehe poega vennaks. Kuigi tegelikult teab, et need inimesed ei ole tema isad, kasuemad, vennad. Et ta ongi sohilaps, selle mehe alatu teo tulemus, et nt selle mehe ema ei saagi teda tunnistada kui oma lapselast. Mehe pojaga on suhelnud, aga tema ema sai teada ja keelas selle suhtluse ära. Lühidalt öeldes, julm. Julm ennekõike selle mehe poolt- aastaid topeltelu elada, petta oma naist ja petta ka salanaist, kes ei aimanudki oma armukesestaatust, anda lootust ja siis joosta ära. Miks ta hülgas?- ju oli kaotada palju. Eks oli lõbus ja tore oma koduse elu kõrvalt kaksikelu elada, aga kui see välja tuli, pidi ta ilmselt valiku tegema. Mis häid lahendusi selles loos olla võiski?

Hea lahendus? Et mees võtaks vastutuse oma teo eest ja kasvataks lapse suureks. Ta ei pea omama lapse emaga intiimseid suhteid selleks. No ja see abikaasa? Sellise mehega edasi koos elada? Mul ei jätku viisakaid sõnu.

“Vastutuse oma teo eest” on siin tõesti ainuõige väljend. Kui naine oleks teadnud, et mehel on oma pere, ei oleks ta seda last kindlasti sünnitanud.

See abikaasa aga… Nad on rikkad. Edukad. Lahutus oleks tähendanud juba tollal impeeriumi jagamist. Isiklikult ei kujuta ka ette, kuidas üldse saaks sellise mehega koos elada, mingi väärtus ja väärikus peaks ju olema. Aga eks inimesed ole erinevad. Võimalik, et raha on elus nii määrava tähtsusega, et selle abil oli võimalik inimsuhted paika panna- vara kirjutati naise nimele (et armukese lapsele midagi võimalik välja mõista poleks), kuna mees aga muutus oma teo tõttu naisest täiesti sõltuvaks, ei saanud ta enam kõrvale kalduda ja lapse suhtes võimalik käitumine oligi täielik eitus? Oletan, ei tea ju.

Vabandan ette juba, et surgin. Saan aru, et pole isiklikult sellega seotud, sõbranna vms. Kas mehel poleks parem elu olnud, kui ikkagi lahku minna, vara ära jagada ja mõlemale lapsele isa olla? Vabadus ju, teeb mis tahab. Nüüd on täielikult naise ori. Lihtsalt lapse enda omaks mitte tunnistamine on seda väärt? Ma ei väsi imestamast.

Me ju ei tea, mis toimub inimese peas või miks ta nii otsustas või mida tal tol hetkel kaotada oli.
Nn sohilapse ema ei teadnud mehe perest midagi. Kui see välja tuli, arvad, et ta oleks soovinud selle mehega koos elada? Aastaid figureeris mees kahe naise vahet, vähemalt üks neist ei teadnud teise olemasolust.
Tänaseks on ta väga edukas ja rikas. Ettevõte, mis juba tollal olemas oli, on talle aja jooksul palju sisse toonud. Või õigemini küll tema naisele.
Vast oli see suhe vaid lõbus seiklus? Mängis koduväliselt muud mängu. Ju oli värskust ja toredust, seda, mida oma kodus enam polnud (või siis ka oli, aga ikkagi mängis topeltmängu). Kui asjad välja tulid, pandi kodus fakti ette, kaotada oli rohkem kui võita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Avastasin. Ei suutnud andestada.

Please wait...
Näitan 4 postitust - vahemik 31 kuni 34 (kokku 34 )


Esileht Pereelu ja suhted Kes avastanud, et mees või siis n-ö peika elavad topeltelu