Teema: Kes hindab põhikooli eksamit?

kooli enda õpetajad hindavad

seda, et matemaatikat saaks subjektiivselt hinnata, on raske uskuda. nt kirjandi puhul võib küll olla, et õpetaja hindab kiuslikult, aga matemaatikas on 2+2 ikka 4 sõltumata õpetajast.

laps on äkki ise laisk ja lohakas, st oskab küll, aga ei viitsi või pole tähelepanelik ja siis teebki hooletusvigu? katsetel võttis end kokku ja sealt tuligi ok tulemus

Jajaa, kogu su lapse probleem on loomulikult selles, et oma õpetaja on loll …

Mina näiteks tegin tihti (matemaatikas) vigu liigse enesekindlusega. Tähelepanematus, kiirustamine, enesekindlus oh see nii kerge ja lihtne, esimeste seas valmis ja kontrollida ikka ei viitsi. Ehk st kui süveneda siis tegelikult olekski jäänud paljud vead olemata – pärast tagantjärgi mingit ülesannet ja lahendust vaadates sai ka ennast kiruda.

Ehk ongi reaalne, et laps tegelikult justkui oskab saab aru, võttiski kokku, aega, kontrollis, ei kiirustanud ja seepärast ka head tulemused. Eks muidugi ka tõesti kontrolltööde, tunnikontrollide, tasemetööde, sisseastumiste jmt tasemed on nii erinevad.

Nagu keegi ütles, et väga erineva raskusastmega asju saab panna. Tihti on näiteks tekstülesanded komistuskiviks, kus lõpuni süvenenult ei loeta, aga mingi konks on sees või lõpus, millega tuleb arvestada. Ehk saabki teha asju tasemel 2+2 ja saab teha keerukaid ülesandeid, kus vaja süveneda, mitte vaid lahendada.

#4183021:

#4183015:

Mina näiteks tegin tihti (matemaatikas) vigu liigse enesekindlusega. Tähelepanematus, kiirustamine, enesekindlus oh see nii kerge ja lihtne, esimeste seas valmis ja kontrollida ikka ei viitsi. Ehk st kui süveneda siis tegelikult olekski jäänud paljud vead olemata – pärast tagantjärgi mingit ülesannet ja lahendust vaadates sai ka ennast kiruda.

Ehk ongi reaalne, et laps tegelikult justkui oskab saab aru, võttiski kokku, aega, kontrollis, ei kiirustanud ja seepärast ka head tulemused. Eks muidugi ka tõesti kontrolltööde, tunnikontrollide, tasemetööde, sisseastumiste jmt tasemed on nii erinevad.

Nagu keegi ütles, et väga erineva raskusastmega asju saab panna. Tihti on näiteks tekstülesanded komistuskiviks, kus lõpuni süvenenult ei loeta, aga mingi konks on sees või lõpus, millega tuleb arvestada. Ehk saabki teha asju tasemel 2+2 ja saab teha keerukaid ülesandeid, kus vaja süveneda, mitte vaid lahendada.

Meil põhikooli ajal oli nii range õps, et kontrolltööst max punkte ei saanud, kui kontroll oli tegemata ja vastus selgelt välja kirjutamata. Nii kujunes harjumus alati kontroll teha ja nii sain ka hooletusvigadele jälile.

Minu lapse jaoks oli silmiavav hetk 3 aastat tagasi, kui ta esimest korda matemaatika olümpiaadile läks ja seal öeldi, et isegi, kui te ei oska ülesannet lõpuni ära lahendada, siis pange kirja kõikvõimalik, mis pähe tuleb ja mis võiks antud ülesande lahendamisega seotud olla. Võib juhtuda, et oma mõtete eest mõne punkti ikka saate. Ärge andke ära tühja lehte.

Peale seda näevad mu lapse matemaatika kontrolltööd eemalt vaadates välja nagu kirjandid 😀 Kirjutabki sõnadega välja, a´la: kuna tekstis on öeldud, et …, siis toetudes valemile () saan järeldada, et… jne . Õpetaja elu ta sellega kergeks ei tee, see ilmselt loeb tema kirjandit pool õhtut, aga õpetaja on öelnud, et selline lahendamine on väga hea tagasiside tema poolt õpetatule. Kui õpilane on pannud paberile lihtsalt mingid numbrid ja vastus on vale, siis pole muud teha, kui panna 0 punkti, aga sedasi mõttekäiku lugedes näeb ilusti ära, kas tegu on hooletusveaga või on lünk teadmistes. Soovitan eksamil tekstülesandeid lahendades samuti võimalikult palju kirjutada. Ja jah muidugi, kontroll on kõige tähtsam 🙂

Põhikooli eksamid on valmistatud kõigile ühesugused ja laekuvad enne eksamit kooli. Avada võib ümbrikud alles vahetult enne eksamit (kellaaeg on isegi ette nähtud, eksamikomisjoni esimees tagab protseduurilise korrektsuse). Eksamid parandab oma kooli õpetaja. Kui koolis on rohkem kui 1 vastava aine õpetaja, siis jagatakse tööd tavaliselt ära. Eksamite parandamiseks, punktide andmiseks, on kindlad juhtnöörid ette antud, mida parandaja peab järgima. Pärast eksamit saadetakse osa eksamitöid analüüsimiseks HARNOsse (vist oli, et sinna, koolijuhid peaksid täpsemalt teadma). See, mis aine tööd ja mis koolist saadetakse, ei ole ette teada.

Viimane postitus siis eesti keele eksami kohta 🙂

Eksamil on ju täpsed hindamisjuhendid, õpetajal pole seal eriti mänguruumi. Pisteliselt palutakse kontrollitud tööd ka ainekomisjonile saata, sellega alati eksameid hinnates arvestatakse ja seetõttu keegi isetegevust teha ei saa. On teemasid, kus on interpreteerimisruumi, aga mitte matemaatikas.