Mina näiteks tegin tihti (matemaatikas) vigu liigse enesekindlusega. Tähelepanematus, kiirustamine, enesekindlus oh see nii kerge ja lihtne, esimeste seas valmis ja kontrollida ikka ei viitsi. Ehk st kui süveneda siis tegelikult olekski jäänud paljud vead olemata – pärast tagantjärgi mingit ülesannet ja lahendust vaadates sai ka ennast kiruda.
Ehk ongi reaalne, et laps tegelikult justkui oskab saab aru, võttiski kokku, aega, kontrollis, ei kiirustanud ja seepärast ka head tulemused. Eks muidugi ka tõesti kontrolltööde, tunnikontrollide, tasemetööde, sisseastumiste jmt tasemed on nii erinevad.
Nagu keegi ütles, et väga erineva raskusastmega asju saab panna. Tihti on näiteks tekstülesanded komistuskiviks, kus lõpuni süvenenult ei loeta, aga mingi konks on sees või lõpus, millega tuleb arvestada. Ehk saabki teha asju tasemel 2+2 ja saab teha keerukaid ülesandeid, kus vaja süveneda, mitte vaid lahendada.