Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )

Teema: Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?

Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Ma ei räägigi teiste eest. Ma ütlesin, et mina oleks solvunud. Perekonnaseisuametist välja astudes minupärast mingu kahekesi pidutsema, kuid tähtsal momendil tahaksin mina küll tunnistaja(juures)olla. Ma polegi üldse mingi pidutseja. sünnipäevigi olen oma rohkem, kui 50 eluaasta juures ainult paar korda pidanud.

Aga tundub, et minu noored ei planeerigi abielluda. See jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema ka laste ja nende isaga sama perekonnanime kanda. Meil ei ole mingit suurt suguvõsa, keda kutsudes priiskamist karta. 😀

Loed üles asju mida sina tahaksid. Probleem ongi selles, et mitte sina ei abiellu või jäta seda tegemata ja sinu soovid ja solvumised pole kõige olulisemad.

Ja mis selles halba on? Emad tahavad ikka oma lastele kõige paremat. Minu ema ka manitses mind asjades, mis tema arust õiged olid. Tema oli isegi laulatatud. Mina kahjuks mitte, sest minu abikaasa ei olnud ristitud ja ei olnud sellest ka huvitatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kummaline solvuja siin. Laste valikuid tuleb austada, mitte solvuda iga asja peale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kummaline solvuja siin. Laste valikuid tuleb austada, mitte solvuda iga asja peale.

Mis sa veel ei taha? Kui lastel lasta teha kõike, mida nad tahavad, siis läheks maailm hukka. Te olete ise kummalised lumehelbekesed. Kukute priiskama, kui keegi julgeb oma arvamust avaldada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kukute priiskama, kui keegi julgeb oma arvamust avaldada.

?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kummaline solvuja siin. Laste valikuid tuleb austada, mitte solvuda iga asja peale.

Kas ma olen öelnud, et mu lapsed ei kavatse meid, vanemaid oma registreerimisele kutsuda? Ma ütlesin, et ma oleksin solvunud, kui nad ainult kahekesi abielluvad. Ma usun, et teise poole ema oleks samamoodi solvunud. Aga esialgul ei kavatse meie lapsed oma liitu ametlikuks vormistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle on tohutult sümpaatsed need tagasihoidlikult abiellujad. Statistikat muidugi ei tea, aga mingi tunne ütleb, et kes pompoossele pulmapeole ei panusta, seda tähtsaks ei pea, selle jaoks on tähtsam abielu ise ja niisugused abielud ka püsivad.
Paarid, eriti pruut, kelle jaoks on meeletult tähtis isegi see, mis värvi riideid pulmakülalised kannavad ja kes sunnivad külalisi raha välja käima – no ei jäta muljet, et inimesele on tähtis tema abikaasa. Ja ehk lähevad sellised suure näitamise ja egoismiga sõlmitud elud ka kergemini lõhki?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie abiellusime ka kahekesi, olid kaunid riided, sõrmused, lillekimp. Peale registreerimist sõitsime Tallinna, ööbisime ilusas hotellis, sõime hea restoranis.
Vanemad austasid meie valikut ja mingit nende poolset solvumist ei olnud. Ja ei solvuks ka siis, kui minu lapsed samuti teevad – nende elu, ende valikud ja priisaku! Abiellujad on reeglina täiskasvanud, seega pädevad ise oma elu üle otsustama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust näitab solvumine egoismi. Teiste õnn ei ole rõõmustamiseks ja mõeldakse vaid endale.

“minupärast mingu pärast kahekesi”ja “see jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema…”

ja siis veel see, et “mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.”

Ja kui siis noored otsustavad teha suure pulmapeo, lähed oma arvamust avaldama, et see on mõttetu kulutamine?

Oh, käod said ämma kätte! Andke nüüd hagu!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust näitab solvumine egoismi. Teiste õnn ei ole rõõmustamiseks ja mõeldakse vaid endale.

“minupärast mingu pärast kahekesi”ja “see jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema…”

ja siis veel see, et “mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.”

Ja kui siis noored otsustavad teha suure pulmapeo, lähed oma arvamust avaldama, et see on mõttetu kulutamine?

Oh, käod said ämma kätte! Andke nüüd hagu!

😀 😀 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Poleks see ämm hakanud siin korduvalt seletama, et kui solvunud ta oleks, kui teda pulma ei kutsuta ja, et lapsed ei taha üldse abielluda – ei oleks mingit hagu andmist ka toimunud.
Teema oli neile, kes on abiellunud salaja, mitte sellest, kas ämm on solvunud, et ei kutsutud registreerimisele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on oma perega nii lähedased suhted, et ma tõesti südamest soovisin seda ilusat päeva nendega jagada. Suurt pulmapidu see-eest ei soovinud. Minu jaoks oligi kuldne kesktee lähisugulaste kutsumine registreerimisele ja pärast sööma. Ülejäänud päev oli meile kahele. Aga kui peresuhted ei ole head, siis loomulikult ei ole vaja kutsuda kedagi, kes võiks teie päeva rikkuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui peresuhted ei ole head, siis loomulikult ei ole vaja kutsuda kedagi, kes võiks teie päeva rikkuda.

See võib tulla sulle üllatusena, aga on ka teisi põhjuseid. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui peresuhted ei ole head, siis loomulikult ei ole vaja kutsuda kedagi, kes võiks teie päeva rikkuda.

See võib tulla sulle üllatusena, aga on ka teisi põhjuseid. 🙂

Mis need põhjused võivad siis olla? Mul on tõesti natukene raske mõista, miks ei soovita oma elu ilusaid hetki jagada oma lähimate pereliikmetega, kui nendega läbisaamine on väga hea?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See võib tulla sulle üllatusena, aga on ka teisi põhjuseid. 🙂

Mis need põhjused võivad siis olla? Mul on tõesti natukene raske mõista, miks ei soovita oma elu ilusaid hetki jagada oma lähimate pereliikmetega, kui nendega läbisaamine on väga hea?[/quote]

Mul on oma perekonnaga väga head suhted, kuid mina ja mu abikaasa abiellusime kahekesi. Põhjus on selles, et oleme mõlemad väga häbelikud ja see idee, et keegi seisab meie selja taga ja pühib rätikusse pisaraid ja jälgib iga meie liigutust, oli lihtasalt nii õudne, et meie ei suutnud seda teha. Meie abielu toimus ilma pidulike riieteta, lillekimbuta, sõrmusteta ja võttis umbes 4 minutit. Pärast seda läksime ümbermaailmareisile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie jaoks oli abiellumine lihtsalt üks juriidiline toiming, mis oli teatud põhjusel vaja ära teha. Kui seda põhjust poleks olnud, poleks me ka ametlikult abielus, aga muus osas oleks kõik ilmselt täpselt samamoodi kui praegu.
Otsuse end üksteisega püsivalt siduda tegime juba aastaid varem, enne esimese lapse saamist, ja ma ei tundnud küll, et abielu midagi selles osas midagi juurde annaks, seega tundus kuidagi tobe seda ka eriliselt tähistama hakata. Ei viitsinud ka ja raha oli muuks vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil oli lihtne registreerimine (ilma suure pulmapeota). Aga raha läks ikkagi parasjagu: sõrmused, riigilõiv, fotograaf, pruudikimp, kleit, kingad, juuksur, jumestaja jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui peresuhted ei ole head, siis loomulikult ei ole vaja kutsuda kedagi, kes võiks teie päeva rikkuda.

See võib tulla sulle üllatusena, aga on ka teisi põhjuseid. 🙂

Mis need põhjused võivad siis olla? Mul on tõesti natukene raske mõista, miks ei soovita oma elu ilusaid hetki jagada oma lähimate pereliikmetega, kui nendega läbisaamine on väga hea?

Nagu üks eelkõneleja juba ütles, siis ka minu jaoks on abiellumine lihtsalt juriidiline toiming. Samasugune nagu kinnisvara ostmine või auto ostmine või isikut tõendava dokumendi saamine. Kõik ju toredad, ilusad ja tähtsad momendid elus, aga ei kutsu ju kogu suguvõsa kokku, et tulge vaadake, kuidas ma dokumendile alla kirjutan.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu elu ilusam hetk oli lapse sünd, see ei ole võrreldav selle ametliku toiminguga perekonnaseisuosakonnas, meie jaoks oli see meie kahe otsus ja ei vajanud sinna teisi juurde. Meil on väga head suhted vanematega, õdede-vendadega sellest hoolimata. Aga lapse sünni juures oli lisaks meditsiinilisele personalile vaid mu mees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Ma ei räägigi teiste eest. Ma ütlesin, et mina oleks solvunud. Perekonnaseisuametist välja astudes minupärast mingu kahekesi pidutsema, kuid tähtsal momendil tahaksin mina küll tunnistaja(juures)olla. Ma polegi üldse mingi pidutseja. Sünnipäevigi olen oma rohkem, kui 50 eluaasta juures ainult paar korda pidanud.

Aga tundub, et minu noored ei planeerigi abielluda. See jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema ka laste ja nende isaga sama perekonnanime kanda. Meil ei ole mingit suurt suguvõsa, keda kutsudes priiskamist karta. 😀

Miks see moment nii tähtis siis on? Puht juriidiline allkirjatamine ja mõldud pigem olukorraks, kus midagi juhtub. Paar on jube eelnevalt suhtes, siis ei muutu nende elus mitte midagi sisulises mõttes. Ei hakka rohkem armastama ega inglid pasunaid puhuma. Miks ema oma nimega ei tohi olla? See on tema isa nimi ja nii lihtne ongi. Iga inimene peres oma isa nimega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie ei teinud pulmi mitte raha puudumise tõttu, vaid olin kahe pulma korraldamisel abiks ja peale neid kogemusi kadus pulmade isu pikaks ajaks. Pulmade pidajatel oli mu vend ja teine lapsepõlve sõber. Pulmad olid mõlemal ilusad ja mulle meeldisid, aga ma olin peale nende pulmas abiks olemist nii läbi, et ma ei tahtnud isegi mõelda, et peaksin lähima kümne aasta jooksul veel mõne pulmakorralduse läbi tegema. Mõlemas pulmas olid pulmakorraldajad abiks, aga nemad vastutasid pigem tehnilise poole eest ja suguvõsa teemades ei osalenud. Kuna ma olin mõlema pruutpaari lähedane inimene, siis minu peale jäid sugulased, pisiasjade ajamine enne pulmi, mis ootamatult ette tulid ja suhete korraldamine. Ühe pulma kahest eelnevast päevast oli mul nagu udu ees, sest kes sugulasest unustas öömaja korraldada, kellel ei läinud kingad jalga ja oli vaja poodides käia, pooltel vanainimestel olid lilled puudu ja nad tahtsid hirmsasti suhelda, nii olin ma kõik päevad nendega seotud. Kui ma pulma jõudsin, siis tuli meelde, et ma olen viimane ööpäev ainult vett joonud, aga suu oli kuiv suhtlemisest. Muidugi oli mul heameel, et olin suguvõsade suhtlemisest ja probleemidest noorpaare säästnud, aga peale neid kogemusi enda pulma ette ei kujutanud. Minu mees oli varem olnud abielus ja suure pulma juba pidanud, aga tunnistas, et tegelikult ta üldse ei nautinud pulmaga seonduvat ja tähelepanu, kuid oli nõus kõigega, et ma rahul oleksin. Nii kulutasimegi pulma eelarve reisile, nägime poolt maailma ja oleme senini rahul oma otsusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseisuametis võiks ikka lähimad sugulased(ema-isa) ka olla. Mina oleks küll solvunud, kui minu laps salaja abiellub, kuigi soovin väga, et abiellutaks. Elavad juba peaaegu 10 aastat koos. Lapsedki olemas. Aga mingit suurt pulmapidu pean küll mõttetuks kulutamiseks.

Õnneks on sellised vanemad, kes meid ja meie otsuseid austavad ja usaldavad. Keegi ei ole solvuja, ausalt öeldes ei saa arugi sellisest solvumisest. Abielu on ikkagi meie päev, mõtlen mina, mitte sugulaste päev. Meie oleme kõige tähtsamad teineteise jaoks ja kui meie soovime just kahekesi olla, siis see on meie jaoks kõige õigem. Mõnes teises peres on teistmoodi ja palun väga, kõigil on ometi õigus teha nii nagu soovivad. Pigem arvan, et see lõputu teistele mõtlemine tekitab lisastressi.

Ma ei räägigi teiste eest. Ma ütlesin, et mina oleks solvunud. Perekonnaseisuametist välja astudes minupärast mingu kahekesi pidutsema, kuid tähtsal momendil tahaksin mina küll tunnistaja(juures)olla. Ma polegi üldse mingi pidutseja. Sünnipäevigi olen oma rohkem, kui 50 eluaasta juures ainult paar korda pidanud.

Aga tundub, et minu noored ei planeerigi abielluda. See jääb jälle mulle arusaamatuks, et miks ei võiks ema ka laste ja nende isaga sama perekonnanime kanda. Meil ei ole mingit suurt suguvõsa, keda kutsudes priiskamist karta. 😀

Tean üht paari, kes sooviks kahekesi abielluda 10 a täitumisel, aga kuna ühe ema on suur solvuja (tegi draamat, kui sai teada, et teine sai vanaemaks saamisest päev varem teada), siis ilmselt jääb abielu ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Riigilõiv ja võimalikud teenustasud nö kohustuslik. Lilled jms kulu on juba oma valik.
Meie abielu registreerimise juures oli ka meie 2 aastane tütar. Vanemad jt said teada hiljem.
Kulusid meil oli: pidulik väike saal, fotograaf, pillimees, filmija, meik-juuksur, riided meile kolmele, ööbimine luksuslikumalt 3ks ööks (last ei võtnud kaasa), sõrmused, lilled jms
Me oleks võinud ka suure pulma teha, st mõlemad oleksime nõus olnud, kuid kuidagi kujunes nii, et otsustasime vaid isekeskis teha. Ei kahetse ja veel enam, olen õnnelik tehtud valiku üle.
P.S. tollele ämmale siin soovitan püüda leida endas sisemine rahu ja leppimine, et kui peaks selguma, et laps abiellus nö salaja, siis suudaksite täiesti siiralt nende üle õnnelik olla. Abiellumine on üldjuhul kübe enotsionaalsem tegevus kui tavaline argirutiinis päev ning iga sel ajal saadud südamest tulnud õnnitlus või siis vastupidi kellegi poolt torisemine jääb (võib jääda) pikaks ajaks meelde. Pulmapäev peaks noorpaarile jääma ilusa mälestusena saatma, mitte meenuma päevana, alates millest ema/ämm musta kassi nägi vahelt läbijooksmas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil oli nii.
Ühtegi tuttavat me ei tahtnud. Midagi ei maksnud, nimesid ei muutnud. Kestis 5-10 minutit.
Normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui peresuhted ei ole head, siis loomulikult ei ole vaja kutsuda kedagi, kes võiks teie päeva rikkuda.

See võib tulla sulle üllatusena, aga on ka teisi põhjuseid. 🙂

Mis need põhjused võivad siis olla? Mul on tõesti natukene raske mõista, miks ei soovita oma elu ilusaid hetki jagada oma lähimate pereliikmetega, kui nendega läbisaamine on väga hea?

Meie jaoks polnud registreerimine pelgalt allkirja andmine, oli ikka ilus hetk küll. Pidulikud riided, soeng, sõrmused, lillekimp, fotograaf. Jagasimegi seda hetke omavahel koos meie väikese tütrega. See oli meie pere üritus ja nii on see siiani meeles ka 27 aastat hiljem.
Vanematega saime väga hästi läbi, nad korraldasid meile üllatusena toreda vastuvõtu, kui koju tagasi jõudsime, ka mõned lähimad sugulased olid kohal.
Meilgi olid vanematele kingitused tehtud, mille saime siis veidi suuremas seltskonnas üle anda, kui plaanitud oli.
Aga registreerimine ise oli ainult meie jaoks, mitte kellelegi teisele. Siiani on hea meel, et nii tegime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noorena oleks see tundunud vist tore, näitab nagu iseseisvust, oma peaga otsustamist ka, kui registreerida kahekesi. teiste, isegi vanematele mitte ette öeldes.
Ma nüüd enam ei mõtle nii. Mõtlen et kurb on. Laps, kes alles teatas igast asjast, ei pea enam oma elu nii tähtsat sündmust vanematele etteteatamise vääriliseks.
see on ju eriline päev. Kui raha pärast jääb see erilisemaks tegemata, on kahju. Me võiks toetada.
aga oma lapse neid otsuseid, mis me arvamusega ei ühti, tuleb ikka austada. samamoodi peaks noored austama vanemate solvumistunnet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noorena oleks see tundunud vist tore, näitab nagu iseseisvust, oma peaga otsustamist ka, kui registreerida kahekesi. teiste, isegi vanematele mitte ette öeldes.

Ma nüüd enam ei mõtle nii. Mõtlen et kurb on. Laps, kes alles teatas igast asjast, ei pea enam oma elu nii tähtsat sündmust vanematele etteteatamise vääriliseks.

see on ju eriline päev. Kui raha pärast jääb see erilisemaks tegemata, on kahju. Me võiks toetada.

aga oma lapse neid otsuseid, mis me arvamusega ei ühti, tuleb ikka austada. samamoodi peaks noored austama vanemate solvumistunnet.

Tõesti ei suuda mõista selliseid asju. Ma ei tuleks selle pealegi, et solvuda, kui mu laps soovib oma abielu kahekesi registreerida. Vanem ei saa olla nii klammerduv ja oma soove peale suruv. Ja veel peaks tema solvumist austama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noorena oleks see tundunud vist tore, näitab nagu iseseisvust, oma peaga otsustamist ka, kui registreerida kahekesi. teiste, isegi vanematele mitte ette öeldes.

Ma nüüd enam ei mõtle nii. Mõtlen et kurb on. Laps, kes alles teatas igast asjast, ei pea enam oma elu nii tähtsat sündmust vanematele etteteatamise vääriliseks.

see on ju eriline päev. Kui raha pärast jääb see erilisemaks tegemata, on kahju. Me võiks toetada.

aga oma lapse neid otsuseid, mis me arvamusega ei ühti, tuleb ikka austada. samamoodi peaks noored austama vanemate solvumistunnet.

Tõesti ei suuda mõista selliseid asju. Ma ei tuleks selle pealegi, et solvuda, kui mu laps soovib oma abielu kahekesi registreerida. Vanem ei saa olla nii klammerduv ja oma soove peale suruv. Ja veel peaks tema solvumist austama.

Klammerduv? Pealesuruv? saada osa oma lapse registreerimisest on klammerduv ja oma soove pealesuruv?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie registreerisime ka kahekesi. Juures oli fotograaf. Meik, soeng, riided, lilled ja sõrmused olid. Tahtsime ilusaid pilte mälestuseks. Pärast käisime restoranis ja siis lihtsalt puhkasime kodus. Järgmisel päeval tööle. Ega me seda päeva kuidagi eriliselt tähista. Neid erilisi päevi on kogu aeg. Ikka inimene mu kõrval on oluline 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Klammerduv? Pealesuruv? saada osa oma lapse registreerimisest on klammerduv ja oma soove pealesuruv?

Jah. Jah. Jah.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

Kas pulmapäev on kogu suguvõsa või abiellujate endi pidu?

Esimesel juhul, jah, terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, nädalane syldilaud ka kontvõõrale garanteeritud.

Teisel juhul on noorpaari isiklik asi, kuidas nad seda tähistavad. Kui abielluda tahax, aga raha pole raisata, on lihtne registreerimine väga sobiv variant & mina emana ei hakkax kyll ulguma, mix mulle shampusega vastuvõttu ei korraldatud, kui tean, et noored koguvad raha maja/hariduse/ettevõtluse/muu tuleviku tarvis.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kes on abiellunud lihtsalt kahekesi registeerides?