Teema: Kes ei suhtle vanemate/lastega?

Ma vist vastama päris ei kvalifitseeru, kuna suhtleme abikaasaga mõlemad oma emadega (isad on surnud). Aga häirib see, kuidas kõigi 25 aasta jooksul, mil koos oleme, eeldab eriti meheema, et ikka meie peame nendega ühendust võtma, just meie peame alati helistama, just meie peame neil külas käima. Ise nad ei taha helistada ega külas käia. Ämm on kogu aja keeldunud nt oma poja sünnipäevale tulemast – vaid ootab, et poeg peab minema tema juurde oma sünnipäeva pidama. Samuti keeldub ta oma lastelaste sünnipäevale tulemast, kutsumistest hoolimata. Vaid nõuab, et me peame lapselapse viima tema juurde tolle sünnipäeva tähistama. Samas mitte ühtegi teist külalist peale meie pere sinna tulla ei tohi.

Seega oleme elanud kõik need aastakümned nii, et igal aastal peetakse sünnipäevi 2 korda: üks kord meile (koos külalistega, lastel mängutoas ka), ning teine ämmale.

Käsime lastel vanaemale helistada ja vahel ostame neid ära ka, et nad helistaksid – kuna muidu hakkab ämm meiega riidlema, et meie “ei lubavat” lapselastel vanaemaga suhelda. Aga lapselapsed ei viitsi talle helistada, kuna vanaema pole neid üldse hoidnud ja side puudub.

Et siis, mind häirib suhtlemisel see, et teine osapool on ülipassiivne ja ootab kogu aeg, et meie ühendust võtaks, helistaks, käiks jne. Aga omalt poolt ei panusta selleks mitte kuidagi.

#3849430:

Isaga ei rääkinud alates 14. eluaastast, isa oli alkohoolik, peksis ema, laamendas kodus, räuskas, kõik pühad oli terve pere hirmu all, kas saab äkki olla normaalselt kodus või ei saa. Muidugi ei saanud.

Emaga viimastel aastatel püüan ka eriti mitte rääkida. Peale isa varajast surma (süda) olid suhted kümmekond aastat head, aga nüüd viimased paar aastat inimene saadab iga teise lause peale perse või siis ütleb, et ma olen loll, no milleks ma pean seda kuulama. Kuna ta abi veel ei vaja füüsilist eriti, siis püüan lihtsalt eemale hoida.

kas te kõik teete copy-paste? peksis, jõi ja laamendas?

Vabandust, aga keda ma kopima pidin sinu arust?

#3849469:

#3849449:

#3849443:

#3849430:

Isaga ei rääkinud alates 14. eluaastast, isa oli alkohoolik, peksis ema, laamendas kodus, räuskas, kõik pühad oli terve pere hirmu all, kas saab äkki olla normaalselt kodus või ei saa. Muidugi ei saanud.

Emaga viimastel aastatel püüan ka eriti mitte rääkida. Peale isa varajast surma (süda) olid suhted kümmekond aastat head, aga nüüd viimased paar aastat inimene saadab iga teise lause peale perse või siis ütleb, et ma olen loll, no milleks ma pean seda kuulama. Kuna ta abi veel ei vaja füüsilist eriti, siis püüan lihtsalt eemale hoida.

kas te kõik teete copy-paste? peksis, jõi ja laamendas?

Sa sealt oma silmaklappide tagant välja ka näed või arvad tõesti, et selliseid peresid ei ole olemas ning neid ei ole siiani märgatav hulk?

ei tea, aga tundub et perekoolis tõesti kõiki peksti peksti ja veelkord peksti.

Wow sa oled ikka loll küll, küsimus oli miks inimesed oma vanematega EI SUHTLE, mitte, et kuidas saate läbi oma vanematega. Enamasti siiski inimestel on mõni tugev põhjus selles miks nad oma vanematest midagi teada ei taha, tee palun teema, et kuidas oma vanematega läbi saate ning tule klähvi veel mingist copy pasteist.

#3849505:

#3849482:

#3849469:

#3849449:

#3849443:

#3849430:

Isaga ei rääkinud alates 14. eluaastast, isa oli alkohoolik, peksis ema, laamendas kodus, räuskas, kõik pühad oli terve pere hirmu all, kas saab äkki olla normaalselt kodus või ei saa. Muidugi ei saanud.

Emaga viimastel aastatel püüan ka eriti mitte rääkida. Peale isa varajast surma (süda) olid suhted kümmekond aastat head, aga nüüd viimased paar aastat inimene saadab iga teise lause peale perse või siis ütleb, et ma olen loll, no milleks ma pean seda kuulama. Kuna ta abi veel ei vaja füüsilist eriti, siis püüan lihtsalt eemale hoida.

kas te kõik teete copy-paste? peksis, jõi ja laamendas?

Sa sealt oma silmaklappide tagant välja ka näed või arvad tõesti, et selliseid peresid ei ole olemas ning neid ei ole siiani märgatav hulk?

ei tea, aga tundub et perekoolis tõesti kõiki peksti peksti ja veelkord peksti.

Wow sa oled ikka loll küll, küsimus oli miks inimesed oma vanematega EI SUHTLE, mitte, et kuidas saate läbi oma vanematega. Enamasti siiski inimestel on mõni tugev põhjus selles miks nad oma vanematest midagi teada ei taha, tee palun teema, et kuidas oma vanematega läbi saate ning tule klähvi veel mingist copy pasteist.

mille üle sa siis jälle rahul ei ole? ütlesin juba sulle, ei pea suhtlema, aga ikka sa jaurad tühja. mingi pärnu moor ka klähvis pidevalt, polnud meeste õnne

Huvitav muster on see, et kui inimene haugub niisama ning tal argumendid otsa saavad hakkab ta rääkima sellest kuidas teised tühja jauravad ning kindlasti saamata on.

Mina olen täitsa tallinnast ning toreda mehega kes oma lastele ka isa on aga sinu poolt tundub see kui väikene kadedusenoot- näljane mõtleb ju ikka leivast, võibolla kui kunagi natukene kombeid õpid siis leiad endalegi mehe.

Minu jutu mõte oli tegelikult selles, et isegi anonüümses foorumis ei ole okei teisi inimesi ning nende kogemusi elus maha teha ning kui tahad lugeda rõõmulugusid sellest, kuidas inimesed oma vanematega hästi läbi saavad siis tee selle jaoks teine teema, sest enamus inimesi ikka põhjuseta oma vanematest lahti ei ütle ja sa haugud vales kohas.

#3849371:

#3849295:

<p style=”text-align: left;”>

#3848283:

</p>

#3848274:

Mina ei ole varateismeeast saadik oma isaga suhelnud, enne seda harva ja kaootiliselt kohtusime. Ta pole sisuliselt kunagi mu elus osalenud ja puudust tunda ma ei oska. Teiste pereliikmete ja sugulastega suhtlen vastavalt sellele, kuidas kellegagi klapp on. Nendega, kellega klappi ei ole, ei helista vastastikku ega suhtle rohkem kui lihtsalt juhuslikult kokku satume, näiteks kellegi sünnipäeval. Sel juhul muidugi teretame ja otseselt üksteist ei väldi. Mingit suurt tüli ja vaenu kellegagi ei ole, aga sugulastega ei pea nui neljaks suhtlema ainult sellepärast, et nad sugulased on.

siis sa pole ka ise midagi teinud oma isaga suhtlemiseks vaid ootad tema poolset suhtlemist ja kui seda ei tule, siis ei suhtle ka ise. oled nagu solvunud millegi peale? sest ta on ju sinu isa. tema ei suhtle sinuga siis ju samadel põhjustel, sina pole temaga suhtlemisest huvitatud.

Väga haige suhtumine, sa oled sellist tüüpi inimene, kes arvab, et peab suhtlema nui neljaks, sest ta on isa, mis siis, et vanamees ise ei taha ja on lihtsalt tropp. Sa oled selline inimene, kes arvab, et last peab saagima kahe kodu vahelt, sest ilma isata on elu tühi bla bla bla, siin mitmed kirjutavad, et ilma ühe vanemata ei olnud millestki suurest puudus, kõige tähtsam, et lapsel on vähemalt üks kindel ja toetav vanem, see võrdsete vanemate jutumulin on üks suur möla!

ei pea suhtlema, aga ei pea ka sellele lapsele peale koolemist midagi pärandama. võib pärandada kasvõi naabrile kellega igapäev suhtled, aga mitte oma lapsele kes suhelda ei taha. nii on õiglane.

Normaalsetes peredes suheldakse oma vanemate ja lastega, sest neist hoolitakse, nad on lähedased. See lähedus ehitatakse üles lapspõlves ja lapsepõlves on otse loomuliklt vastutus normaalsete peresuhete loomisel vanemate käes. Lapsed ei saa ise seda kuidagi mõjutada. Kui lapsevanem ei ole seda suhet üles ehitanud, kui pole lapsega isegi suhelnud, siis mis suhet sela täiskasvanud lapselt oodata on? See inimene on ju täiesti võõras, see et ta kunagi oma spermat jagas või sind 9 kuud kõhus kandis, ei tee seda vanemat omaks, kui ta peale selle kõhuperioodi möödumist sinu jaoks olematu oli või vägivallatses ja väärkohtles.

Ma saan aru, et hoolimine on sulle, poleoluline, võõras mõiste ja seepärast taaandad kogu suhtluse materiaalsele, pärandusele. Nojah, kahju sinust, pidi vist kehv lapsepõlv olema ja ka oma täisksvanu ea suhted on nii kehvalt läinud, et saad ainult papiga seda leevendada. Paraku ei tekita raha lähedust. Ja ainult raha pärast suhtlus ei ole see, mis tegelikult rahuldust pakuks. Aga sina võid loomulikult raha pärast oma vanemate ees teeselda ja teha head nägu, eks ise teate, kuidas oma elu elate.

Mina oleksin küll kurb, kui mu lapsed suhtleksid minuga ainult seepärast, et muidu ehk jäävad pärandusest ilma. Õnneks see nii ei ole. Õnneks suutsin ma midagi piisavalt hästi teha, et mu täiskasvanud lapsed soovivad minuga endiselt suhelda. Ja suhtlevad nemad ja suhtlen ka mina minu vanematega, sest ka see suhe on meil hästi õnnestunud. Raha ei puutu üldse nendesse suhtlustesse, me lihtsalt hoolime üksteisest.

Aga olen kõrvalt näinud ka peresid, kus seda hoolimist ei ole lapsena üles ehitatud. Ja neil juhtudel ei heida mina küll lastele ette, kui nad oma vanematega suhelda ei soovi. Nt seesama juhus, kus isa perega koos ei elanud ja lapsega ei suhelnud. Kust täiskasvanuna äkki see hoolimine peaks tulema, et suhelda tahaks? Tühjalt kohalt ei hakka sa ju armastama mingit meest, keda sa oma lapsepõlves ei näinudki mitte? Ah et peaks päranduse pärast mingit armastus teesklema? Nojah, võimalik, et leidub selliseidki inimesi. Ma ei usu, et see küll ka seda isssit õnnelikuks teeks, kui temaga ainult päranduse soovist suheldaks.

Minu suhtlus emaga oli pärast minu umbes 32. eluaastat väga napp ja väga samasugune. St kohtusime, käisime teineteise pidudel, käisime külas, aga see kõik oli selline äärmiselt viisakas, aga kibestumusega ja täiesti rõõmutu.

Mina lihtsalt ei meeldinud talle inimesena eriti. Ta oli viisakas, aga kõik see muu oli olemata. Neid 5-6 korda, kui elu jooksul lihtsalt rääkisime, mäletan senini. Elasime koos, kuni läksin ülikooli ja pärast seda paraku ka veel 3 aastat. Korterit mule keegi ei eraldanuks ja kuna emal oli tohutult suur korter ja teatud positsioon, siis ema otsustavalt keelas mul püüda üürida enne, kui sain korteri hankida (nõuk aeg) – tema maine. Kuidas tütar üürib, kui emal on lähima saja km raadiuses suurim korter?
Ma ei meeldinud talle ja ta eriti ei talunud mind, mis muud öelda. Millalgi seal 23. eluaasta paiku ma tegin talle ettepaneku, et viime suhted naabrite tasemele, suhtleme raha ja kodukorra raames ning see peaaegu õnnestus. Aga kerge põlgava turtsatuse ikka sain, kui ta mu rõivastust vms nägi. Ja ikka oli tal asja minu tubade uksi lahti pahvatada ja küsida kurjalt midagi stiilis, miks ometi sa oma kosmeetikat hoiad raamaturiiulis, räpane korralagedus. Mis see sinu asi on. Meeldib. Mu toad olid alati puhtad ja kooseluruumid ka, aga vat ta pidas vajalikuks näiteks käia tänitamas, miks ma kingi hoian nina-kand – ehk siis mitte kõrvuti ninad ühele poole, vaid kõrvuti, ühel nina ees, teisel kand ees. MEELDIB. Mul on see harjumus ja kuidas pagan see ema peaks segama, kuidas ma oma toas oma kingi hoian. Okei, tema korteris, kus ma oma tubade eest maksan korrektset üüri ja panustan kodumajapidamisse.
Ma ei käi ta haual ka. Vaimukas ja tark inimene oli, laitmatu mane ja suurte teadmistega, aga noh…mis ma temast ikka segan. Eluajal ta ju soovis, et mind poleks näha ega kuulda. See pettumus ja viha, mida ma lapsena tema silmis nägin, kui pidin paluma, et ta ostaks mingi kaustiku või uue portfelli. Ei, mitte viha, et raha raisatakse. Vaid et üldse peab end minusuguse peale kulutama.

Sellega, et ta mind ei armastanud, sellega suutsin ma vabalt leppida. Aga ma eeldasin, et ma vähemalt meeldin talle täiskasvanuna või vähemalt olen talutav.

#3849558:

#3849371:

#3849295:

<p style=”text-align: left;”>

#3848283:

</p>

#3848274:

Mina ei ole varateismeeast saadik oma isaga suhelnud, enne seda harva ja kaootiliselt kohtusime. Ta pole sisuliselt kunagi mu elus osalenud ja puudust tunda ma ei oska. Teiste pereliikmete ja sugulastega suhtlen vastavalt sellele, kuidas kellegagi klapp on. Nendega, kellega klappi ei ole, ei helista vastastikku ega suhtle rohkem kui lihtsalt juhuslikult kokku satume, näiteks kellegi sünnipäeval. Sel juhul muidugi teretame ja otseselt üksteist ei väldi. Mingit suurt tüli ja vaenu kellegagi ei ole, aga sugulastega ei pea nui neljaks suhtlema ainult sellepärast, et nad sugulased on.

siis sa pole ka ise midagi teinud oma isaga suhtlemiseks vaid ootad tema poolset suhtlemist ja kui seda ei tule, siis ei suhtle ka ise. oled nagu solvunud millegi peale? sest ta on ju sinu isa. tema ei suhtle sinuga siis ju samadel põhjustel, sina pole temaga suhtlemisest huvitatud.

Väga haige suhtumine, sa oled sellist tüüpi inimene, kes arvab, et peab suhtlema nui neljaks, sest ta on isa, mis siis, et vanamees ise ei taha ja on lihtsalt tropp. Sa oled selline inimene, kes arvab, et last peab saagima kahe kodu vahelt, sest ilma isata on elu tühi bla bla bla, siin mitmed kirjutavad, et ilma ühe vanemata ei olnud millestki suurest puudus, kõige tähtsam, et lapsel on vähemalt üks kindel ja toetav vanem, see võrdsete vanemate jutumulin on üks suur möla!

ei pea suhtlema, aga ei pea ka sellele lapsele peale koolemist midagi pärandama. võib pärandada kasvõi naabrile kellega igapäev suhtled, aga mitte oma lapsele kes suhelda ei taha. nii on õiglane.

Normaalsetes peredes suheldakse oma vanemate ja lastega, sest neist hoolitakse, nad on lähedased. See lähedus ehitatakse üles lapspõlves ja lapsepõlves on otse loomuliklt vastutus normaalsete peresuhete loomisel vanemate käes. Lapsed ei saa ise seda kuidagi mõjutada. Kui lapsevanem ei ole seda suhet üles ehitanud, kui pole lapsega isegi suhelnud, siis mis suhet sela täiskasvanud lapselt oodata on? See inimene on ju täiesti võõras, see et ta kunagi oma spermat jagas või sind 9 kuud kõhus kandis, ei tee seda vanemat omaks, kui ta peale selle kõhuperioodi möödumist sinu jaoks olematu oli või vägivallatses ja väärkohtles.

Ma saan aru, et hoolimine on sulle, poleoluline, võõras mõiste ja seepärast taaandad kogu suhtluse materiaalsele, pärandusele. Nojah, kahju sinust, pidi vist kehv lapsepõlv olema ja ka oma täisksvanu ea suhted on nii kehvalt läinud, et saad ainult papiga seda leevendada. Paraku ei tekita raha lähedust. Ja ainult raha pärast suhtlus ei ole see, mis tegelikult rahuldust pakuks. Aga sina võid loomulikult raha pärast oma vanemate ees teeselda ja teha head nägu, eks ise teate, kuidas oma elu elate.

Mina oleksin küll kurb, kui mu lapsed suhtleksid minuga ainult seepärast, et muidu ehk jäävad pärandusest ilma. Õnneks see nii ei ole. Õnneks suutsin ma midagi piisavalt hästi teha, et mu täiskasvanud lapsed soovivad minuga endiselt suhelda. Ja suhtlevad nemad ja suhtlen ka mina minu vanematega, sest ka see suhe on meil hästi õnnestunud. Raha ei puutu üldse nendesse suhtlustesse, me lihtsalt hoolime üksteisest.

Aga olen kõrvalt näinud ka peresid, kus seda hoolimist ei ole lapsena üles ehitatud. Ja neil juhtudel ei heida mina küll lastele ette, kui nad oma vanematega suhelda ei soovi. Nt seesama juhus, kus isa perega koos ei elanud ja lapsega ei suhelnud. Kust täiskasvanuna äkki see hoolimine peaks tulema, et suhelda tahaks? Tühjalt kohalt ei hakka sa ju armastama mingit meest, keda sa oma lapsepõlves ei näinudki mitte? Ah et peaks päranduse pärast mingit armastus teesklema? Nojah, võimalik, et leidub selliseidki inimesi. Ma ei usu, et see küll ka seda isssit õnnelikuks teeks, kui temaga ainult päranduse soovist suheldaks.

issand millise küünilise loo oled kokku kirjutanud. siis ei imestagi kui lapsed ei taha vanemaid hooldada ja nutavad, miks peavad vanemakodu arveid maksma, ometi ju vanem maksis nende üleskasvamise arved. isegi need emade poolt ära tõugatud isad maksid elatist ja laps sai kasvada. kui nüüd suur ollakse, nõutakse mingeid häid suhteid ja ilma nendeta ei taheta millegist kuuldagi.

kuidas sa nii küüniline oled, nii küüned enda poole… lõputu manipulatsioon

#3849717:

#3849469:

#3849449:

#3849443:

#3849430:

Isaga ei rääkinud alates 14. eluaastast, isa oli alkohoolik, peksis ema, laamendas kodus, räuskas, kõik pühad oli terve pere hirmu all, kas saab äkki olla normaalselt kodus või ei saa. Muidugi ei saanud.

Emaga viimastel aastatel püüan ka eriti mitte rääkida. Peale isa varajast surma (süda) olid suhted kümmekond aastat head, aga nüüd viimased paar aastat inimene saadab iga teise lause peale perse või siis ütleb, et ma olen loll, no milleks ma pean seda kuulama. Kuna ta abi veel ei vaja füüsilist eriti, siis püüan lihtsalt eemale hoida.

kas te kõik teete copy-paste? peksis, jõi ja laamendas?

Sa sealt oma silmaklappide tagant välja ka näed või arvad tõesti, et selliseid peresid ei ole olemas ning neid ei ole siiani märgatav hulk?

ei tea, aga tundub et perekoolis tõesti kõiki peksti peksti ja veelkord peksti.

Kuna teemaks on vanematega mitte suhtlemise põhjused siis otse loomulikult võtabki sõna palju vägivaldsetest peredest pärit vastajaid.

tõesti usun ka sinu muinasjutte nendest lõpututest joodikutest ja kuidas sind iga päev peksti ja peksti ja peksti. muinasjuttudes oled sa osav aga need on ilmetud, igavad, läbinähtavad koomuskid.

#3849803:

#3849758:

issand millise küünilise loo oled kokku kirjutanud. siis ei imestagi kui lapsed ei taha vanemaid hooldada ja nutavad, miks peavad vanemakodu arveid maksma, ometi ju vanem maksis nende üleskasvamise arved. isegi need emade poolt ära tõugatud isad maksid elatist ja laps sai kasvada. kui nüüd suur ollakse, nõutakse mingeid häid suhteid ja ilma nendeta ei taheta millegist kuuldagi.

Katsu nüüd natuke järjekindlust ilmutada. Kui vanem on selline, kellet on mingit pärandust oodata, ei pea keegi ta hooldkodu arveid maksma, maksab ise ja pärandsu tuleb siis, kui sellest maksmisest midagi üle jääb.

Ja kui tal millegi eest ise oma hooldekodu arveid maksta ei ole, siis mis päranduse pärast need lapsed temaag suhtlme peaksid? Võlad tulevad päranduseks või? Eks kui vaja, siis lapsed maksavad need arved, loodetavasti saab se eolema lühike aeg. Aga suhtlust pole vaja küll oodata sel juhul, kui sooje suhtied ei ole. Eks vedeleb kuu-kaks seal mähkmets, miks peaks see olema lapse mure, kui vanem temast hoolinud ei ole? Raha on kõige väiksem asi.

ma lihtsalt tõin näite teie pereelu probleemide kohta. siin neid vanadekodu teemasid küll kus te uhkelt teatate, et lapsed ei pea midagi maksma. sa veiderdad igas arvamuses kuidas endale kasulik on. milline küünik sa oled

#3849761:

#3849717:

#3849469:

#3849449:

#3849443:

#3849430:

Isaga ei rääkinud alates 14. eluaastast, isa oli alkohoolik, peksis ema, laamendas kodus, räuskas, kõik pühad oli terve pere hirmu all, kas saab äkki olla normaalselt kodus või ei saa. Muidugi ei saanud.

Emaga viimastel aastatel püüan ka eriti mitte rääkida. Peale isa varajast surma (süda) olid suhted kümmekond aastat head, aga nüüd viimased paar aastat inimene saadab iga teise lause peale perse või siis ütleb, et ma olen loll, no milleks ma pean seda kuulama. Kuna ta abi veel ei vaja füüsilist eriti, siis püüan lihtsalt eemale hoida.

kas te kõik teete copy-paste? peksis, jõi ja laamendas?

Sa sealt oma silmaklappide tagant välja ka näed või arvad tõesti, et selliseid peresid ei ole olemas ning neid ei ole siiani märgatav hulk?

ei tea, aga tundub et perekoolis tõesti kõiki peksti peksti ja veelkord peksti.

Kuna teemaks on vanematega mitte suhtlemise põhjused siis otse loomulikult võtabki sõna palju vägivaldsetest peredest pärit vastajaid.

tõesti usun ka sinu muinasjutte nendest lõpututest joodikutest ja kuidas sind iga päev peksti ja peksti ja peksti. muinasjuttudes oled sa osav aga need on ilmetud, igavad, läbinähtavad koomuskid.

See on ju neie oma muinasjutumees – leiab, et kõik räägivad muibasjutte. Ärge toitke teda.

#3849824:

#3849822:

ma lihtsalt tõin näite teie pereelu probleemide kohta. siin neid vanadekodu teemasid küll kus te uhkelt teatate, et lapsed ei pea midagi maksma. sa veiderdad igas arvamuses kuidas endale kasulik on. milline küünik sa oled

Minu pereeelus ei ole selliseid probleeme. Kui mu ema abi vajab, siis ma aitan. Suhtlen temaga ka, sest ma hoolin temast. Isa on nüüdseks juba surnud, aga samasugune soe suhe oli ka isaga. Ja samuti on soojad suhted mul ja mu abikaasal ka meie lastega, nii et usun, et nemad aitavad ka meid, kui me seda vajama peaksime. Aga loodetavasti me ei vaja rahalist abi mitte. Vähemalt hetkel oleme suutnud elada oma elu nii, et on mingi tagala olemas. Loodetavasti suudame seda tagala tekitamist jätkata kuni pensionini ning siis saame tagala abil ka oma hooldekodu arved ise makstud. Ja kui ei saa, ju siis lapsed aitavad, meil on soojad suhted.

Aga üldiselt olen nõus, et lapsed ei peaks maksma sellise vanema hooldekodu arveid kes lapsi ei ole toetanud. Ei ole kasvatanud, ei ole tegelenud, ei ole rahaliselt panustanud. Kui on vanem, kes küll ei kasvatanud-tegelenud, aga siiski maksis mingit elatist, eks siis võiksid ka lapsed mingit summat selle hooldekodu eest maksta, kui see vajalikuks peaks osutuma.

muidugi, muinasjutud lõputud

Ärge toitke trolli,  milleks üldse tema sõnavõttudele reageerida.

#3850077:

#3849864:

Kui inimestel hästi läheb, siis on muinasjutt. Kui halvasti läheb, siis on ikka muinasjutt. Milline see päris elu siis sinu arvates on?

Ah ära pane tähele, see on see tige hull, kes kõike muinasjutuks või kirjandiks nimetab. Ilmselgelt on tal väike elukogemus ja puudub oskus suuremalt mõelda ja maailma näha. Seetõttu teda ärritabki kõik, mida ta ise oma tillukeses maailmas pole läbi elanud. Väike inimene, omas väikeses tigedas maailmas. Eriti hoogne on ta just suhete teemades, sest..no ta ei jaga neist mõhkugi ja seega on kõik tema jaoks üks väljamõeldis.

Täpselt. Toimetab see troll tavaliselt siin pereelu ja suhete nurgas juba aastaid. Mõttetu tähelepanu osutada.

Mi u abikaasa ei suhtle oma isaga. Keerulised suhted on neil juba lapsepõlvest. Tema isa ei suhelnud omakorda ka oma päritoluperega. Praeguseks on isa täiesti üksi, ema läks minema ja ükski neljast lapsest ei taha isa saatusest ja heaolust midagi kuulda. Ta on vägivaldne mees, kes armastab alkoholi, peab endast väga palju, tema puhul on täiesti tavaline suvaliste inimestega tüli norimine ja füüsiliselt kallale minemine, ta ei oska enda ülimalt roppu ja õelat sõnakasutust korrigeerida ka mitte laste juuresolekul. Ta on tõesti inimene, kelle puhul kehtib ütlus “mina ja muu maailm” 100%.

Mina oma lapsi tema juurde ei lubanud juba enne kui mu abikaasa tegi otsuse mitte suhelda. Ema on väga tore ja temaga suhtleme ikka regulaarselt. Pärandusest ei hooli.