Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 70 )

Teema: Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?

Postitas:
Kägu

Kuna kogume oma maja jaoks raha, siis otsustasime, et pulmapidu ei tee, vaid läheme kahekesi registreerima. Tegelikult olemegi tagasihoidlikud inimesed ja meeldibki selline privaatsus, et see on ju ainult meie päev. Kes veel on niimoodi abiellunud? Kas kulu on see riigilõiv 30 eurot ning sõrmused ja lillekimp? Kuidas kahekesi seda päeva tähistasite? Kuna meil plaan alles tekkis, siis ei olegi jõudnud rohkem mõelda, kui umbkaudse päeva peale ja mõtlesin, et äkki saame siit ideid, kuidas teised on oma päeva tähistanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie tegime nii. Kõigepealt käisime perekonnaseisuametis, leppisimie aja kokku. Tasusime riigilõivu (siis oli vist 19€)ja läksime õigel päeval kohale.
Isegi sõrmuseid ja lilli ei pea olema. Hiljem teavitasime vanemaid.
Hiljem tuleb dokumentide vahetamise kulu, kui nime muudad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan natukene ikkagi kulutada, et see päev enda jaoks eriliseks teha. Klassikalised elemendid nagu pruudikimp, valge kleit, ülikond võiksid ikka olemas olla. Kindlasti soovitan fotograafiga ilusad pildid mälestuseks teha. Broneerige hotellituba ja õhtusöök restoranis. Et ikka oleks, mida pärast meenutada, mitte see ei oleks üks samasugune päev teiste hulgas, kus muuseas käisite allkirju andmas. Meie kutsusime ikkagi paar kõige lähedasemat sugulast ka registreerimisele ja restorani. Ei tahtnud vanemaid solvata mittekutsumisega. Sest ise oleksin küll solvunud, kui mu lapsed ei kutsuks mind oma elu tähtsamast päevast osa saama. Aga see on muidugi teie kahe otsus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie päris kahekesi ei olnud. Kuna lapsed on juba teismelised, tundus vale neid mitte kaasa võtta. Peale seda otsust tundus vale ka vanemaid mitte kutsuda. Nii siis olimegi – meie kaks, lapsed ja vanemad. Minul pulmakleit+kimp ja mehel ülikond. Ainsa kulutuse tegime fotograafile ja nii on meil mälestuseks imelised pildid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie tegime nii, aga see oli juba 16a tagasi, seega tasude osas pole mu teadmised ehk enam ajakohased. Küll aga võin öelda, kuidas seda päeva tähistasime 🙂. Enne perek.seisuametisse minekut lõime ennast ikka ilusti üles, mina lasin ka soengu teha ja lillekimp oli tellitud – mitte siis selline nö traditsiooniline pulmavärk ja -stiil, vaid pigem lihtsalt pisut pidulikum ja teistsugusem. Pärast käisime fotograafi juures ja lasime pildid teha, sõrmused olid ka olemas. Siis käisime kahekesi heas restoranis söömas ja sõitsime õhtupoolikul ühele ilusale vabaõhukontserdile (oli suvine aeg, ilmaga ka väga vedas). Ja selline see meie päev oligi 🙂. Meile sobis nii väga hästi ja meid tundes polnud ka keegi sugulastest-tuttavatest pahane, et “päris pulma” ei saamud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Plaanis ka nii. Ei ole lillekimpu ega pulmakleiti, lihtsalt viisakas ja veidi pidulikum riietus. Pärast restosse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Me ei käinud registreerimas, vaid notari juures kirjutasime dokumentidele alla ja läksime pikale reisile mööda maailma. Saatsime reisilt sugulastele ja sõpradele postkaardid, et abiellusime.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olime tuttavad juba kooli ajast, mingil hetkel tuli see, et kui juba nii ammu koos, siis abiellume. Aga võlgu ei tahtnud laenata, plaanisime osta hoopis korralikuma auto ja otsustasime, et lähme kahekesi. Pidulikud riided, lillekimp, meik ja soeng, fotograaf ka, sõrmused muidugi ka. Käisime söömas ja pärast ütlesime vanematele.
2 aastat hiljem sündis samal päeval meile tütar:) Ja ikka oleme koos vaatamata 90-ndate vaesusele. Neli tuttavat paari on sama teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda, kas ja kuidas vanematega teha, saate ainult ise otsustada: on ju neid vanemaid, kes hingepõhjani solvuvad selle peale, kui neid nii olulisest sündmusest kõrvale jäetakse, aga on ka neid, kes suudavad seda võtta kui laste otsust ja mitte sellest erilist numbrit teha. Kui on oht, et pärast aastateks neil okas hinges ja suhted rikutud, siis oleks ju variant kutsuda vanemad siiski registreerimisele kaasa ja tähistada pärast ühise pidulikuma restoranilõunaga. Nii jääks õhtu edasi ikka ainult teile kahele.
Isegi kui mõtlete, et teete oma abiellumisest neile üllatuse, siis kaaluge enne, kas sellest saab ikka hea üllatus? Ehk tasuks asjad enne läbi rääkida – vanemaid ju kindlasti rõõmustab teie soov endale kodu osta, siis mõistavad nad ka rahakogumisvajadust ja seda, miks suurt pulmapidu ei taha pidada. Võimalik, et nad ongi nõus, et jäägu see päev ainult teile kahele, ehk korraldavad nt nädal hiljem ise teile oma kodus õhtusöögi selle tähistamiseks või pakuvad mõne muu mõtte välja omalt poolt. Aga jah – teie päev, teie otsus.
Muidugi tasuks veidi kulutada soengule-rõivastele-fotograafile ja ühisele mõnusale õhtule – natuke võiks see päev ju teistest igas mõttes erilisem olla ka siis, kui selle vaid kahekesi veedate.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kulud olid kleit, sõrmused, lillekimp ja fotograaf. Peale registreerimist sõitsime Eesti teise otsa spaasse kaheks ööks. Väga rahul, et kahekesti vaikselt abiellusime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, 32 aastat tagasi. Väga ilus päev oli, ainult meie kahe päev, ilma liigse muretsemiseta. Pidulikud riided, pruudikimp, pildid ateljees ja tolle aja kohta väga eriline ja uhke auto. Peale seda läksime kaheks päevaks Leningradi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegime mai 2018 tallinnas.
Soovisime kahekesi, kuna tahtsime, et see oleks meie päev ja kellegil teisel pole öelda, kuidas me seda soovime.
Riigilõiv oli 30, pidulik kombetalitus 35,00 (ilma selleta õnnepalees ei saanud) ja edasi siis sõrmused 1000, riided/jalanõud 700 (polnud uhke valge kleit vaid tavalised riided, mida saan ka hiljem kanda, ise olen kleiti veel 3 juubelil kandnud ja mees ülikonda samuti korduvalt nüüd kandnud, jalanõud vaatasime ka kvaliteetsed ja oleme hiljem korduvalt kandnud), meik/soeng 75, kallakimp oli 70, fotograaf 350, pärast söök 100.
Meie puhul polnud raha oluline, vaid just see, et saame kahekesi olla ja päeva 100% nautida. Hommikul sättisime, siis 11.00 oli tseremoonia, edasi pildistamine erinevates kohtades ja 18.00 õhtusöök.

Eks osad ikka solvusid, et miks suurt ei teinud, aga polnud üldse meie teema. Leian, et igaüks otsustab ise, kuidas teeb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie ka samamoodi. Sõrmuseid ka polnud, meist poleks nagunii nende kandjat. Too hetk isegi mõtlesime, et pärast vaatame ja tellime, aga ei viitsinud. Laps oli tol hetkel 2-aastane, ta oli kaasas – keeldus jopetki ära võtmast ja istus vihase näoga tooli peal ja kõlgutas jalgu, kuni tädi mingi piduliku asja ette luges (õnneks üsna kiirelt, aga jõudsin siiski naerma hakata). Allkirjad alla ja minek.

Pidulik oli vaid niipalju, et mees võttis ülejäänud päeva töölt vabaks. Käisime koos toidupoes ja läksime koju. 🙂

Meie jaoks ei olnud see TÄHTIS päev, vaid lihtsalt üks ametlik protseduur, mis on mõistlik ära teha, kui peret luua. Niigi jõudsime sinnamaale alles pärast esimese lapse sündi – seda enam tundus veider nüüd asja pidulikuks ajada. Justnagu me lapse oleks niisama valmis teinud, aga alles nüüd hakkasime mõtlema, et äkki võiksime ikka pikemalt kokku jääda. 🙂

Pere on harjunud, et abiellumine käib vaikselt. Meie peres enamvähem kõik abiellumised sellised olnud – mingi sotsiofoobide värk ilmselt, et keegi ei taha suuremat tralli ega pidulikkust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mei oli riigilõiv, sõrmused ja kogu lugu.
vanemad kutsusime oma 3 last hoidma. teada said nad siis kui me tagasi tulime. ostsime kilose tordi ja kõik. ei kahetse, meile ei meeldi tsirkus ja ka sünnipäevad. asi polnud üldsegi rahas.
on ka sugulasi, kes öelnud ja maininud, et olid pisut häiritud, et neid ei kutsutud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie päris kahekesi ei olnud. Kuna lapsed on juba teismelised, tundus vale neid mitte kaasa võtta. Peale seda otsust tundus vale ka vanemaid mitte kutsuda. Nii siis olimegi – meie kaks, lapsed ja vanemad. Minul pulmakleit+kimp ja mehel ülikond. Ainsa kulutuse tegime fotograafile ja nii on meil mälestuseks imelised pildid.

Põhimõtteliselt sama lugu. Saime ilusad pildid ja kodus sõime pulmatorti ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie olime päeval registreerimas koos teismelise pojaga. Pidulikum riietus, lillekimp ja sõrmused. Mõlemal teine abielu ja enne elasime koos aastaid, mis sa siin enam ehid ennast valge kleidi ja looriga. Pilte tegi poeg, tal selle jaoks silma ja kätt. Pärast läksime kolmekesi koos pidulikumale lõunasöögile, õhtul tähistasime kodus vaikselt koos vanemate ja õdede-vendadega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Me käisime ka kahekesi. Ei olnud pidulikke riideid, sõrmuseid ega kimpu. Läksime andsime lihtsalt allkirjad. Ei tähistanudki sel päeval kuidagi. Kui lähedastele teada andsime, siis nemad korraldasid väikese peolaua. Minu perekond võttis asja rahulikult, aga mehe isa oli solvunud, et teda registreerimisele ei kutsutud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

30 aastat tagasi .Tõsi küll pulmapidu ja kiriklik laulatus oli kaa ,aga kuu aega hiljem kuna siis olid ilmad soojemad juba

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie kinkisime samuti selle päeva vaid iseendale.
Perekonnasegaduste tõttu ei soovinud kedagi tunnistama. Mehe ema, isa ja isa uus naine ühte ruumi ära ei mahuks, kuna isa kümmekond aastat tagasi selle 20 aastat noorema naisega kodust minema jooksis. Samuti on mehel varasemast laps, keda mina registreerimisele ei soovinud. Parem olla uhkelt ilma kui kutsuda inimesed, keda justkui peaks, aga ei tahaks.
Ja tegimegi vaid päeva endale. Loomulikult kleit ja ülikond, soeng, lilled, sõrmused, pildistamine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie päris kahekesi ei olnud. Kuna lapsed on juba teismelised, tundus vale neid mitte kaasa võtta. Peale seda otsust tundus vale ka vanemaid mitte kutsuda.

Suurt pulmapidu suguvõsaga polegi vaja. Kui suhted vanemate, õdede, vendadega on head, siis nemad, lähimate sugulastena võiksid väikesest tähistamisest siiski osa saada. Ülejäänud on juba teise ringi sugulased. Minu jaoks oleks imelik, kui tädide, onudega, täditütarde, tädipoegade jne suheldakse rohkem, kui oma kunagise perekonnaga. Kuidagi imelik oleks õed või vennad kutsumata jätta ja neile mõnel ühisüritusel, jõulude ajal teatada, et vahepeal abielluti. Kui vendi ja õdesid on väga palju ja koos kaaslaste, lastega tuleks lisaks 20-40 inimest või omavahelised suhted on kehvad, siis ei pea kedagi kutsuma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie päris kahekesi ei olnud. Kuna lapsed on juba teismelised, tundus vale neid mitte kaasa võtta. Peale seda otsust tundus vale ka vanemaid mitte kutsuda.

Suurt pulmapidu suguvõsaga polegi vaja. Kui suhted vanemate, õdede, vendadega on head, siis nemad, lähimate sugulastena võiksid väikesest tähistamisest siiski osa saada. Ülejäänud on juba teise ringi sugulased. Kuidagi imelik oleks õed või vennad kutsumata jätta.

Vanemad, õed-vennad oma kaasadega ja lastega, vanavanemad…. see oleks ikka tähendanud 20+ inimest. Mis ei ole enam väike ja vaikne registreerimine. Seetõttu otsustasimegi teisiti. Introvertide värk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellepärast ongi parem ehk täiesti kahekesi minna,et poleks solvujaid,et näe, tema kutsuti ja miks mind mitte. Üleüldse on abielu mehe ja naise vaheline liit ja need solvujaid solvugu omaette.Nagu võib inimene minna ja lasta teha enesetapp, on ka õigus abielluda kahekesi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Kabinetis registreerimise korral on ainus möödapääsmatu kulu riigilõiv. Sõrmused, lilled, rõivad, soengud, fotod, hilisem tähistamine on juba puha vabatahtlik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Unustasin lisada, et mu ämm oli küll solvunud, talle meeldib pidutseda ja iga sünnipäev on tal endal nagu pulm või juubel. Talle sobib, mulle ei meeldi. Nii lihtne see ongi. Tal endal mitu pulma olnud 100 külalisega, ikka lahutanud…mis teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellepärast ongi parem ehk täiesti kahekesi minna,et poleks solvujaid,et näe, tema kutsuti ja miks mind mitte.

Solvumine oleks siis, kui ühe osapoole vanemad kutsud registreerimisele, teise omasid ei kutsu või palud osaleda ainult ühel õel või vennal ja teistel mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Ma ei räägigi teiste eest. Ma ütlesin, et mina oleks solvunud. Perekonnaseisuametist välja astudes minupärast mingu kahekesi pidutsema, kuid tähtsal momendil tahaksin mina küll tunnistaja(juures)olla. Ma polegi üldse mingi pidutseja. Sünnipäevigi olen oma rohkem, kui 50 eluaasta juures ainult paar korda pidanud.
Aga tundub, et minu noored ei planeerigi abielluda. See jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema ka laste ja nende isaga sama perekonnanime kanda. Meil ei ole mingit suurt suguvõsa, keda kutsudes priiskamist karta. 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Ma ei räägigi teiste eest. Ma ütlesin, et mina oleks solvunud. Perekonnaseisuametist välja astudes minupärast mingu kahekesi pidutsema, kuid tähtsal momendil tahaksin mina küll tunnistaja(juures)olla. Ma polegi üldse mingi pidutseja. sünnipäevigi olen oma rohkem, kui 50 eluaasta juures ainult paar korda pidanud.

Aga tundub, et minu noored ei planeerigi abielluda. See jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema ka laste ja nende isaga sama perekonnanime kanda. Meil ei ole mingit suurt suguvõsa, keda kutsudes priiskamist karta. 😀

Loed üles asju mida sina tahaksid. Probleem ongi selles, et mitte sina ei abiellu või jäta seda tegemata ja sinu soovid ja solvumised pole kõige olulisemad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arust näitab solvumine egoismi. Teiste õnn ei ole rõõmustamiseks ja mõeldakse vaid endale.
“minupärast mingu pärast kahekesi”ja “see jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema…”

ja siis veel see, et “mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.”
Ja kui siis noored otsustavad teha suure pulmapeo, lähed oma arvamust avaldama, et see on mõttetu kulutamine?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 70 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?