Teema: Kes lapse sugu eelistanud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ehk selle pärast \”poja\”, et selline sõna on eesti keeles täiesti olemas? kas eesti keel pole su emakeel, et see sulle üllatusena tuleb?[/tsitaat]Ei, aga mulle tuleb üllatusena, et poja jaoks kasutatakse hellitusnime, tütar on aga lihtsalt… tütar, eksole.
Nagu paljudes primitiivkeeltes: poeg on \”poeg\”, aga tütar on \”laps\”.
Sealt see poiste äranunnutamine algabki. Pärast pole mehi, vaid ainult memmepojad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei, aga mulle tuleb üllatusena, et poja jaoks kasutatakse hellistusnime, tütar on aga lihtsalt… tütar, eksole.
Nagu paljudes primitiivkeeltes: poeg on \”poeg\”, aga tütar on \”laps\”.
Sealt see poiste äranunnutamine algabki. Pärast pole mehi, vaid ainult memmepojad.[/tsitaat]
:D:D
Ma arvasin, et vaid minul on kiiks ja ma lihtsalt ei talu seda POJATAMIST 😀 Arvan muide samamoodi. Mõned poisid, keda kutsutakse POJA (veel 8 aastaselt isegi) on ikka ÜLIHELLIKUD (2 näidet olemas).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No mina ei usu et mingi OV järgi saab tütreid või poegi 🙂 Minule teadaolevalt on nad täitsa alguses kõik sama sugu, kuniks arenevad vastavad suguelundid 🙂

[/tsitaat]

ära usu, kui ei taha, aga ov aeg mängib siin ikka mõnevõrra suuremat rolli kui need sinule teadaolevad andmed 😀

ei ole nad midagi ühte sugu alguses. ikka nii on, et x-kromosoome kandvate spermide eluiga üldiselt kestab veidi kauem kui poiste ehk y-te oma. ja vastavalt sellele siis, kes millal munarakuni jõuab, sellest soost laps ka tuleb. kogu matemaatika.

kuigi, eks siin mingi jumalik sõrm vist ikka on vahel ka. mõnikord :S
minul näitek:
1. teadsin enamvähem raseduse agusest peale, et hakkan seda last suuresti üksi kasvatama, seega oli kasulikum, et oleks tüdruk – oligi
2. uus abielu, mehe esmasündinu peaks ju loomulikult poiss olema, eks 😉 – oligi
3. sama abielu, noh, poiss olemas, loomulikult tüdrukut ka vaja – tuligi
4. tahtsin salajas väga-väga tüdrukut, mõtlesin, et oleksin kohe õnnetu, kui poiss tuleks, aga ei rääkinud sellest kellelegi, asju ka ei ostnud, sest kõik oli ju olemas – tuli tüdruk! (no ei tea, kas oleks tegelikult poisi üle kurvastanud, aga kontrollida ka enam kuidagi ei saa :P)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No mina ei usu et mingi OV järgi saab tütreid või poegi 🙂 Minule teadaolevalt on nad täitsa alguses kõik sama sugu, kuniks arenevad vastavad suguelundid 🙂
[/tsitaat]

😀 😀 😀

Mina tahtsin väga poega ja tean, et mees samuti, ehkki ta algul ütles, et pole vahet, peaasi, et terve. Kui aga poeg sündis, siis ei suutnud pisaraid tagasi hoida ja tunnistas, et soovis kogu hingest poega. Mehel on 3 õde ja ta on põhimõtteliselt viimane meessoost nime edasiviija suguvõsas, eks need asjad ole vist meestele ikka tähtsad. Ja oh seda tulukest mehe vanemate silmades, kui poisi sünnist kuulsid. Teist last sooviks samuti poega, tunnen kohe, et olen nagu rohkem poiste emaks loodud.
Ja mis puutub sellesse, et tütar jääb emale ja poeg läheb naise peresse… See on totaalne jama. Seda räägivad naised, kellel pole poegi enda lohutuseks. See sõltub ikka peresuhetest, mitte soost. Minu mees hoiab väga oma vanemate poole ja meie poeg on tihti mehe vanemate juures. Minu vend on väga lähedane meie emaga, täpselt nagu mina. Pole sool küll mingit vahet.

eks jah, kõige tähtsam on üldse see, et meil on õnn olla ema. Sugu pole nii oluline. Paljud naised ei saagi emaks… Minu tuttavatel suri hiljuti beebi ema kõhus kuu aega enne sünnitähtaega… Oli väga, väga oodatud laps. Oleme õnnelikud, et meil on lapsed, ükskõik, mis soost nad sünnivad. Kui last esimest korda näed- siis tead, et just SEDA last ma soovisingi. Olgu poiss või olgu tüdruk, kõige kallimad, kõige armsamad!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei eelista tüdrukut, üldiselt, vaid tore oleks kui oleks peres nii poiss kui tüdruk, ideaal oleks olnud minu jaoks kaksikud poiss ja tüdruk 🙂
See selline kahe otsaga asi minu jaoks, vahva kui peres 2 poissi (tuttavatel on nii ja jube lahedad väikese vanusevahega vennad) aga minule kui naisele on ka omane ihata kellelegi patsi pähe teha ja ilusat kleidikest selga panna ;)[/tsitaat]

Mina olen alati arvanud, et saan kindlasti poegade-emmeks. Nüüd sain tütre ja olen väga hädas kui vaatan lasteaialastele pähe tehtud keerulisi patse. Vot mul poleks selleks oskusi ega kannatust!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Noo!? Kas siis mina, kui mul on poiss olemas ja soovin veel poisse, olen ebanormaalne?[/tsitaat]

Ma pole kusagil väitnud, et see oleks ebanormaalne. Väitsin seda, et kui naine unistab, et laps oleks kindlast soost, siis see on normaalne. Naine võib vabalt soovida ka, et tal oleks kõik tütred või pojad.Tahtsin teemaalgatajale öelda, et ta ei pea ennast sellepärast kuidagi isekaks pidama, et ta eelistab tüdrukut poisile. Unistuste vastu ei saa.

Teisalt on jälle teatud ühiskondlik surve, mida võib ka väikekodanlikuks pidada-eeldatakse, et ühes tavalises keskpärases peres on mees, naine ja neil on üks poeg ja tütar. Minu pere on selles mõttes ebastandartne nagu ma omal nahal kogenud olen. Esiteks on meil juba lapsi üle \”normi\” (3)ja teiseks on mõni neist valest soost ka .Aeg-ajalt tunnen , kuidas meid vaadatakse kõrvalt haletseva pilguga-näe poega ei saanudki. Mina olin ka just sellise suhtumise tõttu veidi õnnetu, et mul poega ei sündinud, kuid nüüd saan aru, et tegelikult olen väga rahul ka oma kolme türtekesega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei, aga mulle tuleb üllatusena, et poja jaoks kasutatakse hellitusnime, tütar on aga lihtsalt… tütar, eksole.
Nagu paljudes primitiivkeeltes: poeg on \”poeg\”, aga tütar on \”laps\”.
Sealt see poiste äranunnutamine algabki. Pärast pole mehi, vaid ainult memmepojad.[/tsitaat]
Paku tütrele hellitusnimi ja ma kasutan seda hea meelega. \”Poja\” on minu jaoks vastsündinu jaoks kuidagi isiklikum kui \”poiss\”. Ja last ma ei kutsu mitte \”poja\” vaid ikka nimepidi.
Väga vabandan, kui kellelgi mu keelekasutusest halb hakkas.

Mina tahtsin juba teismelisena tulevikus omale esimest last poissi ja teist tüdrukut. Kuna poiss on sündinud talvekuul siis plika sünniga läksime kuupäevani välja;) ja sündis mais. Mina jälle usun, et kui soov/tahe on tugevam siis inimene saab selle/seda mida tahab;)

Kõige rohkem on ikka vedanud neil, kel mõlemast soost lapsed. Poeg on omamoodi lahe ja tütar jällegi hoopis teistmoodi. Naisena tundub mulle siiski, et tütar saab olla emale lähedasem. Võib-olla mitte hingeliselt, aga lihtsalt füüsiliselt on emal ja tütrel palju rohkem koos ajaveetmise võimalusi. Ma ei kujuta ette, millise näo mu poeg teeks, kui tahaksin koos temaga n.ö. naisteasju minna linna peale ajama. Tütrega kujutan ma seda ette küll :). Samuti ei kujuta ma ette, et usaldaksin oma lapsed ämma hoolde samuti nagu oma ema kätte. Ja see on peres küll 100% enamasti naise otsustada, kelle juurde lapsed hoida viiakse. Iseasi, kas mõni vanaema viitsibki üldse lapsi hoida. on ka selliseid vanaemasid tänapäeval, kel endal veel niivõrd kirev ja värvikas elu, et lapselaste jaoks eriti aega ei jää.
Olen ülimalt õnnelik, et saan olla nii poja kui tütre ema. need on minu meelest täiesti erinevad kogemused.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vot meil on nii, et meil lausa pülvkondade viisi lapsed ämma hoida olnud. Olin mina isaema hoida, oli vend, on minu laps jne. [/tsitaat]

Järelikult pole emad eriti õnnestunud.

Mina olen koguaeg südames poissi soovinud!
Esimene laps oli tüdruk (sugu selgus alles sünnitusel), teine ka ja nüüd kolmas taas tütar tulemas… Kolmandaga olin täiesti selles usus, et tuleb poiss (ka verevahetuse ja hiina kalendri jms järgi poiss 😀 ) ja võttis ikka mitu päeva aega enne, kui ma täit rõõmu tütre tulekust tundma hakkasin…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma ei saa aru…..\”vanker ja kõik riidedki olemas\”….mis näitaja see on? kas te olete need, kes arvavad, et tüdrukud peavad käima roosas ja poisid sinises? miks? kas täiskasvanuna käite mehega ka nii, et üks punases ja teine sinises?
oi jummel!
tubade jagamisest saan aru, aga see vanker ja riided…ütleme nii, et grammatiliselt saan aru, sisuliselt absoluutselt mitte.[/tsitaat]

beebi beebiks. tõesti pole nii kriitiline soo järgi riietada. kuid näiteks kümnesena ei kanna ju tüdruk oma venna traksipükse, särke jne.
\”riidedki olemas\” on asjakohane argument.